Eesti keele säilimise nimel tuleb pingutada ennekõike teaduskeele vallas
Toimetaja Piret Ehrenpreis
Eesti keele positsioon maailma keelekaardil on vaatamata kõnelejate arvu suhtelisele väiksusele siiski üsna kindel, ütles täna Tartu ülikoolis rahvusteaduste loengusarjas üles astuv professor Birute Klaas-Lang. Eesti keele õpetamisvõimalused on viimastel aastatel välismaal oluliselt paranenud. Kõige rohkem on tema hinnangul vaja pingutada eesti keele kui teaduskeele säilimise nimel.
Eesti keel kuulub vaatamata võrdlemisi väiksele kõnelejate arvule siiski maailma 300 kõige suurema kõnelejate arvuga keele hulka. Arvestades, et maailmas kõneldakse kokku umbes kuut tuhandet keelt, siis on see professor Birute Klaasi hinnangul päris tugev positsioon, mida toetab ka õigusruum.
"Eesti keelel on riigikeele staatus, see on Euroopa Liidu ametlik keel, meil on olemas arendatud ja hooldatud kirjakeel. keel peaks olema kasutuses kõigis kasutussfäärides argikeelest ettevõtluse ja teaduseni. See, kus võib rääkida probleemide olemasolust, ongi eesti keel kui kõrghariduse keel ja teaduse keel. See nõuab vaeva ja pingutust, et hoida teaduskeel korras, et tegeleda terminoloogiaga. Siis ei juhtu nii nagu president kirjeldas oktoobris keelefoorumil, et kohati on akadeemilise nõukogu kõnes ainult sidesõnad eestikeelsed," rääkis Klaas-Lang.
Siinkohal on aga jällegi julgustav tõdeda, et eesti keelt saab õppida 32 kõrgkoolis üle maailma – lähinaabritest Jaapanini välja. Sel õppeaastal õpib välismaal eesti keelt ja kultuuri umbes tuhat tudengit.
Viimastel aastatel on elavnenud ka üldhariduskoolide tasemel eesti keele õppimise võimaluste loomine. "Kui mõne aasta eest oli neid hariduskeskusi, kus eesti keelt sai välismaal õppida ministeeriumile teadaolevalt viiekümne ringis, siis tänavu on neid juba 80. Kasv väljendub ka välismaal elavate eesti laste arvus. Paar aastat tagasi oli see umbes 1700, tänaseks juba 3200. Reaalsuses on see number kindlasti palju suurem, sest need andmed pärinevad koolidest, kus eesti keelt õpetatakse. Kindlasti on palju eestlasi välismaal ka kohtades, kus eesti koole hetkel ei ole," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Andero Adamson.
Välja rännanud eestlaste keele säilitamine sõltub paljuski kohaliku vastava kogukonna suurusest. Siinkohal on Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professori Martin Ehala sõnul näiteks Soome rännanud eestlaste kogukond võrdlemisi keerukas olukorras. "Seal on üsna pragmaatiliselt meelestatud eestlasi üsna palju. Samuti on soome keelde sulanduda suhteliselt kerge. Teisest küljest kogukond on nii suur, et eesti kooli ülalpidamine ei tohiks olla keeruline. Soome on selline imelik koht, kus võiks olla hea eesti keelt säilitada, aga seal on ka väga kerge sulanduda soomlaste hulka," selgitas Ehala.
Selleks, et eesti keel ka välismaal kasvaval lapsel ikka suus püsiks, on Ehala sõnul kõige tähtsam hoida sidet Eestiga.