Tumeenergia võib universumi rebestada järk-järgult

Priit Ennet
10.11.2016 10:06
Rubriik: Universum

Enamik teadlasi on tänapäeval veendunud, et universum algas Suure Pauguga. Kuid kuidas universum kord lõppeb, selle kohta nii suurt selgust ei ole. Kõige levinuma arusaama järgi jääbki universum paisuma, galaktikad üha kaugenevad üksteisest, tähed kustuvad, planeedid jahtuvad, midagi erilist enam ei toimu ja kõik käib ajapikku alla.

Teine lugu on siis, kui peaks juhtuma, et universumit paisutav salapärane tumeenergia ajapikku suureneb. Siis võib see ühel hetkel saada nii suureks, et kogu universum rebeneb lihtsalt korraga puruks.

Portugali teadlased on nüüd arvutanud läbi stsenaariume, kus tumeenergia mitte ainult et kasvab ajas, vaid kasvab seejuures ruumiliselt ebaühtlaselt, eri kohtades eri kiirusel. Nii võib minna seepärast, et neis universumi piirkondades, kus ainet on rohkem ja tihedamalt kui mujal, võib aeg kulgeda aeglasemalt, aga seetõttu võib ka tumeenergia seal aeglasemalt kasvada.

Nõnda võib universum kõigepealt rebenema hakata neist kohtadest, kus galaktikaid üldse ei ole, siis juba üksikute galaktikate vahelt, tähtede vahelt ja aatomite vahelt. Ehk siis rebenemine ei toimu hetkega, vaid pikema aja vältel ja järk-järgult.

Mariam Bouhmadi-López Lissaboni tehnikaülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad võrguajakirjas arXiv, et nende andmete põhjal, mille kosmoseobservatoorium Planck on kogunud universumi mikrolainetaustkiirguse kohta, võib arvata, et kõige tõenäolisem ongi just see järk-järgulise rebenemise stsenaarium.

Õnneks aga on selleni veel üsna palju aega, vähemalt sada miljardit aastat. Nii et teadlased saavad asja üle veel pikalt nuputada.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kaksiktähed on vähem planeedisõbralikud
    09:46

    Rohkem ei ole alati parem. Näiteks on planeetidele parem, kui neil on ainult üks täht ja mitte kaks.

  • foto
    Elukõlblikud eksoplaneedid said kataloogi kirja
    19.01

    Puurides pilgu tähistaevasse me pea kohal võib kergesti tekkida küsimus: huvitav, kui paljude tähtede juures võib olla planeete, millel on elu.

  • foto
    Veenuse atmosfääris märgati tuhandete kilomeetrite laiust hiidlainet
    17.01

    Jaapani teadlased tabasid Veenuse ülaatmosfäärist enam kui 10 000 kilomeetri laiuse paigalseisva rõhulaine. Vähemalt nelja päeva vältel planeedi atmosfääris möirgavaid tuuli trotsida suutnud struktuuri võib pidada teadaolevalt suurimaks omataoliseks terves Päikesesüsteemis.

  • foto
    Suri astronaut Gene Cernan, viimasena Kuu pinnal käinud inimene
    17.01

    Esmaspäeval suri Texase osariigis 82-aastasena endine USA astronaut Gene Cernan, kes oli viimasena Kuu pinnal käinud inimeseks.

  • foto
    USA kosmosefirma SpaceX kanderakett startis edukalt
    14.01

    USA kosmosefirma SpaceX kanderaketi Falcon 9 start möödus laupäeval edukalt, teatas ettevõtte esindaja.

  • foto
    Kuu võis tekkida ka mitme kokkupõrke tulemusel
    11.01

    Teadlastel on jälle uusi mõtteid selle kohta, kuidas tekkis Kuu.

  • foto
    Noorde tähte tulvab komeete
    07.01

    Ühte kenasse noorde tähte, meist umbes 95 valgusaasta kaugusel, kukub hulgaliselt komeete.

  • foto
    Galaktiline diskokuul välgub ''hädises kääbusgalaktikas''
    05.01

    Kui inimesed näeksid raadiolained, vilguks taevas pidevalt nagu diskokuul. Rühm astronoome leiab nüüd, et esmakordselt kümnekonna aasta teadlaste tähelepanu püüdnud ülilühikeste ja -energeetiliste raadiolainete allikad asuvad väljaspool Linnuteed, Maast miljonite ja isegi miljardite valgusaastate kaugusel.

  • foto
    Õhtusöök maailma lõpus ehk mis saab elust tulevikus  
    30.12

    Lõõmav päikesepaiste, talumatu temperatuur ja miljonite ruutkilomeetrite jagu üdini läbikuivanud pinnast. Maa pole miljardite aastate pärast kuigi elusõbralik paik. Aasta lõpus on kohane heita pilk planeedi kaugemasse tulevikku ja teha ülevaade elu viimastest hingetõmmetest. Kasvõi selleks, et uuel aastal seda senisest kõrgemalt hinnata.

  • foto
    Tumeainet on ajapikku vähemaks jäänud
    29.12

    Tumeaine, mõistatusliku loomuga ollus, mida universumis on rohkem kui tavalist ainet, ei ole mitte ainult silmale nähtamatu, vaid tuleb välja, et osa temast võib olla ajapikku ka kaduma läinud.

  • foto
    Tumeaine on arvatust ühtlasem ja hõredam
    2016

    Salapärane tumeaine, mida on täis terve maailmaruum, kuid mille olemust keegi ei tunne, võib olla natuke hõredam ja maailmaruumis natuke ühtlasemalt jaotunud, kui seni arvatud.

  • foto
    Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu
    2016

    Kõik Eesti võistkonna liikmed pälvisid Indias peetud olümpiaadil kõrge tunnustuse, kuldmedaliga tuleb koju Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Taavet Kalda.

  • foto
    Kaugel eksoplaneedil sajab vääriskive
    2016

    Maast tuhande valgusaasta kaugusel asuval hiiglaslikul eksoplaneedil HAT-P-7b puhuvad tugevad tormituuled ning sajab tõenäoliselt safiire ja rubiine, viitavad Kepleri kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused.

  • foto
    Alpha Centauri on tõesti kolmiksüsteem
    2016

    Alpha Centauri on tõepoolest kolmiktäht, mitte kaksiktähe ja üksiktähe juhuslik taevane kokkusattumus, teatavad prantsuse astronoomid uute ja täpsete vaatluste põhjal. Nõnda lahendavad nad sajandivanuse vaidluse.

  • foto
    Suri astronaut John Glenn
    2016

    USA astronaut John Glenn suri 95-aastasena, teatas neljapäeval Ühendriikide meedia ja tema nime kandev Ohio ülikool.

  • foto
    Katused koguvad kosmosetolmu
    2016

    Linnamajade katustele jääb ajapikku igasugust sodi ja kõntsa. Kuid kes oleks võinud arvata, et selle sodi seest leitakse ühel päeval sellist peent kraami nagu kosmosetolm?

  • foto
    Teadlased leidsid astronautide silmanägemise halvenemise põhjuse
    2016

    Kosmos muudab inimesi. Seda mitte ainult psühholoogilises mõttes, vaid ka kehaliselt. Näiteks painab kosmonaute ja astronaute pika missiooni järel tihti luude hõrenemine, lihaste kärbumine ja kaugnägelikkus. Arstiteadlased teatavad nüüd, et on kindlaks teinud silmanägemise halvenemise tõenäolise põhjuse.

  • foto
    Väike hele asteroid pöörleb kiiresti
    2016

    Astronoomidel on esimest korda õnnestunud üksikasjalikult vaadelda üht väga väikest asteroidi. Maa-lähedasel asteroidil nimega 2015 TC25 on läbimõõtu ainult umbes kaks meetrit. Samal ajal on ta huvitaval kombel ka üks kõige heledamaid Maa-lähedasi asteroide, mis eales avastatud, sest peegeldab tagasi umbes 60 protsenti selle pinnale langenud valgusest.

  • foto
    Roskosmos: suur osa veolaevast Progress põles atmosfääris ära
    2016

    Enamik mehitamata veolaeva Progress tükkidest põles varsti pärast starti atmosfääris ära, teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos neljapäeval.

  • foto
    Linnutee tähtede taga oli peidus galaktikate superparv
    2016

    Mõnikord juhtub, et me ei näe väga suuri asju sel lihtsal põhjusel, et midagi on ees ja teeb pildi segaseks. Nüüd tuleb välja, et otse meie Linnutee galaktika tähtede taga asub hiiglaslik galaktikate superparv, millel on pikkust üle 380 miljoni valgusaasta. Kaua varjatud struktuur on saanud nimeks Purjede superparv, sest asub Purjede tähtkujust meist umbes 800 miljoni valgusaasta kaugusel.

  • foto
    ''Võimatut'' raketiajamit kirjeldav uurimus avaldati teadusajakirjas  
    2016

    Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri Johnstoni kosmosekeskuse teadlasrühm kirjeldab eelretsenseeritavas teadusajakirjas elektromagnetilist ajamisüsteemi, mis tõukaks kosmoselaevu edasi kasutamata seejuures grammigi kütust või propellanti. Töös tehtud tähelepanekud on vastuolus klassikaliste füüsikaseadustega.

  • foto
    Suur täht on ümaraim keha, mida kunagi mõõdetud
    2016

    Nii nagu maakera pole tegelikult ideaalselt ümmargune kera, ei ole seda ka Päike ega teisedki tähed. Telje ümber pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud teeb muidu ümarad tähekehad natuke lapikuks. Päikese raadius on seetõttu ekvaatori suunas umbes kümme kilomeetrit pikem kui pooluste suunas.

  • foto
    Teadlased vaatlevad eksoplaneedilt peegeldunud valgust
    2016

    Kui näeme taevas superkuud, siis peamiselt tänu sellele, et Kuu pinnalt peegeldub meiele Päikese valgus. Kui astronoomid avastavad kauge tähe juurest eksoplaneedi, siis enamasti tänu sellele, et planeet paneb tähe valguse võbelema või natuke tuhmuma.

  • foto
    Galerii ja video: esmaspäeval nägi aasta eredaimat täiskuud
    2016

    Hea õnne korral võib esmaspäeva õhtul ja öösel silmata taevalaotusel ühte sajandi eredamat täiskuud.

  • foto
    Tumeenergia võib universumi rebestada järk-järgult
    2016

    Enamik teadlasi on tänapäeval veendunud, et universum algas Suure Pauguga. Kuid kuidas universum kord lõppeb, selle kohta nii suurt selgust ei ole. Kõige levinuma arusaama järgi jääbki universum paisuma, galaktikad üha kaugenevad üksteisest, tähed kustuvad, planeedid jahtuvad, midagi erilist enam ei toimu ja kõik käib ajapikku alla.

  • foto
    Paljas must auk kihutab ilmaruumis üksinda ringi
    2016

    Astronoomid on leidnud taevast suure musta augu, mis tuhiseb seal ringi peaaegu täiesti üksinda. Tavaliselt asuvad nii suured mustad augud mõne galaktika keskmes, kus neil on ümber üsna tihedalt tähti ja tähtedevahelist gaasi.

  • foto
    Ohtlikke asteroide on teada juba 15 000
    2016

    Öelda, et maailmaruum on ohte täis, oleks ilmselge liialdus, sest suurem osa ilmaruumist on tühi mis tühi, aga asteroide, mis mingi tõenäosusega võiks mingil ajal maakera tabada ja siin suuremat või väiksemat pahandust teha, on nüüd teada ja kataloogi kantud tervelt 15 000 ja on kindel, et tegelikult on neid veel palju-palju rohkem.

  • foto
    Pluuto taevas hõljub mürgipilvi
    2016

    NASA kosmosesond New Horizons tuhises kääbusplaneet Pluutost mööda juba möödunud suvel, aga selle kogutud andmete allalaadimine maakerale jõudis lõpule alles möödunud nädalal. Andmeid analüüsides kohtame seal suuremaid ja väiksemaid üllatusi, mida esmapilgul ei nähtud või ei märgatud, näiteks ilmanähtuste kohta.

  • foto
    Kaugelt tulnud taevakehad vihjavad üheksandale planeedile
    2016

    Ameerika astronoomid on leidnud uusi tõendeid, et Päikesesüsteemi kaugetel aladel, kaugel Neptuuni orbiidi taga tiirutab ringi senitundmata üheksas planeet.

  • foto
    ESA: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada
    2016

    Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.