Gaia teritab pilku
Linnutee galaktikat kaardistama hakkav Euroopa Kosmoseagentuuri Gaia satelliit saatis Maale esimese testülesvõtte. Foto kujutab Linnutee naabergalaktikas Suures Magalhãesi Pilves asuvat noort kerasparve.
NGC 1818-st tehtud ülesvõte jääb üheks ainsaks omataoliseks. „Selliseid mingit valitud taevaala katvaid pilte või kujutisi Gaia tegelik tööperiood ette ei näe. Maale hakatakse saatma n-ö üksikute tähtede pilte koos nende kõige lähema ümbrusega, seega 'täheklotsikesi' tervest taevast,“ selgitas Gaia projektis osaleva Tartu Observatooriumi teadlasrühma ESA kontaktisik Indrek Kolka e-kirjas.
Arvestades regulaarsete vaatluste käigus tekkiva andmehulga suurust on tegu parima võimaliku lahendusega. Järgmise viie aasta vältel plaanitakse määrata miljardi tähe asukoht, mass, heledus, keemiline koostis ning nende liikumissuund ja -kiirus. Viimase tarbeks vaadeldakse iga tähte 70 korda. Iga tähe positsiooni vähemalt ühekordseks fikseerimiseks kuluks võrdlusena vaid pool aastat.
Lai vaateväli võimaldab lisaks peamisele eesmärgile hõlpsasti märgata näiteks ka plahvatavaid tähti – supernoovasid. „Oma heledust kiiresti muutvad objektid tunneb Gaia ära võrdluses samast kohast tehtud eelmise pildiga. Teade väljastatakse mõne tunni jooksul, aeg kulub info Maale edastamiseks ja andmete esialgseks analüüsiks,“ lisas Kolka. Samuti loodetakse leida tuhandeid pruune kääbusi ja kümneid Päikesesüsteemi-väliseid planeete.
Tartu teadlaste panus avaldub Kolka sõnul algoritmides, mis tunnevad ära tähed, mille spektris on lisaks enamlevinud neeldumisjoontele ka kiirgusjooni ehk eriti tugeva heledusega kohti. „Selliseid tähti on mitut tüüpi, sealhulgas ka Wolf-Rayet tähed. Teatud kindel valik neist leiab tõenäoliselt kasutamist ka Gaia testperioodil,“ sõnas vanemteadur.
Kuna aga algoritme on seni katsetatud vaid simuleeritud Gaia andmetel, siis nõuavad ka need Kolka sõnul enne esimeste vahetulemuste avaldamist 2015. aasta sügisel täiendavat kontrolli, seekord juba reaalsete andmete peal.
Toimetaja: Jaan-Juhan idermaa