Suguhaiguste kiirtest aitab leevendada ravijärjekordi

Pilt on illustratiivne. (Foto: Konstantin Lazorkin/Flickr Creative Commons)
Sandra Saar ja Merilyn Merisalu, Tartu ülikool
5.09.2016 11:51
Rubriik: Tervis

Selleks, et rasedusest teada saada, on kõige kiirem ja lihtsam viis osta apteegist rasedustest. Teadlased töötavad praegu aga selle nimel, et sama loomulikuks kui koduskasutatav rasedustest, muutuks ka suguhaiguste kiirtest.

Ettevõte SelfDiagnostics hakkas seitse aastat tagasi koostöös Tartu ülikooli ja professor Ülo Langeli kaudu Stockholmi ülikooliga välja töötama suguhaiguste kiirtesti, mille abil on võimalik kodus teada saada, kas inimene on nakatunud suguhaigusesse või mitte. Firma eesmärk on välja töötada prototüüp ja tuua seejärel esimene kiirtest turule.

Ettevõtte üks looja ja teadlane Indrek Tulp seletas, et kui inimesel on kahtlus, et ta võib olla nakatunud suguhaigusesse, siis suguhaiguste kiirtest peaks olema esmane tarvik, mille järele haarata ja mille abil vastus saada. Test peaks töötama samamoodi nagu rasedustest: proov võetakse uriinist või muust kehavedelikust ja 25–30 minuti pärast on pulgal üks või kaks triipu, mis siis ütlevad, kas test on positiivne või negatiivne.

Tuleb minna arstile

Kui inimesel on kahtlus, et tal on mõni suguhaigus, siis selleks, et kindlalt teada saada, tuleb praegu minna arsti juurde, kus võetakse vajaminevad proovid ja saadetakse need laborisse. Praegu töös oleva testiga saab inimene ise kõigepealt kodus end testida ja alles siis tuleks Tulbi sõnul arsti juurde minna.

Ühtlasi aitab uus toode vähendada ka arstijärjekordi, sest doktori juurde panevad aja kirja vaid need, kes on tõesti haiged. Tulp rääkis, et kui praegu helistab naine arstile ja ütleb, et ta kahtlustab rasedust, siis arst soovitab esmalt teha koduse rasedustesti ja alles siis arstile minna. Ideaalis peaks suguhaiguste test samamoodi töötama.

Tulp meenutas, et kui rasedustest tuli enam kui 30 aastat tagasi turule, siis olid inimesed alguses väga kahtlevad ja umbusaldavad ning kulus pikalt aega, et test oleks nii loomulik, nagu ta on praegu. Usaldati ikka vana kindlat meetodit ja mindi esmajoones arsti vastuvõtule.

Teadlane tõi välja, et samamoodi saab tänapäeval kodus ise veresuhkrut mõõta. Vanasti oli nii, et kui inimene tundis end halvasti, siis tuli laborisse minna. Nüüd on aga käibel kodus kasutatavad glükomeetrid. «See oli suur muutus, kui sai hakata end kodus testima,» lausus Tulp.


Esmalt peaks suguhaiguste test hakkama näitama klamüüdiasse nakatumist – see on kõige enam levinud suguhaigus Eestis. Teadlased ei taha aga piirduda ainult klamüüdiaga, vaid täiuslikul kujul peaks valmiv toode olema selline, et hiljem on võimalik seda laiendada nii, et see tunneks ära ka teisi haigusi. Seega on ühe toote abil tulevikus võimlik testida mitut suguhaigust. Samuti on tegemist platvormiga, mida saab küllalt kergesti kohandada ka teistele haigustele, nagu näiteks praegu suurt poleemikat tekitav Zika, rääkis Tulp.

Uus toode on ka väga tagasihoidlik ja hakkab kandma nime Intime. Teadlane seletas, et ühest küljest tähendab see intiimsust, aga teiselt poolt õigeaegsust. «Suguhaigus on puhtisiklik asi, keegi ei taha sellest rääkida,» lausus Tulp. Teine oluline asjaolu on, et test saaks õigel ajal tehtud. Mida kauem haigus organismis on, seda suuremad on tagajärjed. Seega peaks test aitama haigusele varem jälile jõuda ja ravi saab alustada kiiremini ning see on jällegi äärmiselt oluline inimese tervise seisukohalt, seletas Tulp.

Laieneb välismaale

Teadlastel on tootega suured plaanid ja see ei jää ainult Eesti-siseseks kaubaks. Tulp ütles, et ainult Eesti turul tegutsedes poleks tehtud investeering mõistlik ega tasuks end ära. Seega peakski toode ühel hetkel laienema maailmaturule. Tulp lisas, et toode, mida nad hetkel välja töötavad, on ainulaadne ja praegu midagi sellist müügil pole.

Praegu on turul olemas selline võimalus, et kodulehelt testikodus.ee on võimalik valida soovitud test, peale valiku tegemist saab tellija talle sobival viisil proovivõtu komplekti ning seejärel tuleks endalt võtta proov (meestel hommikusest esmasest uriinist ja naistel tupeproov). Proov tuleks saata laborisse, kus analüüside tulemused selguvad kõige rohkem viie tööpäeva jooksul. Tellijal on võimalus vastuseid vaadata testikodus.ee koduleheküljel, need on kaitstud tellijale usaldatud kasutajanime ja salasõnaga. Test, mida hetkel välja töötatakse, on aga tunduvalt kiirem ja lihtsam.

Praegu saab suguhaigusi diagnoosida laborites PCR-meetodil, mis tähendab, et uriinist määratud patogeeni DNA tükki paljundatakse sadu või tuhandeid kordi, et patogeeni paremini kindlaks teha. Meetod nõuab keerulist laboritehnikat ning asjatundjaid, kes oskavad testida.

Projektiga seotud teadlased usuvad, et nõudlus selle toote järele on olemas. Suurbritannias on aastaid tagasi tehtud uuring, kus iga neljas noor vanuses 15–24 aastat kasutaks terviklikku suguhaiguste kiirtesti neli korda aastas.

Teadlastele on kogu toote väljatöötamise protsess olnud tohutult suur kogemus, aga samas ka suur stressiallikas. Projektis peab kirja panema, mida on plaanis järgmisel kahel-kolmel aastal teha, aga tihtipeale võib projekt muutuda. «Täna teeme ühtemoodi, homme juba teistmoodi. Teadus on niivõrd huvitav ja peab vaatama ka kaugemat tulevikku, kuhu suunas liikuda,» ütles Tulp.

Ta lisas, et protsessi käigus võivad teadlased avastada mõne eriti huvitava üksikasja ja hakkavad seda lähemalt uurima. «Meeles tuleb aga pidada seda, et selle ühe pisiasja sisse ära ei upuks. Kogu aeg peab lõpptulemuse suund ja siht silme ees olema,» lausus ta.

Teadustegevus, mida tehakse selle projekti raames, on osalejate sõnul äärmiselt põnev ja ka teistsugune, sest tehakse koostööd ettevõtetega, et toode ka ühel päeval turule jõuaks. Tulp rääkis, et Eestis ei ole see kuigi levinud ja teadust tehakse pigem ainult teaduse tegemise pärast. Ülikoolis ei ole väga tihti tootearendust ja Tulp nimetab seda erakordseks, et ühe asjaga on nii kaugele jõutud, et toodet saab tegelikult katsuda ja pakendada. Kuna Eesti on väike ja siin pole nii palju kogemusi, siis tehakse koostööd ka Saksamaaga, sest Saksa teadlased olevat maailmatasemel.

SelfDiagnostics on ettevõte, mille lõid 2008. aasta Marko Lehes ja Indrek Tulp. 2009. aastal liitus ettevõttega Stockholmi ülikooli neurokeemia teaduskonna juhataja, professor Ülo Langel. 2012. aastal loodi SelfDiagnosticsi tütarettevõte Saksamaal Leipzigis.

Marko Lehesel on Tartu ülikooli füüsikakraad ning MBA kraad ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimises. Indrek Tulp on molekulaartehnoloogia teadur ning tal on doktorikraad samal erialal. SelfDiagnosticsi teadus- ja arendustöö peamine partner on Tartu ülikool. Samuti tehakse koostööd Tallinna tehnikaülikooliga, Dresdeni tehnikaülikooliga ja Fraunhofer IZI instituudiga Saksamaal.

Kas tead, mis on klamüdioos – kõige levinum sugulisel teel ülekantav haigus?

Kaebused
Haigusele on iseloomulik klaasjas voolus ja valulik urineerimine. Kaebused tekivad üks-kaks nädalat peale nakatumist. Bakterid võivad olla pikemat aega ka mitteaktiivsed ning siis järsku põletikku põhjustada. Sageli võib nakatunu haiguse partnerile teadmatult edasi anda, sest tal endal puuduvad haigusnähud.

Uurimine
Klamüdioosi tekitab bakter Chlamydia trachomatis. Proovid võetakse emakakaelast ja kusitist, nakatumist on võimalik kindlaks teha ka veenivere uuringuga.

Ravi
Klamüdioos on bakteriaalne nakkus, mistõttu seda ravitakse antibiootikumidega. Enamik arste soovitab peale ravi lõppu teha kontrollanalüüsid. Ravida on vaja ka partnerit.

Tüsistused
Ravimata klamüdioos võib naistel põhjustada munajuhapõletikku, mille võimalik tagajärg on lastetus, samuti emakaväline rasedus. Meestel võib tekkida munandite ja eesnäärmepõletik, mis võib samuti endaga lastetuse kaasa tuua. Vastsündinu võib nakatuda sünnituse ajal, sel juhul väljendub haigus silma- või kopsupõletikuna.

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.