Sünnijärjekord mõjutab kehakaalu
Sünnijärjekord mõjutab mõningal määral laste elukäiku terve nende ülejäänud elu. Muu hulgas on leitud, et esimesena sündinute IQ-testi tulemus on kõrgem, nad kasvavad pikemaks ja neil on paremad juhiomadused. Tuhandeid rootsi lapsi uurinud teadlased märgivad nüüd, et esimesena sündinud tütarlapsi ohustab täiskasvanueas sagedamini ülekaalulisus.
Wayne Cutfield Uus-Meremaal asuvast Aucklandi ülikoolist lähtus kolleegidega Rootsi sünniregistrist, milles kantakse muu hulgas rootsi emade ning nende laste üldised tervislikud näitajad ja nende elustiili puudutavad andmed. Kokku võeti vaatluse alla enam kui 13 400 paari õdesid. Töörühm võrdles õdede kaalu nende sünnihetkel ja ajal, mil nad esimest korda rasedaks jäädes arsti juurde pöördusid – tavaliselt juhtus see 10-12 rasedusnädalal. Naised ise olid siis keskmiselt 25 aasta vanused.
Cutfield leidis, et kuigi esimesena sündinud tütarlaste sünnikaal oli keskmiselt veidi madalam kui teisena sündinute oma, muutus 25. eluaastaks sageli vastupidiseks. Esimesena sündinud olid noore täiskasvanuna 30 protsenti tõenäolisemalt ülekaalulised ning 40 protsendi võrra sagedamini rasvunud. Eelnevalt oli täheldatud sarnast seost Rootsi meeste puhul. Esimesena sündinud poisslaste kehamassiindeks oli keskmiselt 0,8-1,1 protsendi võrra suurem.
Töörühm oletab, et sünnikaalu erinevuse põhjus peitub tõenäoliselt emade füsioloogias. Esimese raseduse ajal on emaka veresooned, mille kaudu ka loodet toitainetega varustatakse, kitsamad, kui järgnevate laste kandmise ajal. Viimane võib aga omakorda häälestada lapsi endid pärast ilmale tulekut rohkem sööma. Samas ei saa nende sõnul välistada ka keskkonnast tingitud mõjutusi – esimesele lapse pööratakse tavaliselt rohkem tähelepanu.
Töörühm loodab, et erinevuse põhjuste mõistmine võiks vähendada ülekaalulisuse probleemi tervikuna.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa