Vulkanism muutis Kuu pooluste asukohta
Kuul leiduva vesiniku paiknemist kaardistanud teadlased järeldavad, et kaaslase poolused vahetasid enam kui miljardi aasta eest alanud võimsate vulkaanipursete tõttu oma asukohta.
Matt Siegler Ameerika Ühendriikides asuvast Arizona planeediteaduste instituudist märkas oma jaapani ja ameerika kolleegidega pooluste triivile viitavaid jälgi 1990. aastate lõpul Kuud seiranud satelliidi Lunar Prospector kogutud andmestikus. Kaaslaste tänapäevast pooluste lähistel võis leida rikkalikult veejääle viitavat vesinikku. Seejuures paiknesid aga täpselt teine teisel pool Kuud asuvad piirkonnad laiustel, kust tänaste pinnatemperatuuride korral jääd leida ei tohiks.
Sirgjoonelise järelduse kohaselt on kaaslase kujuteldav telg nihkunud miljardite aastate vältel ligikaudu 5,5 kraadi võrra. Töörühma hinnangul on muutuste taga umbes 3,5 miljardi aasta eest Kuu maapoolsel küljel asuval Procellarumi mere piirkonnas vahevööd kütnud radioaktiivsed elemendid, mille tulemusel kahanes piirkondlikult vahevöö tihedus. Nihe Kuu massikeskmes muutis hüpoteesi kohaselt ka selle telje kaldenurka, mis on tänapäeval 1,54 kraadi.
Aastate vältel tehtud mõõtmised on näidanud, et Procellarumi meri on seda ümbritsevatest piirkondadest soojem ka tänapäeval, misläbi mõjutab see Kuu telje kaldenurka ka tänapäeval.
Veejääle viitavaid signaale on Kuul eelnevalt nähtud vaid püsivalt Päikese eest varjatud pooluste lähistel asuvates kraatrites. Nõnda oletab töörühm, et jääd kaitseb päikesekiirguse eest Kuud tabanud asteroidide poolt sellele paisatud regoliit.
Uurimus imus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa