Möödunud astronoomia-aasta pakkus üllatusi
Tartu astronoomid pidasid möödunud aastat põnevamaks kui sellele eelnevat. Toona leiti seda, mida otsiti – registreeriti Higgsi osakene ja mõõdeti taustkiirguse häirituste jaotus, mis erines vähe varem tehtud mõõtmistest. Möödunud aastal tuli ootamatuid leide ette rohkem, tõdes astrofüüsik Jaan Pelt, võttes kokku 2014. aasta astronoomias.
Peldi sõnul oli möödunud aasta üks põnevamaid hetki, kui aasta alguses avalikustati teleskoobiga BICEP-2 mõõdetud tulemused. Gravitatsiooniliste lainete B-moodide avastamine oleks vaatluslikult kinnitanud Universumi inflatsioonilise paisumise teoreetilisi mudeleid. “Kahjuks aasta lõpus avaldatud Plancki missiooni tulemused lükkasid selle ümber,” lausus Pelt.
Huvitav tulemus oli ka see, et esimest korda leiti Galaktika keskmes vihjeid varjatud aine kohta, kuid ka selle tulemusega tuleks paar aastat ettevaatlik olla.
Astronoome rõõmustas Kepleri elluärkamine
Jättes kõrvale Hubble’i kosmoseteleskoobi, pole keegi mõne teleskoobi katki minekul seda orbiidile parandama sõitnud. 2013. aasta mais läks katki kosmoseteleskoop Kepler, mis otsis teiste tähtede ümber tiirlevaid planeete.
Kepleri teleskoop on varustatud 42 paari kaupa asetseva CCD-sensoriga, mis muudavad sellele langeva valguse elektrisignaaliks. Teleskoop pidi uurima ühte konkreetset taevaala Luige ja Lüüra tähtkuju vahel. Kuna kaks kosmosepikksilma suuna hoidmiseks kasutatud güroskoopi läksid rikki, siis ei püsinud tähed enam märklaual õigel kohal ja projekt tuli katkestada.
Möödunud aastal mõtlesid teadlased aga välja, kuidas kahe töökorras oleva güroskoobiga missiooni jätkata. Nüüd vaatab teleskoop 83 päeva sama taevaala ning võtab seejärel ette uue.
“Kepleri esimeses vaatealas, tähistusega 0, asuvad need muutlikud tähed, mida uuritakse ka Tartu observatooriumis. Neid vaadeldakse robotteleskoobiga nii Tõraveres kui ka New Mexicos,” rääkis Tartu observatooriumi tähefüüsika vanemteadur Indrek Kolka. Kuna Kepleri vaatlused on laiemas spektriribas, kui Eestis tehtud vaatlused, siis on need teineteisele täienduseks ja annavad tähefüüsika jaoks olulist lisainfot.
Kolka tutvustas astronoomia-aastat kokkuvõtval loengul ka teist kosmoseteleskoopi Gaiat. Gaia teeb meie galaktikas tähtede rahvaloendust. Teleskoop skaneerib taevast saades ühe tervikülevaate iga 63 päeva tagant.
Missiooni lõpuks on igat punkti vaadeldud vähemalt 30 korda. Kui need vaatlustulemused kokku panna, saavad astronoomid ülitäpsed tulemused tähtede kauguse, omaliikumise, heleduse ja spektrite kohta. Esimesed vahetulemused avaldatakse järgmise aasta suvel ja kõigile kasutamiseks mõeldud lõplik kataloog alles 2022. aastal. Gaia andmete parema tõlgendamise nimel teevad tööd ka Tartu observatooriumi teadlased.
Massiivsete tähtede elukäigu kaardistamine
Astronoomia-aastat kokkuvõtval loengul tähetornis tutvustas enda välja töötatud massiivsete tähtede massikao leidmise meetodit Tartu ülikooli astrofüüsika doktorant Jaan Laur. “Me teame massiivsete tähtede elust üsna vähe. Ent massikadu on oluline osa massiivsete tähtede arengus, kaksiktähtede puhul räägitakse ka aine ülevoolust ühelt tähelt teisele,” rääkis noor astrofüüsik.
On teadlasi, kes arvavad, et kunagi võib-olla olidki kõik massiivsed tähed kaksiktähed. Või olid seda kindlasti vähemalt pooled massiivsetest tähtedest. Kaksiktähtedel võib olla varjutustega heleduskõver. Sellisel juhul hinnatakse muutlikkuse perioodi, mõõdetakse varjutuste hetked ja neid hetki võrreldakse juba perioodi abil väljaarvutatud varjutuste hetkedega. Kui toimub massikadu, siis periood muutub ja see tuleb võrdluses välja.
Kui aga vaatlusandmeid ei ole kogutud sellisel eesmärgil, siis ei pruugi varjutuste täpsed hetked tulemustest välja tulla. Sellisel juhul saab kasutada kõiki andmepunkte ühevääriliselt ja arvutada nii perioodi kui ka tema muutust kasutades kõiki vaadeldud punkte. Mida pikem on vaatluste rida, seda täpsema tulemuse saab. Vaatlusandmete põhjal tehakse tähemudel, mille parameetreid saab muuta ning vastavalt muudatustele arvutab programm välja selle, milline võiks välja näha tegelik heleduskõver. Heleduskõvera teadmine annab jällegi teavet kaksiktähtede kohta.
Nii kasutab ka Jaan Laur enda loodud meetodil massiivsete tähtede arengu uurimiseks hoopis teisel eesmärgil kogutud vaatlusandmeid.
Vähe on tähti, mida on mõõdetud üle saja aasta, aga kui maailma juhtivad observatooriumid, nagu näiteks Harvardi oma USA-s, skaneerivad sisse oma fotoplaatidele tehtud vaatlusandmed ning teevad need andmebaaside kaudu kättesaadavaks, võib tulevikus moodustada erinevate andmebaaside põhjal pikki aegridasid rohkemate kaksiktähtede kohta. Ka Tartu observatoorium skaneerib nii Tartu tähetornis kui ka Tõravere observatooriumis pildistatud fotoplaate.
Heledaid tähti on hea uurida väikese robotteleskoobiga, sest nende heleduse määramiseks ei ole vaja suurt peeglit, samal ajal tuleb neid vaadelda pika aja vältel. Suurte teleskoopide aeg on väga kallis ning neid ei oleks otstarbekas selleks kasutada. Nii sobivad uurimistöö jaoks Tõraveres asuvad teleskoobid, samuti ostetakse vaatlusaega ka mujalt.
Vaata astronoomia-aasta kokkuvõtet UTTV-st.