Tartu ülikooli noorteadlased otsivad rahastust linnade arengu jälgimiseks kosmoseradariga
ÜRO andemetel elas 2014. aastal linnades 3,9 miljardit inimest. Prognoosi järgi kasvab see arv 2050. aastaks 6,3 miljardini. Tartu ülikooli noored teadlased otsivad rahastust, et kokku panna satelliidi ja mobiili andmetel põhinev üleilmne linnastumise uurimise infosüsteem BurDA.
“Kõik legoklotsid on meil valmis, vaja on ainult arendusraha, et süsteem korralikult käima panna,” ütles BurDA ehk big urban and regional data analyser, endise nimega CUDA projekti eestvedaja Kaupo Voormansik. Voormansik on on Tartu observatooriumi radarkaugseire töörühma juht ja tarkvara tehnoloogia arenduskeskuse (Tarkvara TAK) teadur.
Lego, mille kokkupanemisest unistatakse on maailma esimene infosüsteem, mis ühendab veebikaardil satelliidipildid ja mobiilpositsioneerimise.
“Meie algoritm oskab satelliidipildilt välja lugeda, kus majad asuvad ja meie koostööpartner Positium suudab mobiiltelefoni andmete põhjal öelda, milleks neid hooneid kasutatakse: kas tegemist on elu- või töökohtadega,” lisas teine BurDA arendaja Tartu ülikooli geograafia doktorant ja Tarkvara TAK-i tegevjuht Kalev Koppel.
Ent satelliidi ja mobiiliandmeid ühendava IT-süsteemi välja arendamiseks on vajaka umbes kaks miljonit eurot. “Me oleme kindlad, et see süsteem töötab ja selle mõjukust on kõrgelt hinnanud juba ka Euroopa Komisjoni Horizon 2020 programmi hindajad. Ka meie algoritm sai tänu Anni Sisase äsja kaitstud magistriööle veelgi selgemaks ja täpsemaks,” lausus Voormansik.
Sisas tuvastas Sentinel-1A tehisava-radariga tehtud satelliidipiltidelt ehitisi. Selline radar mõõdab iseenda välja saadetud signaali tagasihajunud kajasid ööpäevaringselt nii pilves kui ka vihmase ilmaga
“Paremal on satelliidi piltidelt tuvastatud ehitised ja kõrval on referentskiht, mis näitab, kus tegelikult ehitised on. Need pildid on väga sarnased, mis kinnitab visuaalselt, et meie algoritm on üsna täpne. See ütleb ligi 90 protsendilise täpsusega, kus asuvad hooned,” sõnas Sisas. Selleks vaatas ta piltidelt ehitiste ja looduslikke alade heleduse jaotusfunktsioonide erinevusi ja parandas leitud vigade järgi arvutusi.
Vasakul on ehitisregistri andmetel põhinev kaart ja paremal satelliidi piltidelt tuvastatud ehitised. (Allikas: Anni Sisas)
BurDA võimaldab peaaegu reaalajas kaardistada nii hoonestuse kui ka rahvastiku muutusi. Selline täpne ja värske info linnade olukorrast ja nende muutumise trendidest võiks abiks olla eelkõige Aafrika ja Aasia linnade planeerimisel. Just neis piirkondades toimub linnastumine kõige kiiremas tempos ja sageli pigem kaootiliselt.
Tark linnaplaneerimine BurDA abil aitaks muu hulgas vähendada liiklusummikuid ja keskkonnreastust. Ent rakendusest võib kasu olla ka erasektoris, sest suuri andmekogusid töödeldes ollakse valmis ütlema näiteks kaubandusvõrgu omanikele, kuhu oleks suurima kasumi eesmärgil kõige mõistlikum poed rajada.
Just erasektori kaudu uudse teenusega turule tulekut peab lihtsamaks ka turu-uuring, mille arendajad sügisel tellisid Tartu ülikooli ideelabori ja SEB panga teadusmahukate ideede rahastamisega tegeleva Vega fondi antud toetuse eest. Lisaks selgus uuringust, et kuigi kiire linnastumine on suurimaks probleemiks Aafrikas ja Aasias, siis uue teenusega Aafrika turule sisenemisel on takistuseks ilmselt maksejõulise klindi puudumine ning Aasia suurriikides protektsionistlik mõtteviis.
“Hiinal ja Indial on olemas enda kosmoseprogrammid ja planeerimisvahendid, isegi kui Euroopa süsteem on parem, eelistatakse oma ettevõtet või teadusasutust. Samas soovitatakse meil alustada nendega koostööprogramme või läheneda läbi rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Aasia Arengupank, Maailmapank ja ÜRO. Nimetatud rahvusvahelised organisatsioonid ise võiksid ka olla BurDA süsteemi ideaalseks kasutajaks. Maailmapank, Aasia Arengupank ja ÜRO on huvitatud maailma linnastumisest suure pildi saamisest ja meie saame seda neile kerge vaevaga pakkuda,” rääkis Voormansik.