Sotsiaalministeeriumi asekantsler: täppismeditsiini kulutõhususe hindamine võtab vähemalt viis aastat
Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo nendib, et personaalmeditsiini rakendamise majandusliku mõju usaldusväärselt hindamiseks kulub vähemalt viis aastat, samas ei saa seda teha ilma vastavaid teenuseid ja lahendusi läbi proovimata.
Personaalmeditsiini projektid kui iduettevõtted?
Oktoobri lõpus toimunud terviseinnovatsiooni foorumil võrreldi täppismeditsiini projekte iduettevõtetega. Start-up'ide ebaõnnestumise sagedus tekitab aga paratamatult küsimuse võrdluse kohasuse kohta. Eriti arvestades, et Eesti pilootprojekti raames keskendutakse suuresti e-Tervise arendamisele, mida peaksid tervishoiutöötajad ja patsiendid kasutama aastaid. Ebaõnnestumise jaoks palju ruumi pole.
Aaviksoo sõnul tähendab aga võrdlus pigem seda, et otsustajad ei peaks pelgama projekti käigupealt muuta ja teha selles täiendusi. Võimalusega tuleks arvestada juba selle alguses „Ma loodan, et meil on valmisolek mitte niivõrd ebaõnnestumise kui uute teadmiste järgselt muutuste tegemiseks. Teiste sõnadega, kõiki tegevuse detaile pole võimalik lõpuni kokku leppida. Küll aga peab siht tulemuse osas olema niisugune, mis aitab vajadusel neid korrektiive teha,“ sõnas asekantsler.
Mees toob näitena umbes aasta eest Suurbritannias alanud 100 000 Genoomi Projekti. „Nad kinnitasid, et teevad täna mingisuguseid asju teistmoodi, kui nad aasta eest planeerisid. Konkreetselt puudutab see nende puhul seda, kuidas 11 erinevas meditsiinikeskuses neid geeniproove kogutakse ja patsientidele tulemusi selgitatakse,“ selgitas Aaviksoo.
Prioriteediks on selle juures nii elanikkonna, arstide, teadlaste kui ka projekti rahastava haigekassa ja korraldava sotsiaalministeeriumi usalduse hoidmine ja kasvatamine. „Alustades sellest, et tegemist on ikkagi terviseandmetega. Tõepoolest see, et nende andmetega ei juhtu midagi ebameeldivat ja need on samas piisavalt kvaliteetsed, et arst saab usaldada selle (loodava) otsustustoe ehk masina poolt pakutud soovitust,“ laiendas asekantsler.
Kulutõhususe tõestamine
Sama peab tema sõnul valitsema ka uute lahenduste kulutõhususe osas. „Kui tundub, et ühe inimese ravimiseks näiteks kulu on suurem, aga selle tõttu jääb tal paar temale sobimatut ravi ära proovimata, siis summaarselt mingi aja jooksul võiks sel olla ka kuluefektiivne mõju. Ka see usaldus peab olemas olema, aga seda me ei saa enne väita, kui oleme seda proovinud. Peame ära hoidma kahju tekitamist, hoidma inimesi pidevalt informeerituna ja mõõtma iga sammu, et kui palju me oleme nüüd saanud paremaks. See on see, mida meie e-Tervis peaks suutma pakkuda,“ sõnas asekantsler.
Siiski nentis ta, et uute lahenduste kuluefektiivsuse otseseks kinnitamiseks või ümberlükkamiseks kulub aastaid. „Kui nüüd enam-vähem tõsikindlat vastust tahame saada, siis mina ei lubaks küll lühemat aega kui viis aastat,“ nentis Aaviksoo.
Asekantsler toob näitena ühe esimese võimaliku suunana kaalutava senisest täpsema rinnavähi sõeluuringu. Hetkel jääb märkimisväärne osa kasvajatest avastamata, väiksema vähiriskiga naistele tekitatakse aga sageli tarbetult tüli. „Kui näeme, et meil on võimalik leida juba esimese aasta jooksul rohkem varajases faasis kasvajaid, siis saame väita, et suudame tõenäoliselt viie aasta pärast näitada, et see väljendub ka nii-öelda tervisenäitajates,“ selgitas Aaviksoo.
Täppismeditsiini projekti lähitulevik
Esimeste eestlaseni võiksid käitumisest lähtuvaid riske nende eelnevate terviseandmete ja pärilikkusinfoga kombineerivad teenused jõuda paari aasta jooksul. „See saab olema alguses väike hulk inimesi. Kuigi see muutus, ma arvan, ei tundugi kümne aasta pärast meile revolutsiooniline, /.../, võtab selline vaimne harjumine võibolla aega ja sellepärast alustame me ettevaatlikult,“ selgitas asekantsler.
Järgmise aasta vältel on plaanis leida kliinilised valdkonnad ja arstid, kes usuvad nende valdkonnas on võimalik tänaste teadmiste, tehnoloogilise võimekuse ja tervishoiu korralduse juures hakata täppismeditsiini rakendama. „Vaatame, kuidas on tulemused, kuidas inimesed ja arstid rahule jäävad ja siis selle põhjal tasapisi laiendame seda usutavasti kõigisse haiguse valdkondadesse,“ lisas Aaviksoo.
Eelmisel nädalal saates „Terevisioon“ märkis asekantsler, et Eesti geenivaramusse oma pärilikkusaine proovi loovutanud doonorid võiksid saada esimese informatsiooni oma riskide kohta järgmise paari aasta jooksul.