Ühe minuti loeng: kuidas vältida Aasias tõlkes kaduma minemist?

Video
28.11.2016 7:08

21. sajandil on Aasiast saanud paljudele väljakutseid esitav uudne õpi-, töö- või ärikeskkond, millel on eriomane kontekst. Konteksti tundmata on kerge sattuda vastastikuse vääritimõistmise lõksu, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi jaapani uuringute lektor Maret Nukke.

Sageli satutakse Aasias viibides olukordadesse, milles pole seniõpitust või -kogetust abi. Peamiseks eksimuseks on eeldus, et võõras kultuuriruumis toimivad samasugused arusaamad ja kirjutamata reeglid kui meile harjumuspärases keskkonnas.

Kui turistile võivad meist erinevad argiviisakuse normid põnevustki pakkuda, siis Aasias tegutsev praktik peab näiteks aduma, millal tähendab suhtluspartneri ''jah'' nõustumist ja millal see on lihtsalt märguanne, et ta sind tähelepanelikult kuulab. Olukorra tõlgendamisel osutuvad hinnaliseks kapitaliks teadmised selle suure maailmajao inimeste mõtteviisidest ja käitumistavadest.

Jaapani sotsioloog Eshun Hamaguchi võttis juba 1970. aastatel kasutusele termini ''kontekstuaalne inimene'', mis tähistab aasialastele omast käitumise kohandamist vastavalt konteksti muutumisele. Konteksti ehk konkreetse olukorra määravad ära koht, aeg, suhtluspartneri vanus ja staatus ühiskondlikus hierarhias, tema religioosne või maailmavaateline taust, aga ka üldised tavad ja praktikad.

Seega on Aasias tõhusaks toimetamiseks mõningate enimlevinud käibefraaside päheõppimisest või reisiblogidest üldiste käitumisjuhiste meeldejätmisest vähe abi, sest ettetulevad reaalsed situatsioonid on kusagil kirjeldatust alati erinevad.

Pidevalt teisenevate kontekstide õige määratlemine ja adekvaatne analüüs osutub eriti keeruliseks võõrasse kultuuriruumi sattujale. Turistile või õppurile jäävad kogetud apsakad enamasti vaid ebamugavust tekitavateks mälestusteks. Pikaajalisi ärisuhteid taotlevale ettevõtjale võib konteksti ebaõige hindamine ja sellest tulenevad väärad otsustused minna aga maksma partneri kaotuse.

Oskus kontekste tõlgendada ja teha paljude tüüpjuhtumite alusel üldistusi on Aasiat uurivate humanitaar- ja sotsiaalteadlaste pärusmaa. Nende uurimistulemused ja välitöö kogemused pakuvad teadmisi, mis aitavad luua jätkusuutlikke suhteid Aasia partneritega ja vältida teineteisest mööda rääkides niiöelda tõlkes kaduma minekut.

Laiapõhjalisi teadmisi Aasiast pakuvad ka Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuse ja magistriõppe programmid.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas lahendada nurjatuid probleeme?
    Eile

    Kuigi nurjatutel probleemidel, nagu rändekriis ja vaesuse leevendamine, puuduvad sirgjoonelised lahendused, on need siiski valitsetavad. Vaja on aga juhti, kes ei paku ise vastuseid, vaid sunnib alluvaid küsima õigeid küsimusi, leiab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poliitikateaduste metodoloogia dotsent Peeter Selg.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas vältida Aasias tõlkes kaduma minemist?
    28.11

    21. sajandil on Aasiast saanud paljudele väljakutseid esitav uudne õpi-, töö- või ärikeskkond, millel on eriomane kontekst. Konteksti tundmata on kerge sattuda vastastikuse vääritimõistmise lõksu, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi jaapani uuringute lektor Maret Nukke.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis on disainimustrid?
    21.11

    Erinevate digiseadmete kasutamine – alates tarkadest kelladest ja nutitelefonidest, lõpetades suurte interaktiivsete ekraanideni – on muutunud tavapäraseks. Samamoodi on üha rohkem saadaval rakendusi, mis on mõeldud töötamiseks samaaegselt just mitmetel seadmetel, märgib Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi interaktsioonidisaini lektor Ilja Šmorgun.

  • foto
    Ühe minuti loeng: milline oli kool ja koolmeister tsaariaja lõpus?
    14.11

    Tsaariaeg ei hellitanud õpilast ega õpetajat. Suuresti vene keeles toimunud õppetöö tõttu polnud kolme koolitalve jooksul omandatud teadmised teab mis laiad, nendib Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas mõjutavad USA valimised Eestit?
    07.11

    USA presidendivalimisi jälgitakse suure huviga üle maailma. USA-l on ülisuur mõju tervele maailmale nii majanduslikult, julgeoleku mõttes kui ka kultuuriliselt, kinnitab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete dotsent Matthew Crandall.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kuhu kaovad soomeugrilased?
    31.10

    Rahvaloenduse järgi elab eestlaste kõrval Eesti Vabariigis ligi 9 614 muud soomeugrilast: ersad, mokshad, udmurdid, komid, karjalased, marilased, ungarlased, soomlased, ingerisoomalsed ja paljud teised. Üleüldse on maailmas soomeugrilasi umbes 25 miljonit. Soome-ugri keelte kõnelejate hulk väheneb aga jäkuvalt, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Natalia Abrosimova.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis annab õudusfilmidele hinge?
    24.10

    Õudusfilm, see on filmikunsti kõige hapram ja kaduvam osa. Õudusfilm on nagu neitsi, mida saab nautida ainult ühe korra, leiab Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi televisioonimagistrant Mart Sander.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis on populism?
    17.10

    Palju lihtsam on öelda, mida populism ei ole. Populism ei ole populaarsete, kuid muidu probleemsete poliitiliste otsuste tegemine. Kiiret pensionitõusu või tasuta ühistransporti lubav poliitik ei ole veel populist, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi politoloogia lektor Tõnis Saarts.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kust sai alguse Euroopa kultuur?
    10.10

    Kust sai alguse Euroopa kultuur? Esmapilgul tundub, et sellele küsimusele ei ole raske vastata – Euroopa kultuuri juured peituvad antiikkultuuris ja kristluses, märgib Jaan Lahe, Tallinna ülikooli teoloogiadoktor. Ent ükski kultuur ega religioon ei teki isolatsioonis, vaid vajab laiemat konteksti.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis tagab luustiku tervise?
    03.10

    Esmapilgul inimskeletti vaadates tundub, et näeme erinevatest pulkadest kokkumonteeritud tugikonstruktsiooni. Ja see on täiesti õige! Skelett moodustab meie toese, mille seisund määrab suuresti inimese elu kvaliteedi, kinnitab Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse anatoomia lektor Meeli Roosalu.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas me töökohal õpime?  
    26.09

    Uuringute käigus on selgunud, et uusi teadmisi ja oskusi ei omandata töökohal enamastimitte niivõrd ametlike koolituste käigus, vaid igapäevaste tööprobleemide lahendamisel ja juhuslikul kogemuste vahetamisel kolleegidega, leiab Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi analüütik Jaanika Hirv.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis on kultuurilised suurandmed ja kuidas need publiku huviga mängivad?
    21.09

    Kultuuriliste suurandmete all mõeldakse erinevaid andmeliike. Toore kultuuriandmestiku all mõeldakse neid hiiglaslikke koguseid digitaalset sisu, mida tänapäeval kõikjalt leida võib. Siia kuulub miljardeid tunde video- ja helisalvestisi ning miljardeid lehekülgi tekstide, piltide ja fotodega, mida on kas digitaalselt töödeldud või mis ''sündisid'' juba digitaalsena.

  • foto
    Ühe minuti loeng: miks Tuhala nõiakaev üle voolab?
    12.09

    Sellekordses ühe minuti loengus annab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi magistrant Oliver Koit teadusliku selgituse sellele, miks Tuhala nõiakaev üle keeb.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kas Eesti rannad on radioaktiivsed?
    05.09

    Radioaktiivsusega seostuvad meile enamasti inimtekkelised kiirgusallikad näiteks röntgen või erinevad katastroofid nagu Tšernobõlis toimunu. Tegelikkuses ümbritseb meid kogu aeg looduslik radioaktiivne foon, nimetades mitmetest näiteks kosmosest tuleva kiirguse või maapõuest lenduva radooni. Radioaktiivne võib olla ka liiv mererannas, räägib Tallinna ülikooli doktorant Johanna-Iisebel Järvelill.

  • foto
    Ühe minuti loeng: lapse arvamusega arvestamine
    01.09

    Last puudutavaid otsuseid peaks tegema tema arvamust küsides ja sellega arvestades, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lastekaitse dotsent Karmen Toros.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: mis põhjustab tinnitust?
    20.06

    Miks kõrvas vahel vilistab või kuuleme pidevat kohinat? Meedikud nimetavad seda nähtust tinnituseks. Paraku vaevab kuulmishäda tänapäeval üha sagedamini ka noori, nendib Tallinna ülikooli töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kui palju mõjutavad meid päikesetormid?
    13.06

    Kuigi üldiselt pole päikesetormid sedavõrd võimsad, et võiksid meie igapäevaelu märkimisväärselt mõjutada, võtaks ajaloost teada-tuntud supertormidest taastumine tänapäeva interneti ja tehnoloogiaajastul aastaid, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi füüsika lektor Katrin Laas.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: mis on terrorism?
    06.06

    Terrorismil on palju definitsioone. Mis ühele inimesele tähendab terrorismi, võib teisele olla vabadusvõitlus. ÜRO-s puudub tänaseni ühtne arusaam terrorismist. Mõiste puudub – küll aga rakendatakse terrorismi-vastast võitlust, nendib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Tiiu Pohl:

     

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kas kõrvaklappidega muusika kuulamine kahjustab tervist?
    30.05

    Kõrvaklappidega jalutajast või jooksjast on tänaval, sageli metsarajalgi saanud üsna tavapärane vaatepilt. Muusikalembusel on aga omad varjuküljed, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: loodusest on saanud kirjanduses aktiivne tegutseja
    23.05

    Loodus ei ole tänapäeval ega ka kirjanduses passiivne taustkeskkond, vaid omaette agentsus – aktiivne tegutseja, kes mõjutab ka inimkultuuri, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Maris Sõrmus Ühe Minuti Loengus.

  • foto
    Ühe minuti loeng: jutlus kui hingehoolekandekirjandus
    16.05

    Me kõik teame, et kirjanduse eelkäijaks on suuline looming – rahvaluule. Ent koos kristluse tulekuga on selleks ka jutlused. Esimesed jutlustajad olid apostlid. Jutlus on üks vanimaid kõnetegusid. Kirja panduna on see ka kirjanduse vanimaid ilmutusi, tõdeb Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: miks kasutada suhtluses jah-sõnumeid?
    09.05

    Tekstiuurijad on tõestanud, et sõnakasutus mõjutab lugeja meeleolu ja käitumist teksti sisust enam. Kui tuua välja mõjutamise kõige olulisemaid tähendusi, siis selleks on sõnumi jaatav sisu ning tahe kuulajat ülendada. Jaatav sõnum pakub lahendusi, eitav sõnum on suhtlustõke, kuna loob vastasseisu, rõhutab Tallinna ülikooli töö- ja tervisekommunikatsiooni õppejõud Katrin Aava

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kuhu kaovad vanamehed?
    02.05

    Tööelus paistavad mehed naistest rohkem välja, pensionile jäädes kaovad aga mehed pildilt. Päevakeskustes, seltsimajades, ringides ja klubides on vanemaid mehi näha väga vähe. Miks see nii on, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse nooremteadur Tiina Tambaum retooriliselt.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kuidas on väsimus seotud eluviisi ja tervisega?
    25.04

    Uuring teismeliste kooliõpilaste hulgas on näidanud, et neist kaks kolmandikku läheb hommikul kooli väsinuna sageli või lausa iga päev ning ainult iga kümnes alustab koolipäeva puhanuna. Kas tegemist on väsimuse epideemiaga, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisak

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kassi nurrust vibroakustilise teraapiani
    20.04

    Miks kaslased nurruvad? Ühe võimaliku evolutsioonilise põhjusena kasutavad nad nurru rahulolu väljendamise kõrval ka enda ravimiseks. Eestis on madalsageduslike siinushelide rakendusvõimalusi uuritud 1988. aastast, mis päädis hiljuti seeriatootmisesse läinud vibroakustilise teraapiaseadme loomisega, märgib Tallinna ülikooli Haapsalu tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskuse vibroakustika ekspert Ivar Vinkel.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: mis on ökosüsteemiteenused?
    11.04

    Euroopa Liidus tuleb 2020. aastaks hinnata kõikide ökosüsteemiteenuste väärtused ning arvestada nendega riiklikes ja kohalikes otsustusprotsessides ning aruandlussüsteemides. Mis end mõiste taga peidab ja kuidas eluslooduse väärtus majandusinimestele selgeks teha, sellest räägib TLÜ ökoloogia keskuse vanemteadur Jaanus Terasmaa

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: mida peaks õpetaja teadma psüühikast ja muutunud õpikäsitusest?
    04.04

    Õppimine ja mis tahes pädevuste areng on ennekõike psüühiline protsess, mis on küll sügavalt individuaalne, ent allub siiski teatud üldistele seaduspäradele. Nende tundmine ei kuulu enam valitud teadlaste salalaborisse, vaid otsib teed igapäevaellu ja klassiruumi, leiab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse õpetajahariduse projektijuht Kati Aus.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kas Eesti rahvastikuprobleemid lahendab suurem sisseränne?
    28.03

    Kõigile on hästi teada, et Eesti rahvastik kahaneb ja vananeb. Viimasel ajal on hakatud ühe rohkem rääkima sellest, et nende probleemide leevendamiseks tuleks hakata soodustama sisserännet. Kuidas siis on – kas uued inimesed väljastpoolt oleks lahendus Eesti rahvastiku- ja tööjõuprobleemidele, küsib Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur Allan Puur.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: mis on gravitatsioonilained?
    21.03

    Möödunud kuul lõi teadusmaailmas ja ka mujal laineid teade, et teadlased on registreerinud esimest korda gravitatsioonilaineid. Kuidas ühte viimase aja kõige tähtsamat teadustulemust ette kujutada, sellest räägib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rakendusfüüsika professor Tõnu Laas.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kas tõesti sünnivad Eestis olulisemad tööelu puudutavad otsused saunalaval?
    14.03


    Eesti tööturul valitsevad Euroopa Liidu ühed suurimad soolised ja etnilised lõhed. Edukamaks grupiks on tõusnud eestlastest mehed, ebasoodsamasse positsiooni aga sattunud venekeelsed naised. Kuidas mõtestavad need grupid enda olukorda ja edukust tänasel tööturul, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia lektor Kadri Aavik.

Teadlase 100 sekundit

TTÜ teadussekundid

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadus edasi- ja tagasivaates

Eesti naisteadlased

Õpilaste Teadusfestival