Galerii ja video: esmaspäeval nägi aasta eredaimat täiskuud

13.11.2016 20:55
Rubriik: Universum

Hea õnne korral võib esmaspäeva õhtul ja öösel silmata taevalaotusel ühte sajandi eredamat täiskuud.

Kuigi esimeses lähenduses tiirleb Kuu ümber Maa mööda ringikujulist orbiiti, on see tegelikult kergelt väljavenitatud. Täiusliku ringi ekstsentrilisus on 0, Kuu orbiidi vastav näitaja aga keskmiselt 0,055. Praktikas tähendab see, et Maast kõige kaugemas punktis asub kaaslane planeedist 405 000, kõige lähemal vaid 363 400 kilomeetri kaugusel. Puhkudel, mil Kuu jõuab täiskuu faasi samal ajal, kui see Maale kõige lähemal asub, võib seetõttu näha tavapärasest eredamat täiskuud ehk klikimagnetist ''superkuud''.

Keskmiselt juhtub seda 1—2 korda aastas, käesoleval aastal erandlikult kokku kolm korda. Täiskuu paistab oma läheduse umbes 14 protsendi võrra suurema ja 30 protsendi võrra eredamana kui orbiidi kõige kaugemas punktis.

Mõni täiskuu on aga erakordselt hele. Kaaslase orbiiti ei mõjuta vaid Maa ja Päike, vaid ka Jupiter ning vähemalt määral Päikesesüsteemi teised suuremad planeedid. Orbiidi täpne ekstsentrilisus on erinevatel ajahetkedel seetõttu 0,026—0,077. Nõnda asub Kuu 14. novembril Eesti aja järgi kell 15.52 Maast ligikaudu 356 509 kilomeetri kaugusel. Horisondile tõuseb kaaslane kirdest kell 16.35, umbes pool tundi pärast päikeseloojangut.

Viimati sattus Kuu Maale lähemale 26. jaanuaril 1948. Järgmisel korral juhtub see alles 25. novembril 2034. Sündmuse erilisuse ja selle üle, kas täiskuud väärib tõepoolest ''superkuu'' nime, võib otsustada igaüks ise. Läänemeedias viimastel aastatel eriti hoogsalt levima hakanud mõiste taga on astroloog, kes arvas 1979. aastal superkuude hulka lisaks perigee täiskuudele ka noorkuud. Teisisõnu võis tema arvestuste kohaselt näha taevas igal aastal suisa 4—6 ''superkuud''.

Vaata ''superkuu''-teemalist intervjuud Tallinna tähetorni astronoomi Mario Marsiga.

Palja silmaga vaadates ei paista ilmselt 14. novembri täiskuu aga oluliselt eredamana kui teised hiljutised perigee täiskuud. Kuu asub Maale vastavalt 0,6 ja 0,8 protsendi võrra lähemal kui käesoleva aasta oktoobris ja detsembris. Sellegipoolest kujutab sündmus soodsa ilma korral suurepärast võimalust või ettekäänet öösel jalutama minekuks ja (tähis)taeva silmitsemiseks.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Väike hele asteroid pöörleb kiiresti
    02.12

    Astronoomidel on esimest korda õnnestunud üksikasjalikult vaadelda üht väga väikest asteroidi. Maa-lähedasel asteroidil nimega 2015 TC25 on läbimõõtu ainult umbes kaks meetrit. Samal ajal on ta huvitaval kombel ka üks kõige heledamaid Maa-lähedasi asteroide, mis eales avastatud, sest peegeldab tagasi umbes 60 protsenti selle pinnale langenud valgusest.

  • foto
    Roskosmos: suur osa veolaevast Progress põles atmosfääris ära
    01.12

    Enamik mehitamata veolaeva Progress tükkidest põles varsti pärast starti atmosfääris ära, teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos neljapäeval.

  • foto
    Linnutee tähtede taga oli peidus galaktikate superparv
    25.11

    Mõnikord juhtub, et me ei näe väga suuri asju sel lihtsal põhjusel, et midagi on ees ja teeb pildi segaseks. Nüüd tuleb välja, et otse meie Linnutee galaktika tähtede taga asub hiiglaslik galaktikate superparv, millel on pikkust üle 380 miljoni valgusaasta. Kaua varjatud struktuur on saanud nimeks Purjede superparv, sest asub Purjede tähtkujust meist umbes 800 miljoni valgusaasta kaugusel.

  • foto
    ''Võimatut'' raketiajamit kirjeldav uurimus avaldati teadusajakirjas  
    22.11

    Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri Johnstoni kosmosekeskuse teadlasrühm kirjeldab eelretsenseeritavas teadusajakirjas elektromagnetilist ajamisüsteemi, mis tõukaks kosmoselaevu edasi kasutamata seejuures grammigi kütust või propellanti. Töös tehtud tähelepanekud on vastuolus klassikaliste füüsikaseadustega.

  • foto
    Suur täht on ümaraim keha, mida kunagi mõõdetud
    17.11

    Nii nagu maakera pole tegelikult ideaalselt ümmargune kera, ei ole seda ka Päike ega teisedki tähed. Telje ümber pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud teeb muidu ümarad tähekehad natuke lapikuks. Päikese raadius on seetõttu ekvaatori suunas umbes kümme kilomeetrit pikem kui pooluste suunas.

  • foto
    Teadlased vaatlevad eksoplaneedilt peegeldunud valgust
    15.11

    Kui näeme taevas superkuud, siis peamiselt tänu sellele, et Kuu pinnalt peegeldub meiele Päikese valgus. Kui astronoomid avastavad kauge tähe juurest eksoplaneedi, siis enamasti tänu sellele, et planeet paneb tähe valguse võbelema või natuke tuhmuma.

  • foto
    Galerii ja video: esmaspäeval nägi aasta eredaimat täiskuud
    13.11

    Hea õnne korral võib esmaspäeva õhtul ja öösel silmata taevalaotusel ühte sajandi eredamat täiskuud.

  • foto
    Tumeenergia võib universumi rebestada järk-järgult
    10.11

    Enamik teadlasi on tänapäeval veendunud, et universum algas Suure Pauguga. Kuid kuidas universum kord lõppeb, selle kohta nii suurt selgust ei ole. Kõige levinuma arusaama järgi jääbki universum paisuma, galaktikad üha kaugenevad üksteisest, tähed kustuvad, planeedid jahtuvad, midagi erilist enam ei toimu ja kõik käib ajapikku alla.

  • foto
    Paljas must auk kihutab ilmaruumis üksinda ringi
    04.11

    Astronoomid on leidnud taevast suure musta augu, mis tuhiseb seal ringi peaaegu täiesti üksinda. Tavaliselt asuvad nii suured mustad augud mõne galaktika keskmes, kus neil on ümber üsna tihedalt tähti ja tähtedevahelist gaasi.

  • foto
    Ohtlikke asteroide on teada juba 15 000
    31.10

    Öelda, et maailmaruum on ohte täis, oleks ilmselge liialdus, sest suurem osa ilmaruumist on tühi mis tühi, aga asteroide, mis mingi tõenäosusega võiks mingil ajal maakera tabada ja siin suuremat või väiksemat pahandust teha, on nüüd teada ja kataloogi kantud tervelt 15 000 ja on kindel, et tegelikult on neid veel palju-palju rohkem.

  • foto
    Pluuto taevas hõljub mürgipilvi
    31.10

    NASA kosmosesond New Horizons tuhises kääbusplaneet Pluutost mööda juba möödunud suvel, aga selle kogutud andmete allalaadimine maakerale jõudis lõpule alles möödunud nädalal. Andmeid analüüsides kohtame seal suuremaid ja väiksemaid üllatusi, mida esmapilgul ei nähtud või ei märgatud, näiteks ilmanähtuste kohta.

  • foto
    Kaugelt tulnud taevakehad vihjavad üheksandale planeedile
    22.10

    Ameerika astronoomid on leidnud uusi tõendeid, et Päikesesüsteemi kaugetel aladel, kaugel Neptuuni orbiidi taga tiirutab ringi senitundmata üheksas planeet.

  • foto
    ESA: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada
    21.10

    Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.

  • foto
    Koletuslikud röntgensähvatused panid astronoomid kukalt kratsima
    20.10

    Rühm astronoome on avastanud kaks ülieredat röntgenkiirte allikat, mille poolt kiiratav energiahulk võib käesoleva lause lugemiseks kuluva ajavahemiku jooksul muutuda Päikese kogu energiatoodangust kümneid miljoneid kordi rohkem.

  • foto
    Euroopa kosmoseagentuuri teatel maandus sond Marsil
    19.10

    Esialgne info näitab, et Euroopa kosmoseagentuuri sond jõudis Marsile.

  • foto
    Hiina taikonaudid jõudsid orbitaaljaama
    19.10

    Kaks Hiina taikonauti sisenes kolmapäeval orbitaaljaama Tiangong-2, et seal 30 päeva kosmosemissioonil veeta.

  • foto
    Orbital ATK veolaev alustas teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama
    18.10

    USA ettevõtte Orbital ATK veolaev Cygnus alustas esmaspäeval kanderaketiga Antares teekonda Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS).

  • foto
    Universumis leiduvate galaktikate arv osutus arvatust kümme korda suuremaks
    14.10

    Vaadeldavas universumis leidub ligikaudu kaks triljonit galaktikat, seniarvatust enam kui kümme korda rohkem, näitab Hubble'i kosmoseteleskoobi ja mitmete teiste observatooriumite ülesvõtetel põhinev analüüs.

  • foto
    Lähitähel on plekitsüklid nagu Päikeselgi
    14.10

    Meie Päikesele lähim täht Proxima Centauri on rohkem meie Päikese enese moodi, kui seni tundus. See on seesama täht, meist umbes nelja valgusaasta kaugusel, mille juurest leitud suhteliselt üsna Maa-sarnasest planeedist teatasid astronoomid augustis.

  • foto
    Kuul kulub näo muutmiseks 80 000 aastat
    13.10

    Ekslik arusaam, et Kuu on tehtud juustust, tugineb peale selle toreda taevakeha tihti kahkjaskollase värvitooni ka asjaolule, et Kuu pinnal on näha rohkesti kraatreid, mis meenutavad paljudes juustusortideski esinevaid auke. Nüüd tuleb välja, et Kuu pinnal on kraatreid tegelikult märksa rohkem, kui seni teatud, sest väikesed meteoorkehad pommitavad seda arvatust tihedamalt.

  • foto
    Tähed saavad kahepeale kolm komplekti planeete
    12.10

    Meie Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad kõik ümber Päikese ühes ja samas tasapinnas. Samamoodi on enamasti lood ka teistes planeedisüsteemides, mida on avastatud teiste tähtede ümbert. Kuid nüüd on astronoomid avastanud kaks tähte, millel on kahepeale kokku kolm planeeditekkeketast.

  • foto
    Lähimat Maa-sarnast eksoplaneeti võivad katta avarad veteväljad
    11.10

    Lähimat Maa-sarnast ja potentsiaalselt elukõlblikus piirkonnas asuvat eksoplaneeti Proxima b katab osaliselt või täies ulatuses veeookean, viitab prantsuse teadlaste analüüs.

  • foto
    Meie galaktikaharu on arvatust suurem
    01.10

    Meie galaktika, Linnutee, on spiraalne galaktika. Selle keskmest keerdub laiali neli suurt spiraaharu, mis sisaldavad kõik tohutul hulgal tähti. Kuid on ka väiksemaid harusid ja neist ühes, mis kannab nime Kohalik Haru, asub ka maakera koos Päikese ja kõigi inimestega. Nüüd on teadlased avastanud, et see on ikka omajagu suurem, kui seni arvatud.

  • foto
    Uurimissond Rosetta kukutati komeedile
    30.09

    Tosina aasta eest Maalt teele saadetud Euroopa Kosmoseagentuuri sond Rosetta leidis reede pärastlõunal komeedil 67P/Tšurjumov-Grassimenko oma viimse rahupaiga. Kahe aasta jooksul keha kogutud andmed avardasid oluliselt inimkonna silmaringi ja pakuvad teadlastele uurimisainest veel aastateks.

  • foto
    Ajalooline Rosetta missioon jõuab lõpule
    29.09

    Tosinkonna aasta eest komeeti 67P/Tšurjumov-Gerassimenko uurima saadetud sond Rosetta kukutatakse neljapäeva hilisõhtul komeedile. Automaatjaam jätkab teadusandmete kogumist ja Maale edastamist kokkupõrke hetkeni.

  • foto
    Astronaut: me ei saa veel pikalt kuhugi mujale põgeneda
    28.09

    Eestit külastanud USA astronaut Douglas Wheelock leiab ERR Novaatorile antud intervjuus, et kõrgemate eesmärkide, nagu inimeste Marsile saatmise, puhul on teekond lõppeesmärgist tähtsam. Samal ajal ei tohi aga unustada aga koduplaneedi enda eest hoolt kandmist

  • foto
    Elon Musk avalikustas Marsi koloniseerimise kava
    28.09

    USA tehnoloogiaettevõte SpaceX asutaja Elon Musk avalikustas teisipäeval kava rajada Marsile koloonia, plaanides saata planeedile kosmoselaevadel sada inimest korraga.

  • foto
    USA astronaut kutsus noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselendurid
    27.09

    USA astronaut Douglas Wheelock pidas ettekande Tallinna tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses Mektory, kirjeldades elu rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) ning kutsudes noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselendurid. Üheks läbivaks teemaks oli ka hirm, millega astronautidel tuleb toime tulla.

  • foto
    Otse kell 14.30: USA astronaudi loeng Maast ja Maale kosmosest
    27.09

    Täna pärastlõunal peab USA astronaut kolonel Douglas H. Wheelock TTÜ Mektorys avaliku loengu, millest oteülekannet vahendab ka ERR Novaator.

  • foto
    Universum paisub igas suunas ühtemoodi
    23.09

    Kosmoloogidel pole muretsemiseks põhjust. Maailmaruum paisub ühtlaselt. Ükski koht ei veni rohkem välja kui teised. Universumi arenemise senised üldised mudelid jäävad kehtima.