Pluuto süda tuksub

Priit Ennet
21.09.2016 11:00
Rubriik: Universum

Planeediteadlased analüüsivad seniajani andmeid, mille oma mullusel kiirel möödalennul kääbusplaneet Pluutost kogus ja Maale saatis NASA kosmosesond New Horizons.

Kindlasti on paljud meist pildi peal näinud Pluuto pinnal laiuvat suurt heledat südamekujulist laiku. Teadlased said üsna kohe aru, et tegu on hiiglasliku lämmastikujää liustikuga, aga nüüd on nad välja nuputanud, kuidas see sädelev pinnavorm tekkis.

Prantsuse teadlased simuleerisid arvutimudelil Pluuto ajalugu ja tulevikku umbes 50 000 aasta ulatuses. Selgus, et tegu on jää kogunemiskohaga, kuhu hea voolavusega lämmastikujää on ümberkaudsetelt aladelt ajapikku kokku valgunud. Südame terviklikum pool katab seejuures Sputniku madalikku, mis on ümbritsevatest aladest umbes neli kilomeetrit madalam. Lisaks lämmastikujääle leidub seal rohkesti ka süsinikmonoksiidijääd, aga ka metaanijääd.

Tanguy Bertrand ja Francois Forget Pariisis asuvast Pierre ja Marie Curie ülikoolist kirjutavad ajakirjas Nature, et tegu on tõenäoliselt väga püsiva moodustisega, mis tekkis arvatavasti kohe, kui Sputniku madalik tekkis ja jääb kestma ka tulevikus. Kuid liustiku ääred tõenäoliselt aeg-ajalt laienevad ja siis jälle taanduvad mõnesaja kilomeetri ulatuses, nii et Pluuto süda justkui ka tuksub.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Uraaniga jagab orbiiti teinegi väike teekaaslane
    08:58

    Planeet Uraan ajab oma orbiidil taga kahte väikest asteroidi. Üks asteroid oli tagaaetavana teada juba aastast 2013, teise asteroidi tagaaetava staatusest kirjutavad Hispaania astronoomid nüüd võrgukeskkonda arXiv laetud töös.

  • foto
    Täiustatud Euroopa gravitatsioonilainete observatoorium kannustab astronoomiarevolutsiooni
    23.02

    Itaalias asuv observatoorium asub pärast viis aastat kestnud uuenduskuuri otsima taas gravitatsioonilaineid. Lisadetektor võimaldab esimest korda otsida gravitatsioonilainete lätteid, tõotades muuta lähikümnendil astronoomiat tundmatuseni.

  • foto
    Jaheda tähe ümbrus kubiseb Maa-sarnastest planeetidest
    22.02

    Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas planeedisüsteemis tiirleb kahvatu tähe ümber seitse suuruselt Maaga võrreldavat planeeti, teatavad astronoomid. Neist kuuel võib leiduda vedelas olekus vett, mida peetakse elu tekkimise eelduseks.

  • foto
    Astronoomid leidsid eredaima pöörleva neutrontähe
    22.02

    Maast enam kui 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähejäänus kiirgab oma naabertähe gaasi õgides 30 miljonit korda eredamalt kui Päike, selgub itaalia astronoomide uuringust. Pulsari eredus paneb astrofüüsikud kukalt kratsima.

  • foto
    Vene veolaev alustas teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama
    22.02

    Vene veolaev Progress MS-05 alustas kolmapäeval Bajkongõri kosmodroomilt teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama ISS, teatas Moskva lähedal Koroljovis asuv lennujuhtimiskeskus.

  • foto
    Marsi ümber võib olla tekkimas kuutolmust rõngas
    21.02

    Marsi kuu Phobos laguneb lähemate aastamiljonite jooksul pisikesteks tükkideks, mis moodustavad punase planeedi ümber rõnga, nagu Saturnil. Selles on teadlased üsna kindlad. Kuid nüüd väidavad mõned neist, et rõnga moodustumine võib olla juba alanud ja et nii Phoboselt kui ka Deimoselt pärit purust protorõngas ongi juba Marsi ümber olemas.

  • foto
    "Novaatori" teadusuudised: füüsika ja maailmalõpu uurimine
    15.02

    "Novaatori" kolmas saade keskendus füüsikale, mille alusuuringud annavad aimu meie universumi ebastabiilsusest.

  • foto
    Päikese pöörlemist pidurdavad selle enda footonid
    14.02

    Päikesevalgusel on palju jõudu. Juba oma väljalennul Päikesest annavad valgusosakesed Päikese väliskihtidele sellise tõuke, et nende kihtide pöörlemine aeglustub.

  • foto
    Hiigelsuur komeet langes valge kääbustähe roaks  
    13.02

    Komeetidega juhtub ikka mõnikord, et Päikese lähedusse sattudes lagunevad need ära ja kukuvad Päikesesse. Nüüd aga on astronoomid esimest korda peaaegu et oma silmaga näinud, kuidas ühe valge kääbustähe ümber tiirutanud suur komeet, kaugel väljaspool Päikesesüsteemi leidis endale samuti just sedalaadi otsa.

  • foto
    Curiosity kummutab Marsi iidse kasvuhoonenähtuse teooria
    09.02

    Marsikulgur Curiosity kogutud andmeid analüüsinud teadlased ei suutnud leida neist tõendeid, mis toetaksid laialt levinud seisukohta, et iidsel ajal ümbritses punast planeeti kasvuhoonegaaside rohke atmosfäär, mis võimaldas veekogude olemasolu Marsi pinnal.

  • foto
    Must auk maiustas tähega erakordselt kaua
    08.02

    Hiigelsuur must auk rebis talle liiga lähedale sattunud tähe tükkideks ja järas neid tükke seepeale veel ligi kümme aastat takkajärele. Seda on enam kui kümme korda kauem, kui on ühtegi musta auku seni tähega maiustamas nähtud.

  • foto
    Universum võis olla selle algusaegadel hologramm
    07.02

    Universumi algusaegu paremini mõista üritavad füüsikud leidsid, et selle veidruste lihtsamalt seletamiseks võiks jätta ära ühe ruumidimensiooni. Holograafilise mudeli ennustused on vähemalt väikestel skaaladel vaatlusandmetega sama heas kooskõlas kui harjumuspärasemad kirjeldused.

  • foto
    Kuumalt Jupiterilt leiti uuel meetodil veeauru
    03.02

    Astronoomid on avastanud ühe meile suhteliselt lähedase eksoplaneedi atmosfäärist veeauru. Planeet 51 Pegasi b ei ole küll esimene niinimetatud kuuma Jupiteri tüüpi planeet, millelt veeauru on leitud, aga nüüd leiti seda uhiuuel meetodil.

  • foto
    ESTCube-2 on plaanis katsetada Eesti teadlaste arendatavat erilist kaitsekatet
    01.02

    Eesti meterjaliteadlased on alustanud uuringuid aatomkihtsadestuse rakendamiseks täiesti uudsete materjalide loomisel. Nimelt on võimalik kombineerida aatomkihtsadestust osavalt mitmete teiste materjalide sünteesimeetoditega nii, et nende eelised kompenseerivad üksteise puudujääke ning tulemuseks on enneolematult heade omadustega uus materjal.

  • foto
    Linnutee liikumist kannustab salapärane tühimik
    31.01

    Astronoomid on leidnud Kohaliku Galaktikarühma lähistelt hiiglasliku tühimiku, mille eest näivad põgenevat nii Andromeda, Kolmnurga galaktika, Linnutee kui ka kõik teised selle lähistel asuvad galaktikad. Tühimiku leidmine võimaldab täpsemalt kindlaks teha, kuhu ja kui kiiresti liigub universumi paisudes Linnutee koos Päikese ja Maaga.

  • foto
    Inimese Marsile lennutamise plaanid on ikka rahata jäänud
    30.01

    Ei ole vist vaieldav, et järgmine taevakeha, millele inimene pärast Kuud oma jala maha paneb, on planeet Marss. Kosmoseaparaatidega on punast planeeti lähemalt uuritud juba alates 1960. aastaist, mil külma sõja vastaspooled USA ja Nõukogude Liit hakkasid saatma sinna oma sonde.

  • foto
    Kaksiktähed on vähem planeedisõbralikud
    23.01

    Rohkem ei ole alati parem. Näiteks on planeetidele parem, kui neil on ainult üks täht ja mitte kaks.

  • foto
    Elukõlblikud eksoplaneedid said kataloogi kirja
    19.01

    Puurides pilgu tähistaevasse me pea kohal võib kergesti tekkida küsimus: huvitav, kui paljude tähtede juures võib olla planeete, millel on elu.

  • foto
    Veenuse atmosfääris märgati tuhandete kilomeetrite laiust hiidlainet
    17.01

    Jaapani teadlased tabasid Veenuse ülaatmosfäärist enam kui 10 000 kilomeetri laiuse paigalseisva rõhulaine. Vähemalt nelja päeva vältel planeedi atmosfääris möirgavaid tuuli trotsida suutnud struktuuri võib pidada teadaolevalt suurimaks omataoliseks terves Päikesesüsteemis.

  • foto
    Suri astronaut Gene Cernan, viimasena Kuu pinnal käinud inimene
    17.01

    Esmaspäeval suri Texase osariigis 82-aastasena endine USA astronaut Gene Cernan, kes oli viimasena Kuu pinnal käinud inimeseks.

  • foto
    USA kosmosefirma SpaceX kanderakett startis edukalt
    14.01

    USA kosmosefirma SpaceX kanderaketi Falcon 9 start möödus laupäeval edukalt, teatas ettevõtte esindaja.

  • foto
    Kuu võis tekkida ka mitme kokkupõrke tulemusel
    11.01

    Teadlastel on jälle uusi mõtteid selle kohta, kuidas tekkis Kuu.

  • foto
    Noorde tähte tulvab komeete
    07.01

    Ühte kenasse noorde tähte, meist umbes 95 valgusaasta kaugusel, kukub hulgaliselt komeete.

  • foto
    Galaktiline diskokuul välgub ''hädises kääbusgalaktikas''
    05.01

    Kui inimesed näeksid raadiolained, vilguks taevas pidevalt nagu diskokuul. Rühm astronoome leiab nüüd, et esmakordselt kümnekonna aasta teadlaste tähelepanu püüdnud ülilühikeste ja -energeetiliste raadiolainete allikad asuvad väljaspool Linnuteed, Maast miljonite ja isegi miljardite valgusaastate kaugusel.

  • foto
    Õhtusöök maailma lõpus ehk mis saab elust tulevikus  
    2016

    Lõõmav päikesepaiste, talumatu temperatuur ja miljonite ruutkilomeetrite jagu üdini läbikuivanud pinnast. Maa pole miljardite aastate pärast kuigi elusõbralik paik. Aasta lõpus on kohane heita pilk planeedi kaugemasse tulevikku ja teha ülevaade elu viimastest hingetõmmetest. Kasvõi selleks, et uuel aastal seda senisest kõrgemalt hinnata.

  • foto
    Tumeainet on ajapikku vähemaks jäänud
    2016

    Tumeaine, mõistatusliku loomuga ollus, mida universumis on rohkem kui tavalist ainet, ei ole mitte ainult silmale nähtamatu, vaid tuleb välja, et osa temast võib olla ajapikku ka kaduma läinud.

  • foto
    Tumeaine on arvatust ühtlasem ja hõredam
    2016

    Salapärane tumeaine, mida on täis terve maailmaruum, kuid mille olemust keegi ei tunne, võib olla natuke hõredam ja maailmaruumis natuke ühtlasemalt jaotunud, kui seni arvatud.

  • foto
    Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu
    2016

    Kõik Eesti võistkonna liikmed pälvisid Indias peetud olümpiaadil kõrge tunnustuse, kuldmedaliga tuleb koju Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Taavet Kalda.

  • foto
    Kaugel eksoplaneedil sajab vääriskive
    2016

    Maast tuhande valgusaasta kaugusel asuval hiiglaslikul eksoplaneedil HAT-P-7b puhuvad tugevad tormituuled ning sajab tõenäoliselt safiire ja rubiine, viitavad Kepleri kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused.

  • foto
    Alpha Centauri on tõesti kolmiksüsteem
    2016

    Alpha Centauri on tõepoolest kolmiktäht, mitte kaksiktähe ja üksiktähe juhuslik taevane kokkusattumus, teatavad prantsuse astronoomid uute ja täpsete vaatluste põhjal. Nõnda lahendavad nad sajandivanuse vaidluse.