Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kääbusšimpansid näitavad üles haruldast lahkust
Toimetas Astra Merivee
Kääbusšimpansi ehk bonobot võib looduses kohata vaid ühes kohas: Aafrika troopilistes niisketes vihmametsades Kongo jõgikonnas. Kuid peale selle, et see inimahviliik on niivõrd haruldane, on harvaesinev ka nende käitumine.
Kujutlegem näiteks järjekorras seisvat kultuurset ja hästi kasvatatud inimest kommipakki avamas. Kas see inimene pakuks kommi kõigepealt enda läheduses seisvale töökaaslasele või enda kõrval seisvale täiesti võõrale inimesele? Üldjuhul eelistavad inimesed sellises olukorras suhelda inimesega, keda nad juba tunnevad.
Kuid bonobod vaataksid sellisele olukorrale hoopis teise pilguga. Situatsioon, mis võimaldab väikse pingutusega luua sõbraliku kontakti võõra liigikaaslasega, on kääbusšimpansi jaoks olulisem kui juba olemasoleva tutvuse soojendamine. Nii kasutavad bonobod võimaluse avanedes agaralt võimalust kerge vaevaga sotsiaalset tolerantsust üles näidata.
Põhjus, miks inimese kaks lähimat sugulast nii erinevalt käituvad, võib seotud olla ka sellega, et šimpansid elavad isaste juhitud kogukondades, kus staatusel on kandev roll, kuid bonobodel domineerivad emased, muutes seeläbi ka vastassugupoole üksteisega arvestavamaks. Näib, et pärast liikide lahknemist umbes miljoni aasta eest kujunes bonobodel välja rahumeelsem viis ka pingeseisunditega toime tulemiseks, samas kui šimpansid käituvad tänini üksteisega sõjakamalt.
Vaata veel:Bonobos Share with Strangers (PLOS ONE)