Galerii ja videod: täielik superkuu varjutus
Esmaspäeva varahommikul on võimalik näha Eestis haruldast kuuvarjutust, mille käigus läbis Kuu Maa täisvarju ajal, mil kaaslane asus Maale kõige lähemal.
Kuu kergelt elliptilise orbiidi tõttu ei asu see Maast alati sama kaugel. Kui apogees kasvab Kuud Maast lahutav vahemaa ligikaudu 405 600 kilomeetri pikkuseks, siis perigees asub kaaslane Maast vaid 363 700 kilomeetri kaugusel. Aastas neli kuni viis korda nähtav nn superkuu on apogee täiskuust 14 protsendi võrra suurem ja 30 protsendi võrra eredam. Seeläbi paistis ka keskmiselt 2,5 aasta tagant nähtav täielik kuuvarjutus seekord eriti majesteetlikuna. Viimati langes superkuu täieliku kuuvarjutusega kokku aastal 1982, järgmine kord juhtub see alles 18 aasta pärast.
Haruldast sündmust võis pilvise taeva korral jälgida ERR Novaatoris tänu Sloohi ühisobservatooriumile.
Varjutuse ajakava (Eesti aja järgi)
Poolvarjulise kuuvarjutuse algus – 03.12
Osalise kuuvarjutuse algus – 04.07
Täieliku kuuvarjutuse algus – 05.11
Täieliku kuuvarjutuse lõpp – 06.23
Kuuloojang Narvas – 07.13
Osalise kuuvarjutuse lõpp – 07.27
Kuuloojang Tallinnas – 07.28
Kuuloojang Kuressaares – 07.36
Poolvarjulise kuuvarjutuse lõpp – 08.22
Erinevalt täielikest päikesevarjutustest, mille ajal tähte üldse näha pole, Kuu taevalaotuselt ei kao, vaid omandab Maa atmosfääri poolt painutatava päikesevalguse tõttu punaka varjundi. Kuna dispersioon mõjutab lühema lainepikkusega valgust rohkem kui punakamaid toone, toimivad Maa atmosfääri moodustavad molekulid sinist ja rohelist valgust eemaldava filtrina. Mida saastatum inimtegevuse või vulkaanide mõjul õhk parasjagu on, seda intensiivsemalt Kuu lõõmab. Liiga paljude peenosakeste korral pole aga Kuult tagasi peegelduvat valgust näha.
ERRi korrespondent Olev Kenk jälgis kuuvarjutust Türil ning pani sellest kokku järgneva video:
Jaga oma kuuvarjutusest tehtud pilte aadressil minupilt.err.ee. Parimad tabamused avaldab ERR-i uudisteportaal galeriina.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Marju Himma