Elukõlblikud eksoplaneedid said kataloogi kirja
Puurides pilgu tähistaevasse me pea kohal võib kergesti tekkida küsimus: huvitav, kui paljude tähtede juures võib olla planeete, millel on elu.
Eksoplaneete on tänaseks päevaks avastatud juba üle 3500, aga kaugeltki mitte kõik nad ei ole kõva kivise pinnaga nagu meie Maa ja kaugeltki mitte kõik nad ei tiirle oma tähest just parajasti sel kaugusel, et sel kõval kivisel pinnal võiks leiduda ka vedelas olekus vett, ühte elu väidetavalt vältimatut eeldust.
Nüüd on ameerika teadlased eesotsas Guillermo Torresega Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest võtnud vaevaks koostada kosmoseteleskoobi Kepler seniste vaatlusandmete põhjal kõigi elukõlblikus tsoonis tiirutavate eksoplaneetide kataloogi. Elukõlbliku piirkonna määratlesid nad seejuures kahe eri definitsiooni järgi: konservatiivse ja optimistliku.
Kõige tõenäolisemad eluvõimalusega planeedid on need, mis tiirlevad konservatiivses elutsoonis ja on läbimõõdult väiksemad kui kaks maakera. Niisuguseid planeete said Torres ja kolleegid kokku 20.
Teisalt, optimistlikult määratletud elutsoonis tiirlevaid ja mistahes läbimõõduga ehk ka kahest maakerast suuremaid planeete tuli kokku 104. Suuremate planeetide puhul on lootust, et elu võib leiduda mõnel nende kõva pinnaga kaaslasel.
Arvestades seda, et Kepler on praeguseks hetkeks kindla peale avastanud 2331 eksoplaneeti, võib 20 või isegi 104 potentsiaalselt elukõlblikku planeeti tunduda suhteliselt väike arv, aga arvestades, kui palju on galaktikas tähti ja universumis galaktikaid, haarab tähistaevasse puuritud pilk põhimõtteliselt üüratul hulgal elukõlblikke taevakehi.
Torres ja kaasautorid kirjutavad oma kataloogimistööst ajakirjas The Astrophysical Journal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa