Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Etnomeditsiinist teadlase pilguga
Ammuste tähelepanekute kohaselt parandab mustikas hämaras nägemist. Nüüdseks on see väide ka teaduslikult põhjendatud ning teadlased üle maailma uurivad ravimtaimi aktiivselt, et nende rahvameditsiinist tuntud toimeid kas tõestada või ümber lükata.
Eestlased on tugevalt ravimtaimede usku, kinnitab TÜ farmakognoosia dotsent Ain Raal, kes on ravimtaimi uurinud 35 aastat ning kelle üks hiljuti ilmunud raamat, 1000-leheküljeline entsüklopeedia maailma ravimtaimedest, tutvustab ligi 800 taime. Raali üks esimesi kokkupuuteid ravimtaimedega oli tudengipõlves, kui tema kätte sattus saksa keelest tõlgitud käsikiri, kust võis lugeda, et mustikas aitab alandada veresuhkru taset. Selleks tuleb kevadel koguda lehtedeta või väikeste lehepungadega mustikavarsi ning keeta neist teed. Kuna noormehe emal oli veresuhkruga probleeme, otsustas ta rahvapärimust testida, kirjutab Sigrid Sõerunurk ajakirjas Universitas Tartuensis.
Eestlased on tugevalt ravimtaimede usku, kinnitab TÜ farmakognoosia dotsent Ain Raal, kes on ravimtaimi uurinud 35 aastat ning kelle üks hiljuti ilmunud raamat, 1000-leheküljeline entsüklopeedia maailma ravimtaimedest, tutvustab ligi 800 taime. Raali üks esimesi kokkupuuteid ravimtaimedega oli tudengipõlves, kui tema kätte sattus saksa keelest tõlgitud käsikiri, kust võis lugeda, et mustikas aitab alandada veresuhkru taset. Selleks tuleb kevadel koguda lehtedeta või väikeste lehepungadega mustikavarsi ning keeta neist teed. Kuna noormehe emal oli veresuhkruga probleeme, otsustas ta rahvapärimust testida, kirjutab Sigrid Sõerunurk ajakirjas Universitas Tartuensis.
"Korjasin mustikavarsi ja sundisin ema teed jooma. Kui ta mõne nädala pärast analüüsi läks andma, selgus, et huvitaval kombel on asi märksa paremaks läinud." Nüüdseks on selgeks tehtud ka, millised ained veresuhkru taset alandavad. "Meie analüüsid näitavad, et neid aineid on just mustikavartes umbes 1000 korda rohkem kui mustikalehtedes. See on üks näide, kuidas etnomeditsiinil on õigus, sest seal räägiti just vartest."
Huvi ravimtaimede vastu viis Raali arstiteadust õppima, kus tema esimeseks kursusetööks oli uurida kummelit Eesti rahvameditsiinis.
Kas Eestis leiduvad ravimtaimed on läbinud kliinilised uuringud ning saab öelda, milliste toime on tõenduspõhine?
Ei ole mõtet teha kliinilisi uuringuid eri riikide taimedega, sest need on küllaltki töömahukad ja kallid, aga tuleks uurida keemilise koostise tasandil. Selliseid uuringuid oleme teinud veerandsaja taimeliigi puhul.
Ametlik standardite kogumik Euroopa farmakopöa määratleb nõuded tööstuslikule toorainele. Need nõuded peavad olema täidetud, muidu taimsest toorainest ravimpreparaate valmistada ei tohi. Kui võtame need nõuded aluseks ja vaatame Eestis kasvavaid taimi, siis on pilt erinev. On taimi, mis on Eestis üsna kehva kvaliteediga, näiteks meie nõmmliivatee ja harilik pune. Kui need paar erandit välja jätta, on siinsete taimede bioloogiliselt aktiivsete ainete kompleks vähemalt sama hea või paremgi kui Euroopa teistes riikides.
Milliste Eesti taimede keemilist koostist te olete uurinud?
Oleme uurinud drooge, mis on siinsetes ravimtaimetaludes toodetud ja need on heal tasemel. Oleme vaatluse alla võtnud näiteks selliselt kultiveeritavad või looduses kasvavad taimed nagu teekummel, köömen, piparmünt, rohemünt, koriander, aedliivatee, raudrohi, koirohi, leeskputk, palderjan, nõmm-liivatee, pune, salvei, apteegitill jpt.
Taimede toimed on enamjaolt n-ö leebed. On ka erandeid, näiteks leesikalehed või pohlalehed. Põiepõletiku puhul mõjuvad need kaks taime väga tugevalt ja kiiresti. Nurmenukujuurte tõmmis on köha korral rögalahtistav ja väga tugev, nii et peab ettevaatlik olema, muidu võib see lõppeda iivelduse või oksendamisega.
Milliseid taimi te veel uurinud olete ja miks just neid?
Naistepuna oli vahepeal maailmas kolme enamtarvitatud taime hulgas koos ženšenni ja küüslaugu preparaatidega. Nimelt on naistepuna looduslik antidepressant. Neid preparaate tehakse liht-naistepunast, aga meil Eestis ja paljudes naaberriikides kasvab kandilist naistepuna. Meie etnomeditsiinis ei tehta neil kahel naistepunal vahet, kuigi nõukogude perioodil tohtis müüa vaid liht-naistepuna, kandilist naistepuna ei loetud üldse ravivaks. Aga juba siis tehti uuringuid ka kandilise naistepunaga ning nende koostisest on selgunud, et teatud erinevused küll on, aga mõlemad võiksid olla kasutusel.
Etnomeditsiinis viidatakse mõnede taimede puhul korjamisaja tähtsusele, kas ka see on leidnud teadusliku tõenduse?
Üldised seaduspärasused on olemas, näiteks piparmündi puhul on oluline, et see oleks korjatud õitsemise alguses, kui õied on nupus või alles puhkemas. Kui taim on juba täisõites või hakkab vananema, on toimeaine tase drastiliselt langenud.
Rahvameditsiin seostab ravimtaimede korjamisaega sageli kuufaasidega, aga selle võimalikku mõju keemilisele koostisele on võimatu uurida.
Milliste uuringutega praegu tegelete?
Hiljuti määrasime C-vitamiini eri taimedes. See tulenes rahvapärimuslikust usust, et nurmenuku lehtedes on nii palju C-vitamiini, et kui üks leht ära süüa, siis on päevane C-vitamiini kogus käes. Selgus, et nurmenuku lehtedes on C-vitamiini palju, aga ainult värsketes lehtedes. Kui lehed ära kuivatada, siis kolme kuu pärast alaneb C-vitamiini sisaldus mitu korda. Seevastu kibuvitsa viljadele kuivatamine halvasti ei mõju, ent kuivatama peab kõrgendatud temperatuuril 60–80 kraadi juures. See info tuli ka muide etnomeditsiinist, et kuivatamistemperatuur peab olema kõrge. Aga müüt on näiteks arvamus, et C-vitamiini saamiseks ei tohi teha tõmmist kuuma veega. Tegelikult võib isegi kas või 15 minutit keeta ja C-vitamiin ei kao kuhugi.
Üks huvitav ajalooline juhtum: kui oli Leningradi blokaad, siis olid kuuldavasti sealsed männid okastest tühjad. Sellega kaasnes väide, et männiokastest saab C-vitamiini, mis omakorda aitab ära hoida skorbuuti, mis oli tollal vaese ja ühekülgse toitumise tulemus. Huvi pärast me analüüsisime männi-, kuuse- ja kadakaokkaid ja C-vitamiini neis tõesti on, aga väga vähe. Skorbuudi ennetamiseks peaks väga suured kogused ära sööma.
Oleme tegelenud ka intrigeeriva teemaga – aias ilutaimedena kasvatatavate moonidega. Kõik on kuulnud unimagunast ja morfiinist ja tekib küsimus, et kas nendest ka kaifi saaks. Oleme eri aedadest kogunud proove, mida inimesed mõistavad moonide all ja praegu on uuringud veel suhteliselt algjärgus, aga päris kindlasti saab öelda, et nendes on morfiin täiesti olemas ja seda pole üldse mitte vähe. Tegelikult ei tohiks aedades unimagunat kasvatada, aga see on kuidagi isevooluteed läinud.
Need olid vaid mõned näited meie praegustest uuringutest. Ravimtaimede maailm kubiseb müütidest, mida tuleb jõudumööda murda. Müüt on tõenäoliselt seegi, et Briti kuningliku õhuväe lenduritele hämaras nägemise parandamiseks ohtralt mustikamoosi söödeti.
Vaata veel: Miks sõid Teise maailmasõja sõjalendurid palju mustikaid? (UT)