Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast

Rott, kelle sisemuses kasvas hiire pankreas. (Foto: Nakauchi töörühm)
Jaan-Juhan Oidermaa
26.01.2017 11:16
Rubriik: Tervis

Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

"Inimesed võivad arvata, et tegu on ulmejutuga, kuid liikideülene organidoonorlus on muutumas reaalsuseks. Me liigume järjest lähemale ajale, kui suudame kasvatada siirdamiskõlbulikke inimorganeid lammastes või sigades ja päästa sellega tuhandeid organipuudulikkuse all kannatavaid inimesi," sõnas uurimuse juhtivautor ja maailma üks juhtiv tüvirakuteadlane Hiromitsu Nakauchi ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kuus aastat tagasi tegi Stanfordi ülikooli meditsiinikoolis ja Tokyo ülikoolis töötav professor vastupidist. Hiirtes kasvatatud rottide Langerhansi saared olid aga kaugelt liiga väikesed, et need oleksid suutnud hoida elus tervet rotti. "Seekord avanes meil võimalus kontrollida, kas need on ka reaalselt millekski kasulikud. Need töötasid arvatust isegi paremini. Vere normaalse glükoositaseme säilitamiseks piisas sajakonnast saarekest," laiendas Nakauchi. Professor lisas, et veel kaheksa eest projektiga algust tehes oli ta ise seatud eesmärgi teostatavuse suhtes skeptiline.

Rikaste lõbu?
Paratamatult tekib küsimus, kas sarnaselt isikustatud organid ei hakkaks inimeste puhul maksma sedavõrd palju, et need oleks kättesaadavad vaid vähestele väljavalitutele. Nakauchi vähemalt seniste loomkatsete põhjal sellesse ei usu. Esiteks on võimalik kokku hoida immuunsüsteemi allasurumiseks kasutatavate ravimite pealt. Sõltuvalt organist võib patsientide jälgimine ja ravimid ise maksta aastas kokku 10 – 30 tuhat dollarit.

"Siirdatavaid saarekesi lähemalt uurides selgus, et umbes kümme protsenti rakkudest olid hoopis rottide omad. Pelgasime seetõttu natuke, et hiirte immuunsüsteem lükkab need järsult tagasi. Siiski lõpetasime ravimite andmise viis päeva pärast operatsiooni. Õnneks ei näinud me äratõukereaktsioonist mingit märki," märkis professor. Aasta hiljem ei leidunud Langerhansi saartes rotirakke enam üldse. Nõnda oletab töörühm, et hiirte immuunsüsteem vabanes neist iseseisvalt.

Mitu kärbest ühe hoobiga
Samal ajal viitab rotirakkude olemasolu ksenotransplatsiooni ehk liikideülese organisiirdamisega seonduvatele olemuslikematele probleemidele. Teises loomas organi kasvatamiseks tuleb esmalt lüüa rivist doonori geen, mis vastutab organi kasvu eest. Enamasti koosnevad need aga mitut sorti kudedest. Teisisõnu tuleks samaaegselt lüüa rivist välja mitu geeni. Pankrease on vaja seeläbi ideaalis vabaneda lisaks kõhunäärme enda kasvu eest vastutavale geenile ka seda elushoidvate veresoonte valmistamise eest vastutavast pärilikkusaine lõigust.

"Keerukamate organite, näiteks südame puhul, tuleks meil juba tühimiku tekitamiseks rivist välja lüüa 2 – 3 geeni. Kuid uue tehnoloogia nagu CRISR'iga peaks see olema täiesti saavutatav. Samuti saaks tehnikat kasutades kasvatada samas loomas korraga mitmeid siirdamiskõlbulikke organeid," laiendas Nakauchi. Organite enda algmaterjaliks on selle saaja rakkudest saadud tüvirakud. Teisteks keharakkudeks areneda suutvad rakud siirdatakse alles arenevasse doonori embrüosse.

Sigadest, lammastest ja inimestest
Nakauchi nentis, et loomades inimestele sobilike organite kasvatamine võib osutuda mõnevõrra raskemaks.Viimane rottide ja hiirte esivanem kõndis planeedil hinnangulist 33 miljoni aasta eest, sigade ja inimeste ühine eellane rohkem kui 90 miljoni aasta eest. Sama saab öelda lammaste kohta. Seeläbi võib oodata, et inimeste immuunsüsteem ei pruugi kohelda teises loomas kasvanud organit sedavõrd hellalt. Paraku on just lambad ja sead oma suuruse ning eetilistel kaalutlustel parimad loomad, kes võiksid organidoonoritena üleüldse kõne alla tulla.

"Töötame hetkel USA-s inimeste-lammaste ja sigade-ahvide kimääridega. Progress on olnud päris hea. Usun, et kui me fundamentaalsemat sorti takistuste otsa ei satu, suudame kasvatada inimorganeid loomades juba 7 – 8 aasta pärast," lootis Nakauchi.

Alusuuringute käigus tehtavatel uuringutel võib olla meditsiiniline väljund juba varem. Näiteks leidis töörühm, et väline keskkond võib avaldada organite arengule ja kasvule arvatust suuremat mõju. Tõdemust ilmestab asjaolu, et hiires kasvatatud roti kõhunäärme mõõtmed olid võrreldavad hiire pankreasega. Rotis kasvanud hiire kõhunääre aga roti omaga. Tähelepanekust võib olla kasu näiteks vähi ohjamisel.

Eetilised dilemmad
Nakauchi märkis, et võttis vastu koha Stanfordi ülikoolis vastu osaliselt Jaapani seadusandluse ja tavade tõttu. Hiiri ja rotti hõlmanud teadustöö jätkuprojekt nägi ette katsete tegemist inimeste tüvirakkude ning sigade ja lammaste embrüotega. Selle saatuse eest vastutanud eetikakomisjon pidas seda aga liiga julgeks sammuks.

Teadlane kinnitas, et mure on teatud katsete puhul põhjendatud. Kui osa embrüotesse siirdatud rakkudest peaks jõudma lõppkokkuvõttes ajju, võib see viia näiteks elavate debattideni, kas loomal oleks inimteadvuse komponente või kus algab inimene ja lõpeb loom. Kas tegu oleks hoopis Vana-Kreeka mütoloogiast tuntud kimääriga, kellel oleks lõvi pea asemel hoopis inimese aju?

Töörühma poolt kasutatavate uuemate tehnikatega ei tohiks vähemalt see osutuda Nakauchi hinnangul suureks probleemiks. Embrüotesse siirdatavate rakkude asukohta on võimalik kontrollida juba väga täpselt. "Kuid on ülioluline, et katsed liiguvad edasi sammhaaval ja riikides, kus liikidevahelist organidoonorlust hõlmavaid eksperimente tehakse, oleks selle eetiline külg ühiskonnas selgeks vaieldud. Samas meenutaksin, et organinappuse tõttu sureb igal aastal tuhandeid inimesi," sõnas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.