Väike galaktika matkib universumi algusaegu
Väike õrnalt sinav galaktika meist umbes 30 miljoni valgusaasta kaugusel Väikese Lõvi tähtkujus võib heita valgust oludele, mis valitsesid noores universumis. Ameerika Ühendriikide Indiana ülikooli astronoomid eesotsas Alec Hirschaueriga on nimelt avastanud, et selles väikeses galaktikas on erakordselt vähe vesinikust ja heeliumist raskemaid keemilisi elemente.
Seetõttu võib arvata, et galaktika, millele teadlased on nimeks pannud Leoncino, sarnaneb mõneski mõttes meie universumi kõige esimeste galaktikatega, mis üldse pärast Suurt Pauku tekkisid, sest tollal peale vesiniku ja heeliumi muid elemente, mida kõiki astronoomid muide nimetavad metallideks, väga ei olnudki.
Nime Leoncino, muide, mis tähendab itaalia keeles lõvikutsikat, on see kõigest tuhande valgusaastase läbimõõduga kääbusgalaktika saanud asukohatähtkuju Väikese Lõvi järgi ja itaallasest avastaja Riccardo Giovanelli auks.
Leoncino keemilist koostist määrasid teadlased, nagu galaktikate puhul tavaks, analüüsides täpselt, millist värvi valgust ta kiirgab ja millist ei kiirga.
Hircshauer ja kaasautorid kirjutavad nüüd ajakirjas Astrophysical Journal, et Leoncino sisaldab vesinikust ja heeliumist raskemaid elemente vähem kui ükski muu senituntud galaktika. Ja peale selle asub ta meile ka palju lähemal kui kõik muud seniteada metallivaesed galaktikad. Nii et nüüd on hea võimalus teda veel põhjalikumalt uurida ja püüda välja nuputada, millised tegelikult olid meie maailmakõiksuse esimesed galaktikad.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa