Suguhaiguste kiirtest aitab leevendada ravijärjekordi

Pilt on illustratiivne. (Foto: Konstantin Lazorkin/Flickr Creative Commons)
Sandra Saar ja Merilyn Merisalu, Tartu ülikool
5.09.2016 11:51
Rubriik: Tervis

Selleks, et rasedusest teada saada, on kõige kiirem ja lihtsam viis osta apteegist rasedustest. Teadlased töötavad praegu aga selle nimel, et sama loomulikuks kui koduskasutatav rasedustest, muutuks ka suguhaiguste kiirtest.

Ettevõte SelfDiagnostics hakkas seitse aastat tagasi koostöös Tartu ülikooli ja professor Ülo Langeli kaudu Stockholmi ülikooliga välja töötama suguhaiguste kiirtesti, mille abil on võimalik kodus teada saada, kas inimene on nakatunud suguhaigusesse või mitte. Firma eesmärk on välja töötada prototüüp ja tuua seejärel esimene kiirtest turule.

Ettevõtte üks looja ja teadlane Indrek Tulp seletas, et kui inimesel on kahtlus, et ta võib olla nakatunud suguhaigusesse, siis suguhaiguste kiirtest peaks olema esmane tarvik, mille järele haarata ja mille abil vastus saada. Test peaks töötama samamoodi nagu rasedustest: proov võetakse uriinist või muust kehavedelikust ja 25–30 minuti pärast on pulgal üks või kaks triipu, mis siis ütlevad, kas test on positiivne või negatiivne.

Tuleb minna arstile

Kui inimesel on kahtlus, et tal on mõni suguhaigus, siis selleks, et kindlalt teada saada, tuleb praegu minna arsti juurde, kus võetakse vajaminevad proovid ja saadetakse need laborisse. Praegu töös oleva testiga saab inimene ise kõigepealt kodus end testida ja alles siis tuleks Tulbi sõnul arsti juurde minna.

Ühtlasi aitab uus toode vähendada ka arstijärjekordi, sest doktori juurde panevad aja kirja vaid need, kes on tõesti haiged. Tulp rääkis, et kui praegu helistab naine arstile ja ütleb, et ta kahtlustab rasedust, siis arst soovitab esmalt teha koduse rasedustesti ja alles siis arstile minna. Ideaalis peaks suguhaiguste test samamoodi töötama.

Tulp meenutas, et kui rasedustest tuli enam kui 30 aastat tagasi turule, siis olid inimesed alguses väga kahtlevad ja umbusaldavad ning kulus pikalt aega, et test oleks nii loomulik, nagu ta on praegu. Usaldati ikka vana kindlat meetodit ja mindi esmajoones arsti vastuvõtule.

Teadlane tõi välja, et samamoodi saab tänapäeval kodus ise veresuhkrut mõõta. Vanasti oli nii, et kui inimene tundis end halvasti, siis tuli laborisse minna. Nüüd on aga käibel kodus kasutatavad glükomeetrid. «See oli suur muutus, kui sai hakata end kodus testima,» lausus Tulp.


Esmalt peaks suguhaiguste test hakkama näitama klamüüdiasse nakatumist – see on kõige enam levinud suguhaigus Eestis. Teadlased ei taha aga piirduda ainult klamüüdiaga, vaid täiuslikul kujul peaks valmiv toode olema selline, et hiljem on võimalik seda laiendada nii, et see tunneks ära ka teisi haigusi. Seega on ühe toote abil tulevikus võimlik testida mitut suguhaigust. Samuti on tegemist platvormiga, mida saab küllalt kergesti kohandada ka teistele haigustele, nagu näiteks praegu suurt poleemikat tekitav Zika, rääkis Tulp.

Uus toode on ka väga tagasihoidlik ja hakkab kandma nime Intime. Teadlane seletas, et ühest küljest tähendab see intiimsust, aga teiselt poolt õigeaegsust. «Suguhaigus on puhtisiklik asi, keegi ei taha sellest rääkida,» lausus Tulp. Teine oluline asjaolu on, et test saaks õigel ajal tehtud. Mida kauem haigus organismis on, seda suuremad on tagajärjed. Seega peaks test aitama haigusele varem jälile jõuda ja ravi saab alustada kiiremini ning see on jällegi äärmiselt oluline inimese tervise seisukohalt, seletas Tulp.

Laieneb välismaale

Teadlastel on tootega suured plaanid ja see ei jää ainult Eesti-siseseks kaubaks. Tulp ütles, et ainult Eesti turul tegutsedes poleks tehtud investeering mõistlik ega tasuks end ära. Seega peakski toode ühel hetkel laienema maailmaturule. Tulp lisas, et toode, mida nad hetkel välja töötavad, on ainulaadne ja praegu midagi sellist müügil pole.

Praegu on turul olemas selline võimalus, et kodulehelt testikodus.ee on võimalik valida soovitud test, peale valiku tegemist saab tellija talle sobival viisil proovivõtu komplekti ning seejärel tuleks endalt võtta proov (meestel hommikusest esmasest uriinist ja naistel tupeproov). Proov tuleks saata laborisse, kus analüüside tulemused selguvad kõige rohkem viie tööpäeva jooksul. Tellijal on võimalus vastuseid vaadata testikodus.ee koduleheküljel, need on kaitstud tellijale usaldatud kasutajanime ja salasõnaga. Test, mida hetkel välja töötatakse, on aga tunduvalt kiirem ja lihtsam.

Praegu saab suguhaigusi diagnoosida laborites PCR-meetodil, mis tähendab, et uriinist määratud patogeeni DNA tükki paljundatakse sadu või tuhandeid kordi, et patogeeni paremini kindlaks teha. Meetod nõuab keerulist laboritehnikat ning asjatundjaid, kes oskavad testida.

Projektiga seotud teadlased usuvad, et nõudlus selle toote järele on olemas. Suurbritannias on aastaid tagasi tehtud uuring, kus iga neljas noor vanuses 15–24 aastat kasutaks terviklikku suguhaiguste kiirtesti neli korda aastas.

Teadlastele on kogu toote väljatöötamise protsess olnud tohutult suur kogemus, aga samas ka suur stressiallikas. Projektis peab kirja panema, mida on plaanis järgmisel kahel-kolmel aastal teha, aga tihtipeale võib projekt muutuda. «Täna teeme ühtemoodi, homme juba teistmoodi. Teadus on niivõrd huvitav ja peab vaatama ka kaugemat tulevikku, kuhu suunas liikuda,» ütles Tulp.

Ta lisas, et protsessi käigus võivad teadlased avastada mõne eriti huvitava üksikasja ja hakkavad seda lähemalt uurima. «Meeles tuleb aga pidada seda, et selle ühe pisiasja sisse ära ei upuks. Kogu aeg peab lõpptulemuse suund ja siht silme ees olema,» lausus ta.

Teadustegevus, mida tehakse selle projekti raames, on osalejate sõnul äärmiselt põnev ja ka teistsugune, sest tehakse koostööd ettevõtetega, et toode ka ühel päeval turule jõuaks. Tulp rääkis, et Eestis ei ole see kuigi levinud ja teadust tehakse pigem ainult teaduse tegemise pärast. Ülikoolis ei ole väga tihti tootearendust ja Tulp nimetab seda erakordseks, et ühe asjaga on nii kaugele jõutud, et toodet saab tegelikult katsuda ja pakendada. Kuna Eesti on väike ja siin pole nii palju kogemusi, siis tehakse koostööd ka Saksamaaga, sest Saksa teadlased olevat maailmatasemel.

SelfDiagnostics on ettevõte, mille lõid 2008. aasta Marko Lehes ja Indrek Tulp. 2009. aastal liitus ettevõttega Stockholmi ülikooli neurokeemia teaduskonna juhataja, professor Ülo Langel. 2012. aastal loodi SelfDiagnosticsi tütarettevõte Saksamaal Leipzigis.

Marko Lehesel on Tartu ülikooli füüsikakraad ning MBA kraad ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimises. Indrek Tulp on molekulaartehnoloogia teadur ning tal on doktorikraad samal erialal. SelfDiagnosticsi teadus- ja arendustöö peamine partner on Tartu ülikool. Samuti tehakse koostööd Tallinna tehnikaülikooliga, Dresdeni tehnikaülikooliga ja Fraunhofer IZI instituudiga Saksamaal.

Kas tead, mis on klamüdioos – kõige levinum sugulisel teel ülekantav haigus?

Kaebused
Haigusele on iseloomulik klaasjas voolus ja valulik urineerimine. Kaebused tekivad üks-kaks nädalat peale nakatumist. Bakterid võivad olla pikemat aega ka mitteaktiivsed ning siis järsku põletikku põhjustada. Sageli võib nakatunu haiguse partnerile teadmatult edasi anda, sest tal endal puuduvad haigusnähud.

Uurimine
Klamüdioosi tekitab bakter Chlamydia trachomatis. Proovid võetakse emakakaelast ja kusitist, nakatumist on võimalik kindlaks teha ka veenivere uuringuga.

Ravi
Klamüdioos on bakteriaalne nakkus, mistõttu seda ravitakse antibiootikumidega. Enamik arste soovitab peale ravi lõppu teha kontrollanalüüsid. Ravida on vaja ka partnerit.

Tüsistused
Ravimata klamüdioos võib naistel põhjustada munajuhapõletikku, mille võimalik tagajärg on lastetus, samuti emakaväline rasedus. Meestel võib tekkida munandite ja eesnäärmepõletik, mis võib samuti endaga lastetuse kaasa tuua. Vastsündinu võib nakatuda sünnituse ajal, sel juhul väljendub haigus silma- või kopsupõletikuna.

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.