Komeedile laskunud Philae'ga jäetakse lõplikult hüvasti
Jaanuaris teatas saksa lennunduskeskuse teadlased (DLR), et tõenäosus 2014. aasta novembris komeedile 67P/Tšurjumov-Gerassimenko laskunud Philae automaatjaamaga side taastamiseks langeb iga päevaga. Nüüd nendib DLR, et tõmbab edasistele katsetele joone alla, jättes Philae'ga piltlikult hüvasti.
Kuigi Philae'st sai 2014. aastal esimene inimtekkeline objekt, mis pehmelt komeedile laskus, ei kulgenud see täiesti plaanipäraselt. Katse automaatjaam maandudes harpuunidega komeedi külge aheldada ebaõnnestus ja see põrkus pinnalt kaks korda tagasi, langedes lõpuks kalju varju. Päikesepaneelidele langes Philae käigus hoidmiseks liiga vähe valgust. Nii kadus akude tühjenemise järel 57 tundi pärast maandumist ka võimalus komeedi hingeeluga lähemalt uurida ja tutvust teha.
Kuigi hiljem insenerideni jõudnud telemeetria näitas, et automaatjaam ärkas koos komeediga Päikesele lähenedes eelmise aasta aprillis talveunest, suutis see hakata Maale taas sõnumeid läkitama alles juunis. Philae vaikis lõplikult pärast seitset katkendlikku raadioseanssi vähem kui kuu hiljem. Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) insenerid ei andnud aga alla ja on üritasid regulaarselt sellega sidet taastada. Sisuliselt tuli sõnumeid saata huupi – teadlastel ei õnnestunud välja selgitada, kuhu Philae lõpuks päris täpselt maandus.
Insenerid arvavad nüüd, et ebaedu taga on automaatjaama viga saanud raadiosaatjad ja/või -vastuvõtjad. Alternatiivselt on kattunud tolmuga Philae päikesepaneelid ja automaatjaamal ei jätku lihtsalt funktsioneerimiseks ja sisetemperatuuri piisavalt kõrgele tõstmiseks energiat.
Kuna komeet on Päikesest järjest kaugenemas ja temperatuur langeb peagi alla -175 ºC, oleks isegi saksa lennunduskeskuses Philae projekti vedav Stephan Ulamec ''väga üllatunud, kui nad praegu automaatjaama signaali registreeriksid. Seega tõmmatakse joon alla ka automaatjaamaga side taastamise katsetele.
Komeedi ümber tiirlev Rosetta sond jätkab aga keha kohta andmete kogumist.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa