Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud

(Foto: Mike Segar/Reuters/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
15.01.2017 15:36
Rubriik: Tervis

Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

Teadlasrühm järeldas 30. maiks 2016 ilmunud 72 uurimuse põhjal, et Zika viirust kaasasündinud aju arenguhälvetega siduvast kümnest põhjuslikkuse kriteeriumist olid teadlased täitnud vähemalt kaheksa. Haruldasema Guillain-Barré sündroomi puhul seitse. Järgneva kuu vältel kogutud tõendid lisasid järeldustele vaid lisakindlust.

Mida meil üleüldse Zika viiruse ja erinevate arenguhäirete vahelise põhjuslikkuse väljaselgitamisest kasu on? Maailma Terviseorganisatsioon teatas ju juba aprillis, et teadlaste hulgas valitseb üksmeel, et Zika viirus on kurja juur.
Mõnes mõttes on tegu sõnumi edastamisega laiemale avalikkusele. Kui oled teadlane, teadusajakirjanik või valdkonnaga teistel põhjustel hästi kursis, võid pidada teadlaste konsensust piisavaks. Kuid samal ajal oskad sa ka arvestada, et kogutud tõendites on mõned määramatust kasvatavad lüngad.

Me suutsime väga läbipaistvat raamistikku kasutades välja selgitada, kus need täpselt ja mis tõendid samal ajal põhjuslikku seost toetavad. Saame selle tulemusel öelda, et kaasasündinud aju arenguhälvete, mikrotsefaalia ja Guillain-Barré sündroomi esinemissageduse kasvu seletamiseks pole Zika puhangust paremat selgitust. Muidugi ei saa midagi lõplikult tõestada. Ent protsess, mida kasutasime, peaks andma inimestele kindlust, et tegu on tõepoolest põhjusliku seosega.

Kust neid lünki siis leida võib või mille kallal teadlased võiksid ja peaksid rohkem tööd tegema?
Tunnen ise epidemioloogina, et peame täpsemalt teadma, kui palju kasvatab Zika viirus tõenäosust, et rase naine toob ilmale mikrotsefaalia või teiste kaasasündinud arenguhäiretega lapse. Peame täpsustama viiruse mõju ja absoluutse riski täpset suurust. Üks asi on tõestada põhjusliku seose olemasolu, kuid inimesed tahavad teada, kui palju see neid puudutab.

Arvan, et tõime välja ka mitmeid bioloogilisi mehhanisme, mis Zika viirust arenguhäiretega seob, kuid neid tuleb nüüd märksa põhjalikumalt üksteisest lahti harutada ja täpsustada. On ülioluline vaadata ka kaasmuutujaid, mis võivad mõjutada Zika viiruse levikut ja haiguse kulgu. Miks küll ometi oli Brasiilias mikrotsefaalia risk nii palju kõrgem, kui üheski teises Zika poolt mõjutatud piirkonnas?

Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas novembris Zika viirusega seonduva hädaolukorra lõppenuks. Kui optimistlik olete, et uuringud nüüd endise tempoga jätkuda saavad? Teatud tasandil tundub olevat raskem nende vajalikkust avalikkusele põhjendada.
Arvan, et neid pole üldsegi raske õigustada.Rahvatervisealaste hädaolukordade komitee tegi üheselt selgeks, et Zika viirus jääb tervisele väga tõsiseks ohuks. Me pole lihtsalt enam olukorras, kus näeme ulatuslikke haiguspuhanguid.

On ülioluline, et Zika-alase teadustöö rahastamine jätkub. Seda võiks teha lihtsalt võibolla teistsuguste mehhanismide kaudu kui läbi kriisifondide. Uuringud erinevate kahjulike mõjude väljaselgitamiseks, vaktsiinide loomiseks ja haiguse ravimiseks jäävad ülimalt tähtsaks. On kindel, et näeme Zika puhanguid ka tulevikus. Hädaolukord andis meile tõuke, et olla valmis järgmiseks kriisiks.

Inimesed kipuvad Zika epideemiat võrdlema nende ajalise läheduse tõttu Ebola puhanguga. Kui hästi või täpsemalt halvasti maailm mõlema jaoks valmis oli?
Neid on tegelikult raske võrrelda. Ühelt poolt oli tegu teadatuntud inimeselt inimesele leviva haigusega, mille puhul on suremus väga kõrge. Zika puhul oli eriti seose avaldumine mikrotsefaaliaga täiesti ootamatu. Ebolaga teadsime eelneva ajaloo põhjal, mida oodata, kuid Zika puhul oli viiruse levik emalt lapsele üllatav.

Kuid ma ei ole samas kindel, kas maailm oli Zikaks vähem valmis. Igal juhul pani puhang inimesed tunnistama vajadust parema seire järele. Seda tuleb tulevikus tugevdada.

Sain Teie Twitteri vahendusel teada, et hiljuti registreeris oma esimesed Zika viiruse juhtumid ka Angola. Kas söandate spekuleerida, mis sellele järgneda võib?
Mitte väga. Ühelt poolt lõppes Angolas hiljuti väga tõsine kollapalaviku puhang. Nõnda kardetakse, et ka Zika võib seal sarnaselt väga kiiresti levida. Kuid paika pidada võib ka vastupidine. Riik sai kollapalavikuga tegelemisel kogemusi, mida saab kasutada ka Zika paremaks ohjamiseks. Vähemalt ma loodan seda.

Twitter on aga olnud haiguspuhangute nagu Ebola ja Zika puhul täiesti suurepärane, kuna info jõuab inimesteni väga kiiresti. See on olnud väga hea tööriist, mille abil sündmustega kursis olla.

Ebatraditsioonilisematest infokanalitest rääkides, kaasasite ülevaatesse töid, mida polnud avaldatud veel teadusajakirjades. Kas traditsioonilisel avaldamismudelil pole tervisekriiside ja epideemiate puhul kohta, isegi kui protsessi üritati kiirendada? Märkisite, et ka Teie ülevaade vananeb väga kiiresti...
Meie õnneks oli meil tegevteadlaste ja Maailma Terviseorganisatsiooniga väga tihedad sidemed. Nii olime parasjagu käimasolevate uuringutega hästi kursis. See rõhutab otsesuhtluse olulisust.Laiemas plaanis arvan, et traditsiooniliselt avaldatud artiklitel ja ülevaadetel on oma koht.

Neid tuleb aga tervisekriiside puhul kohandada. Avaldatud kirjandusest olulise info leidmiseks ja selle sünteesimiseks kuluva aja jooksul avaldatakse uusi töid. Seega on vaja raamistikku ülevaadete jooksvalt täiendamiseks ehk nende ''elavaks'' muutmiseks. Tegeleme kontseptsiooni arendamisega. See on tulevikus pead tõstvate epideemiate, olgu selleks Zika või mõni muu viirus, põhjustavate hädaolukordade ohjamiseks ülioluline.

Low ja ta kolleegide ülevaade ilmus ajakirjas PLOS Medicine. Intervjuud on toimetatud ja tihendatud.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.