Uudne veretest tõotab vähendada antibiootikumide väärkasutust
Ka häid asju võib olla liiga palju, sealhulgas antibiootikume, mille liigne kasutus on suurendanud nende suhtes resistentsete mikroobide levikut ja kustutab maailmas igal aastal kümnete tuhandete inimeste eluküünla. Rühm ameerika teadlasi on loonud nüüd veretesti, mis võimaldab bakteritest ja viirustest põhjustatud nakkuste kiire eristamisega nende väärkasutust oluliselt vähendada.
''Alles möödunud aastal avaldas (USA) haiguste ennetamise ja tõrje keskus raporti, mille kohaselt sureb ainuüksi Ühendriikides antibiootikumresistentsuse tõttu aastas 23 000 inimest ja on iseloomustatav aastas sadade miljonite dollariteni ulatuvate lisakulutustega. On küllaltki kindel, et see peab paika ka teiste maailma suuremate tervishoiusüsteemide puhul. Arstid peavad antibiootikumide väljakirjutamisest hoidumist riskantsemaks,'' nentis Duke'i ülikooli rakendusliku genoomika ja täppismeditsiini keskuse direktor ning uue uurimuse juhtivautor Geoffrey Ginsburg ERR Novaatorile antud intervjuus.
Erinevalt tänapäeval laialt kasutatavatest meetoditest ei hõlma see kopsu- ja hingamisteede haigusi põhjustavate haigustekitajate otsest välja selgitamist, mis eeldab sageli nende laboris paljundamist. Selle asemel uuritakse, kuidas inimkeha ise haigustekitajatele reageerib. Erinevad patogeenid mõjutavad rakkudes geenide juhendamisel toodetavate RNA ja valkude hulka veidi erineval viisil. Selle täies hiilguses jäädvustamine on Ginsburgi sõnul saanud võimalikuks alles viimastel aastatel.
''Võimalus verd analüüsides välja selgitada, kuidas kõik 25 000 geeni avaldunud on, avas võimaluse uurida keha vastust senisest oluliselt täpsemalt. Hetkel saame umbes 87-protsendilise kindlusega öelda, kas patsienti vaevab bakter, viirus, mõlemad või mitte midagi. Juba käibel olevate testidel jääb see 70–80 protsendi vahele,'' laiendas professor. Ginsburg nentis, et nakkushaiguste diagnoomine on hetkel teadusena olemuslikult ebatäiuslik ning rajaneb suures osas arstide varasemal kogemusel ja ekspertiisil.
Teoreeriliselt on võimalik geenide avaldumise põhjal haigustekitaja kindlaks tegemisega veel kaugemale. Täppislahenduseks seda siiski pidada ei tasu. ''Lisaks viirustele ja bakteritele suudame hetkel märgata ka seennakkusi. Tulevikus loodame eristada gramnegatiivseid baktereid positiivsetest. Kuid ma ei ole veendunud, et suudame ainult selle abil määrata kunagi haigustekitajaid liigi tasemel. Meie keha on programmeeritud erinevaid haigustekitajaid tuvastama ja sobivalt reageerima, kuid ma ei usu, et see toimib nii kõrge lahutusega,'' rõhutas professor.
Selle asemel töötatakse testiks kuluva aja ja selle omahinna vähendamise nimel. Ginsburg hoidus mainimast täpset numbrit, kui oletas, et see jääb kindlasti alla saja dollari, võibolla isegi 50 dollari. ''Sellisel juhul võiksid testi kasutamisega seonduvad väljaminekud jääda juba alla väärravist tingitud kulutustele. Muidugi ma ise tahaks, et selle hind oleks võimalikult väike. Arengumaadele muutuks see ilmselt taskukohaseks, kui see langeb alla kümne dollari. On selge, et neil on midagi sellist vaja,'' arutles teadlane.
Hetkel võtab RNA täielik analüüs aega umbes kümme tundi. Lahenduseks oleks Ginsburgi sõnul uute tööriistade ja analüüsimeetodite nagu mikrofuiidika, kiibipõhiste kassettide ja optiliste lugejate laialdasemast rakendamisest. Samal ajal tooks see proovide analüüsimise tsentraliseeritud laboratooriumitest haigele lähemale. ''Arvan, et nii meie analüüsi kui ka mitmete teiste tulemusi võiks seeläbi teada saada vähem kui tunniga. Usun, et seda tahaks ka arstkond,'' sõnas professor. Ginsburg tõi seejuures välja, et teatud haigustekitajaid juba tunniga määravad testid on juba olemas.
''Kui ''üllatusi'' ette ei tule ja (USA) ravimi- ja toiduohutusameti poolt loodud rada on meie jaoks soodus, siis realistlikult jõuaks test esimeste patsientideni kolme aastaga,'' lisas Ginsburg.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.