Lähima tähe lähistel tiirleb Maa-sarnane planeet

Jaan-Juhan Oidernaa
25.08.2016 12:19
Rubriik: Universum

Päikesele kõige lähemal asuva tähe Proxima Centauri lähistel tiirleb Maa-suurune planeet, mille pinnal võib leiduda potentsiaalselt vedelas olekus vett, järeldavad Euroopa Lõunaobservatooriumi teleskoopidega vaatlusi teinud astronoomid.

''Signaal on sedavõrd selge ja tugev, et Proxima b olemasolus pole mingit kahtlust,'' sõnas ERR Novaatorile antud intervjuus Guillem Anglada-Escudé, planeeti kirjeldava uurimuse juhtivautor ja Queen Mary Londoni ülikooli astronoom. Valgusel kuluks Maast umbes 1,3 korda raskema planeedini jõudmiseks umbes 4,2 aastat. Linnutee galaktika läbimõõtu arvestades asub see pelga kiviviske kaugusel, muutes selle hetkel üheks kõige paljutõotavamaks planeediks, kust otsida maavälist elu. Isegi märksa aeglasemalt liikuv sond jõuaks planeedini paarikümne aastaga.

Planeedi olemasolule viitavad perioodilised muutused tähe radiaalkiiruses. Sõltuvalt sellest, kas planeet tõmbab tähte oma raskusväljaga Maa suunas või sellest eemale, muutub tähe poolt kiiratav valgus seda Maal registreerides sinakamaks või punakamaks. Analoogi võib huilgava kiirabiautoga, mille sireeni toon muutub lähenedes ja kaugenedes vastavalt kõrgemaks ja madalamaks.

Esimesi paljutõotavaid planeedi olemasolule viitavaid võbelusi märkas Anglada-Escudé koos Soome Aalto ülikooli planeediküti Mikko Tuomiga juba 2013. aastal. ''Toona ei saanud aga välistada, et nende taga polnud midagi igavamat nagu näiteks päikeseloited. Lõpuks õnnestus meil esitada Euroopa Lõunaobservatooriumile piisavalt veenvaid tõendeid, et nad soostusid andma meile täiendavalt vaatlusaega,'' meenutas astronoom. Töörühm jälgis tähte 60 päeva vältel igal öösel 20 minutit. Juba kümme päeva hiljem oli selge, et miski teeb tähe ümber regulaarselt tiire.

Teades, mida otsida, pööras Anglada-Escudé pilgu alates 2000. aastate algusest tähe kohta kogutud andmetele. Koondanalüüs kinnitas, et tähe ümber tiirleb eksoplaneet, mille tiirlemisperiood on 11,2 päeva. Täiendavate vaatluste käigus leiti lisaks viiteid, et Proxima Centauri süsteemis leidub teinegi, Maast oluliselt raskem planeet.

Elu häll?
Kuigi Proxima b tiirleb oma ematähele umbes korda 20 korda lähemal kui Maa Päikesele, on Proxima Centauri pind Päikesest oluliselt väiksem ja tuhmim. Piisavalt tuhm, et planeet tiirleb täpselt keset piirkonda, mille piires võiks püsida vesi vedelas olekus. See omakorda loob aga teatavad eeldused elu tekkimiseks.

Anglada-Escudé nentis samas, et tähe lähedus võib potentsiaalselt siiski elu, nagu inimkond sellest tänapäeval aru saab, siiski pärsida. Planeeti tabav röntgenkiirte voog on hinnanguliselt 400 korda tihedam kui Maa poolt kogetav. ''Siit edasi sõltub juba parasjagu kasutatavast mudelist, kas planeedi atmosfäär suudaks sellele vastu panna või mitte. Konsulteerisime töö käigus mitmete teemaga tegelevate teadlastega ja selleks on šanssid päris head. Lisaks on teiste sarnaste süsteemide uurimine näidanud, et atmosfäärikadu võib olla küllaltki väike,'' laiendas astronoom.

Midagi põhjapanevat on aga vara öelda. Abi võiks olla uue põlvkonna teleskoopidest, millega oleks võimalik hea õnne korral uurida, kas planeeti ümbritseb atmosfäär ja millest see koosneb. Juhul, kui see tõepoolest planeeti ümbritseb, võiks selle keskmine pinnatemperatuur jääda -30 – 30 C° kraadini.

Eeldusel, et muud tähe lähedusest lähtuvad tegurid elu tekkimist võimatuks ei muuda, oleks selleks potentsiaalselt võimalusi isegi rohkem kui Maal. ''Proxima Centaturi eluiga võib olla sadu või isegi tuhandeid kordi pikem kui Päikesel, mis kustub umbes viie miljardi aasta pärast,'' selgitas Anglada-Escudé. Seejuures tasub osutuda, et Proxima Centauri sarnaste punaste kääbuste sekka võib arvata enamiku Linnuteel leiduvatest tähtedest. Näiteks 30st Päikesele kõige lähemal asuvast tähest kuuluvad Proxima Centauriga samasse klassi 20.

Naised saunas rääkisid...
Kuulujutud uue planeedi leidmisest hakkasid veebiruumis ringlema juba augusti keskel. Anglada-Escudé'is tekitab see teatavat pettumust. ''Ma ei mõista, miks peaks keegi taolisel kombel midagi enneaegselt lendu laskma. Kui Spiegelis ilmunud artiklit põhjalikumalt lugeda, siis faktiliselt sisaldas see ainult tõdemust, et Proxima Centauri lähistel tiirleb Maa-suurune planeet. Kõik ülejäänu on spekulatsioon ja arutlus selle üle, mida see kõik tähendada võib,'' nentis astronoom.

Üksikasjade puudumine viitab tema sõnul, et tegu polnud teabe sihiliku lekitamisega, vaid pigem mõne kolmanda isiku poolt kuuldud lausekatkega. ''Mõnes mõttes on see kurb, kuna kulutasime väga palju aega kommunikatsiooniplaani loomisele, mis oleks võimaldanud laiemal avalikkusel kergemini aru saada, kui palju me tegelikult teame ja mida võib pidada oletuseks,'' lisas Anglada-Escudé.

Sellegipoolest ootab ta, et leid tekitab avalikkuses samasugust kahinat nagu astronoomide endi seas. ''Oli päris veider, kuid tore näha, kuidas see kolleegide hulgas huvi sütitas. Kui Mikko Tuomi signaali leidmisest teada andis, siis alustasime paari inimesega, kuid juba õige pea paisus töörühm paarikümne liikmeliseks. Tahaks loota, et Proxima b pakub sarnast inspiratsiooni ka tavainimesele,'' mõtiskles astronoom.

Planeeti ja selle avastamist kirjeldatakse üksikasjalikult ajakirjas Nature.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Väike hele asteroid pöörleb kiiresti
    02.12

    Astronoomidel on esimest korda õnnestunud üksikasjalikult vaadelda üht väga väikest asteroidi. Maa-lähedasel asteroidil nimega 2015 TC25 on läbimõõtu ainult umbes kaks meetrit. Samal ajal on ta huvitaval kombel ka üks kõige heledamaid Maa-lähedasi asteroide, mis eales avastatud, sest peegeldab tagasi umbes 60 protsenti selle pinnale langenud valgusest.

  • foto
    Roskosmos: suur osa veolaevast Progress põles atmosfääris ära
    01.12

    Enamik mehitamata veolaeva Progress tükkidest põles varsti pärast starti atmosfääris ära, teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos neljapäeval.

  • foto
    Linnutee tähtede taga oli peidus galaktikate superparv
    25.11

    Mõnikord juhtub, et me ei näe väga suuri asju sel lihtsal põhjusel, et midagi on ees ja teeb pildi segaseks. Nüüd tuleb välja, et otse meie Linnutee galaktika tähtede taga asub hiiglaslik galaktikate superparv, millel on pikkust üle 380 miljoni valgusaasta. Kaua varjatud struktuur on saanud nimeks Purjede superparv, sest asub Purjede tähtkujust meist umbes 800 miljoni valgusaasta kaugusel.

  • foto
    ''Võimatut'' raketiajamit kirjeldav uurimus avaldati teadusajakirjas  
    22.11

    Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri Johnstoni kosmosekeskuse teadlasrühm kirjeldab eelretsenseeritavas teadusajakirjas elektromagnetilist ajamisüsteemi, mis tõukaks kosmoselaevu edasi kasutamata seejuures grammigi kütust või propellanti. Töös tehtud tähelepanekud on vastuolus klassikaliste füüsikaseadustega.

  • foto
    Suur täht on ümaraim keha, mida kunagi mõõdetud
    17.11

    Nii nagu maakera pole tegelikult ideaalselt ümmargune kera, ei ole seda ka Päike ega teisedki tähed. Telje ümber pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud teeb muidu ümarad tähekehad natuke lapikuks. Päikese raadius on seetõttu ekvaatori suunas umbes kümme kilomeetrit pikem kui pooluste suunas.

  • foto
    Teadlased vaatlevad eksoplaneedilt peegeldunud valgust
    15.11

    Kui näeme taevas superkuud, siis peamiselt tänu sellele, et Kuu pinnalt peegeldub meiele Päikese valgus. Kui astronoomid avastavad kauge tähe juurest eksoplaneedi, siis enamasti tänu sellele, et planeet paneb tähe valguse võbelema või natuke tuhmuma.

  • foto
    Galerii ja video: esmaspäeval nägi aasta eredaimat täiskuud
    13.11

    Hea õnne korral võib esmaspäeva õhtul ja öösel silmata taevalaotusel ühte sajandi eredamat täiskuud.

  • foto
    Tumeenergia võib universumi rebestada järk-järgult
    10.11

    Enamik teadlasi on tänapäeval veendunud, et universum algas Suure Pauguga. Kuid kuidas universum kord lõppeb, selle kohta nii suurt selgust ei ole. Kõige levinuma arusaama järgi jääbki universum paisuma, galaktikad üha kaugenevad üksteisest, tähed kustuvad, planeedid jahtuvad, midagi erilist enam ei toimu ja kõik käib ajapikku alla.

  • foto
    Paljas must auk kihutab ilmaruumis üksinda ringi
    04.11

    Astronoomid on leidnud taevast suure musta augu, mis tuhiseb seal ringi peaaegu täiesti üksinda. Tavaliselt asuvad nii suured mustad augud mõne galaktika keskmes, kus neil on ümber üsna tihedalt tähti ja tähtedevahelist gaasi.

  • foto
    Ohtlikke asteroide on teada juba 15 000
    31.10

    Öelda, et maailmaruum on ohte täis, oleks ilmselge liialdus, sest suurem osa ilmaruumist on tühi mis tühi, aga asteroide, mis mingi tõenäosusega võiks mingil ajal maakera tabada ja siin suuremat või väiksemat pahandust teha, on nüüd teada ja kataloogi kantud tervelt 15 000 ja on kindel, et tegelikult on neid veel palju-palju rohkem.

  • foto
    Pluuto taevas hõljub mürgipilvi
    31.10

    NASA kosmosesond New Horizons tuhises kääbusplaneet Pluutost mööda juba möödunud suvel, aga selle kogutud andmete allalaadimine maakerale jõudis lõpule alles möödunud nädalal. Andmeid analüüsides kohtame seal suuremaid ja väiksemaid üllatusi, mida esmapilgul ei nähtud või ei märgatud, näiteks ilmanähtuste kohta.

  • foto
    Kaugelt tulnud taevakehad vihjavad üheksandale planeedile
    22.10

    Ameerika astronoomid on leidnud uusi tõendeid, et Päikesesüsteemi kaugetel aladel, kaugel Neptuuni orbiidi taga tiirutab ringi senitundmata üheksas planeet.

  • foto
    ESA: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada
    21.10

    Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.

  • foto
    Koletuslikud röntgensähvatused panid astronoomid kukalt kratsima
    20.10

    Rühm astronoome on avastanud kaks ülieredat röntgenkiirte allikat, mille poolt kiiratav energiahulk võib käesoleva lause lugemiseks kuluva ajavahemiku jooksul muutuda Päikese kogu energiatoodangust kümneid miljoneid kordi rohkem.

  • foto
    Euroopa kosmoseagentuuri teatel maandus sond Marsil
    19.10

    Esialgne info näitab, et Euroopa kosmoseagentuuri sond jõudis Marsile.

  • foto
    Hiina taikonaudid jõudsid orbitaaljaama
    19.10

    Kaks Hiina taikonauti sisenes kolmapäeval orbitaaljaama Tiangong-2, et seal 30 päeva kosmosemissioonil veeta.

  • foto
    Orbital ATK veolaev alustas teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama
    18.10

    USA ettevõtte Orbital ATK veolaev Cygnus alustas esmaspäeval kanderaketiga Antares teekonda Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS).

  • foto
    Universumis leiduvate galaktikate arv osutus arvatust kümme korda suuremaks
    14.10

    Vaadeldavas universumis leidub ligikaudu kaks triljonit galaktikat, seniarvatust enam kui kümme korda rohkem, näitab Hubble'i kosmoseteleskoobi ja mitmete teiste observatooriumite ülesvõtetel põhinev analüüs.

  • foto
    Lähitähel on plekitsüklid nagu Päikeselgi
    14.10

    Meie Päikesele lähim täht Proxima Centauri on rohkem meie Päikese enese moodi, kui seni tundus. See on seesama täht, meist umbes nelja valgusaasta kaugusel, mille juurest leitud suhteliselt üsna Maa-sarnasest planeedist teatasid astronoomid augustis.

  • foto
    Kuul kulub näo muutmiseks 80 000 aastat
    13.10

    Ekslik arusaam, et Kuu on tehtud juustust, tugineb peale selle toreda taevakeha tihti kahkjaskollase värvitooni ka asjaolule, et Kuu pinnal on näha rohkesti kraatreid, mis meenutavad paljudes juustusortideski esinevaid auke. Nüüd tuleb välja, et Kuu pinnal on kraatreid tegelikult märksa rohkem, kui seni teatud, sest väikesed meteoorkehad pommitavad seda arvatust tihedamalt.

  • foto
    Tähed saavad kahepeale kolm komplekti planeete
    12.10

    Meie Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad kõik ümber Päikese ühes ja samas tasapinnas. Samamoodi on enamasti lood ka teistes planeedisüsteemides, mida on avastatud teiste tähtede ümbert. Kuid nüüd on astronoomid avastanud kaks tähte, millel on kahepeale kokku kolm planeeditekkeketast.

  • foto
    Lähimat Maa-sarnast eksoplaneeti võivad katta avarad veteväljad
    11.10

    Lähimat Maa-sarnast ja potentsiaalselt elukõlblikus piirkonnas asuvat eksoplaneeti Proxima b katab osaliselt või täies ulatuses veeookean, viitab prantsuse teadlaste analüüs.

  • foto
    Meie galaktikaharu on arvatust suurem
    01.10

    Meie galaktika, Linnutee, on spiraalne galaktika. Selle keskmest keerdub laiali neli suurt spiraaharu, mis sisaldavad kõik tohutul hulgal tähti. Kuid on ka väiksemaid harusid ja neist ühes, mis kannab nime Kohalik Haru, asub ka maakera koos Päikese ja kõigi inimestega. Nüüd on teadlased avastanud, et see on ikka omajagu suurem, kui seni arvatud.

  • foto
    Uurimissond Rosetta kukutati komeedile
    30.09

    Tosina aasta eest Maalt teele saadetud Euroopa Kosmoseagentuuri sond Rosetta leidis reede pärastlõunal komeedil 67P/Tšurjumov-Grassimenko oma viimse rahupaiga. Kahe aasta jooksul keha kogutud andmed avardasid oluliselt inimkonna silmaringi ja pakuvad teadlastele uurimisainest veel aastateks.

  • foto
    Ajalooline Rosetta missioon jõuab lõpule
    29.09

    Tosinkonna aasta eest komeeti 67P/Tšurjumov-Gerassimenko uurima saadetud sond Rosetta kukutatakse neljapäeva hilisõhtul komeedile. Automaatjaam jätkab teadusandmete kogumist ja Maale edastamist kokkupõrke hetkeni.

  • foto
    Astronaut: me ei saa veel pikalt kuhugi mujale põgeneda
    28.09

    Eestit külastanud USA astronaut Douglas Wheelock leiab ERR Novaatorile antud intervjuus, et kõrgemate eesmärkide, nagu inimeste Marsile saatmise, puhul on teekond lõppeesmärgist tähtsam. Samal ajal ei tohi aga unustada aga koduplaneedi enda eest hoolt kandmist

  • foto
    Elon Musk avalikustas Marsi koloniseerimise kava
    28.09

    USA tehnoloogiaettevõte SpaceX asutaja Elon Musk avalikustas teisipäeval kava rajada Marsile koloonia, plaanides saata planeedile kosmoselaevadel sada inimest korraga.

  • foto
    USA astronaut kutsus noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselendurid
    27.09

    USA astronaut Douglas Wheelock pidas ettekande Tallinna tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses Mektory, kirjeldades elu rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) ning kutsudes noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselendurid. Üheks läbivaks teemaks oli ka hirm, millega astronautidel tuleb toime tulla.

  • foto
    Otse kell 14.30: USA astronaudi loeng Maast ja Maale kosmosest
    27.09

    Täna pärastlõunal peab USA astronaut kolonel Douglas H. Wheelock TTÜ Mektorys avaliku loengu, millest oteülekannet vahendab ka ERR Novaator.

  • foto
    Universum paisub igas suunas ühtemoodi
    23.09

    Kosmoloogidel pole muretsemiseks põhjust. Maailmaruum paisub ühtlaselt. Ükski koht ei veni rohkem välja kui teised. Universumi arenemise senised üldised mudelid jäävad kehtima.