Kuu võis tekkida ka mitme kokkupõrke tulemusel
Teadlastel on jälle uusi mõtteid selle kohta, kuidas tekkis Kuu.
Juba üle 30 aasta on valdavaks kuutekkeseletuseks olnud hüpotees, et see tekkis materjalist, mis paiskus Maa orbiidile siis, kui maakera põrkas miljardeid aastaid tagasi kokku ühe natuke väiksema, Marsi-suuruse planeediga.
Sellel seletusel on aga suur puudus: Kuu keemiline koostis on peaaegu täpselt selline nagu Maal, aga arvutuste järgi peaks ta nelja viiendiku ulatuses sisaldama hoopis selle Marsi-suuruse planeedi materjali.
Nüüd väidab Raluca Rufu Iisraelist Weizmanni teadusinstituudist, et Kuu ei pärinegi mitte ühest suurest kokkupõrkest, vaid hoopis paarikümnest väiksemast.
Rufu uuris arvutimudeli peal, mis juhtunuks, kui noorele maakeraga põrganuks suhteliselt lühikese aja jooksul kokku paarkümmend planetesimaali, nii-öelda planeediembrüot, mille sarnaseid leidus noores Päikesesüsteemis arvatavasti päris suurel hulgal.
Mudel näitas, et mitme väiksema kokkupõrke tulemusel jõudnuks orbiidile palju rohkem Maa materjali kui ühe suure kokkupõrke tulemusel. Ja et planetesimaalid olid kõik oma koostiselt arvatavasti erisugused, siis ei jäänud ka neist ühestki Kuu koostisse väga äratuntavat keemilist jälge.
Kokkupõrgete järel kulus veel mitu miljonit aastat, enne kui orbiidil tiirutav materjal meie sõbraks Kuuks kokku kogunes, Rufu aga kirjutab oma Kuu-uuringust ajakirjas Nature Geoscience.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa