Suguhaiguste kiirtest aitab leevendada ravijärjekordi

Suguhaiguste kiirtest hakkab välja nägema nagu rasedustest. (Foto: Adobe Stock)
Sandra Saar ja Merilyn Merisalu, Tartu ülikool
5.09.2016 11:51
Rubriik: Tervis

Selleks, et rasedusest teada saada, on kõige kiirem ja lihtsam viis osta apteegist rasedustest. Teadlased töötavad praegu aga selle nimel, et sama loomulikuks kui koduskasutatav rasedustest, muutuks ka suguhaiguste kiirtest.

Ettevõte SelfDiagnostics hakkas seitse aastat tagasi koostöös Tartu ülikooli ja professor Ülo Langeli kaudu Stockholmi ülikooliga välja töötama suguhaiguste kiirtesti, mille abil on võimalik kodus teada saada, kas inimene on nakatunud suguhaigusesse või mitte. Firma eesmärk on välja töötada prototüüp ja tuua seejärel esimene kiirtest turule.

Ettevõtte üks looja ja teadlane Indrek Tulp seletas, et kui inimesel on kahtlus, et ta võib olla nakatunud suguhaigusesse, siis suguhaiguste kiirtest peaks olema esmane tarvik, mille järele haarata ja mille abil vastus saada. Test peaks töötama samamoodi nagu rasedustest: proov võetakse uriinist või muust kehavedelikust ja 25–30 minuti pärast on pulgal üks või kaks triipu, mis siis ütlevad, kas test on positiivne või negatiivne.

Tuleb minna arstile

Kui inimesel on kahtlus, et tal on mõni suguhaigus, siis selleks, et kindlalt teada saada, tuleb praegu minna arsti juurde, kus võetakse vajaminevad proovid ja saadetakse need laborisse. Praegu töös oleva testiga saab inimene ise kõigepealt kodus end testida ja alles siis tuleks Tulbi sõnul arsti juurde minna.

Ühtlasi aitab uus toode vähendada ka arstijärjekordi, sest doktori juurde panevad aja kirja vaid need, kes on tõesti haiged. Tulp rääkis, et kui praegu helistab naine arstile ja ütleb, et ta kahtlustab rasedust, siis arst soovitab esmalt teha koduse rasedustesti ja alles siis arstile minna. Ideaalis peaks suguhaiguste test samamoodi töötama.

Tulp meenutas, et kui rasedustest tuli enam kui 30 aastat tagasi turule, siis olid inimesed alguses väga kahtlevad ja umbusaldavad ning kulus pikalt aega, et test oleks nii loomulik, nagu ta on praegu. Usaldati ikka vana kindlat meetodit ja mindi esmajoones arsti vastuvõtule.

Teadlane tõi välja, et samamoodi saab tänapäeval kodus ise veresuhkrut mõõta. Vanasti oli nii, et kui inimene tundis end halvasti, siis tuli laborisse minna. Nüüd on aga käibel kodus kasutatavad glükomeetrid. «See oli suur muutus, kui sai hakata end kodus testima,» lausus Tulp.


Esmalt peaks suguhaiguste test hakkama näitama klamüüdiasse nakatumist – see on kõige enam levinud suguhaigus Eestis. Teadlased ei taha aga piirduda ainult klamüüdiaga, vaid täiuslikul kujul peaks valmiv toode olema selline, et hiljem on võimalik seda laiendada nii, et see tunneks ära ka teisi haigusi. Seega on ühe toote abil tulevikus võimlik testida mitut suguhaigust. Samuti on tegemist platvormiga, mida saab küllalt kergesti kohandada ka teistele haigustele, nagu näiteks praegu suurt poleemikat tekitav Zika, rääkis Tulp.

Uus toode on ka väga tagasihoidlik ja hakkab kandma nime Intime. Teadlane seletas, et ühest küljest tähendab see intiimsust, aga teiselt poolt õigeaegsust. «Suguhaigus on puhtisiklik asi, keegi ei taha sellest rääkida,» lausus Tulp. Teine oluline asjaolu on, et test saaks õigel ajal tehtud. Mida kauem haigus organismis on, seda suuremad on tagajärjed. Seega peaks test aitama haigusele varem jälile jõuda ja ravi saab alustada kiiremini ning see on jällegi äärmiselt oluline inimese tervise seisukohalt, seletas Tulp.

Laieneb välismaale

Teadlastel on tootega suured plaanid ja see ei jää ainult Eesti-siseseks kaubaks. Tulp ütles, et ainult Eesti turul tegutsedes poleks tehtud investeering mõistlik ega tasuks end ära. Seega peakski toode ühel hetkel laienema maailmaturule. Tulp lisas, et toode, mida nad hetkel välja töötavad, on ainulaadne ja praegu midagi sellist müügil pole.

Praegu on turul olemas selline võimalus, et kodulehelt testikodus.ee on võimalik valida soovitud test, peale valiku tegemist saab tellija talle sobival viisil proovivõtu komplekti ning seejärel tuleks endalt võtta proov (meestel hommikusest esmasest uriinist ja naistel tupeproov). Proov tuleks saata laborisse, kus analüüside tulemused selguvad kõige rohkem viie tööpäeva jooksul. Tellijal on võimalus vastuseid vaadata testikodus.ee koduleheküljel, need on kaitstud tellijale usaldatud kasutajanime ja salasõnaga. Test, mida hetkel välja töötatakse, on aga tunduvalt kiirem ja lihtsam.

Praegu saab suguhaigusi diagnoosida laborites PCR-meetodil, mis tähendab, et uriinist määratud patogeeni DNA tükki paljundatakse sadu või tuhandeid kordi, et patogeeni paremini kindlaks teha. Meetod nõuab keerulist laboritehnikat ning asjatundjaid, kes oskavad testida.

Projektiga seotud teadlased usuvad, et nõudlus selle toote järele on olemas. Suurbritannias on aastaid tagasi tehtud uuring, kus iga neljas noor vanuses 15–24 aastat kasutaks terviklikku suguhaiguste kiirtesti neli korda aastas.

Teadlastele on kogu toote väljatöötamise protsess olnud tohutult suur kogemus, aga samas ka suur stressiallikas. Projektis peab kirja panema, mida on plaanis järgmisel kahel-kolmel aastal teha, aga tihtipeale võib projekt muutuda. «Täna teeme ühtemoodi, homme juba teistmoodi. Teadus on niivõrd huvitav ja peab vaatama ka kaugemat tulevikku, kuhu suunas liikuda,» ütles Tulp.

Ta lisas, et protsessi käigus võivad teadlased avastada mõne eriti huvitava üksikasja ja hakkavad seda lähemalt uurima. «Meeles tuleb aga pidada seda, et selle ühe pisiasja sisse ära ei upuks. Kogu aeg peab lõpptulemuse suund ja siht silme ees olema,» lausus ta.

Teadustegevus, mida tehakse selle projekti raames, on osalejate sõnul äärmiselt põnev ja ka teistsugune, sest tehakse koostööd ettevõtetega, et toode ka ühel päeval turule jõuaks. Tulp rääkis, et Eestis ei ole see kuigi levinud ja teadust tehakse pigem ainult teaduse tegemise pärast. Ülikoolis ei ole väga tihti tootearendust ja Tulp nimetab seda erakordseks, et ühe asjaga on nii kaugele jõutud, et toodet saab tegelikult katsuda ja pakendada. Kuna Eesti on väike ja siin pole nii palju kogemusi, siis tehakse koostööd ka Saksamaaga, sest Saksa teadlased olevat maailmatasemel.

SelfDiagnostics on ettevõte, mille lõid 2008. aasta Marko Lehes ja Indrek Tulp. 2009. aastal liitus ettevõttega Stockholmi ülikooli neurokeemia teaduskonna juhataja, professor Ülo Langel. 2012. aastal loodi SelfDiagnosticsi tütarettevõte Saksamaal Leipzigis.

Marko Lehesel on Tartu ülikooli füüsikakraad ning MBA kraad ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimises. Indrek Tulp on molekulaartehnoloogia teadur ning tal on doktorikraad samal erialal. SelfDiagnosticsi teadus- ja arendustöö peamine partner on Tartu ülikool. Samuti tehakse koostööd Tallinna tehnikaülikooliga, Dresdeni tehnikaülikooliga ja Fraunhofer IZI instituudiga Saksamaal.

Kas tead, mis on klamüdioos – kõige levinum sugulisel teel ülekantav haigus?

Kaebused
Haigusele on iseloomulik klaasjas voolus ja valulik urineerimine. Kaebused tekivad üks-kaks nädalat peale nakatumist. Bakterid võivad olla pikemat aega ka mitteaktiivsed ning siis järsku põletikku põhjustada. Sageli võib nakatunu haiguse partnerile teadmatult edasi anda, sest tal endal puuduvad haigusnähud.

Uurimine
Klamüdioosi tekitab bakter Chlamydia trachomatis. Proovid võetakse emakakaelast ja kusitist, nakatumist on võimalik kindlaks teha ka veenivere uuringuga.

Ravi
Klamüdioos on bakteriaalne nakkus, mistõttu seda ravitakse antibiootikumidega. Enamik arste soovitab peale ravi lõppu teha kontrollanalüüsid. Ravida on vaja ka partnerit.

Tüsistused
Ravimata klamüdioos võib naistel põhjustada munajuhapõletikku, mille võimalik tagajärg on lastetus, samuti emakaväline rasedus. Meestel võib tekkida munandite ja eesnäärmepõletik, mis võib samuti endaga lastetuse kaasa tuua. Vastsündinu võib nakatuda sünnituse ajal, sel juhul väljendub haigus silma- või kopsupõletikuna.

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Otse kell 14: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    Eile

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Korp! Sakala meeste tervise konverents otsib vastuseid ja täna kell 14 saab vaadata otseülekannet konverentsist ka ERR Novaatorist.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    Eile

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.

  • foto
    Ulatuslik meediakajastus pidurdab gripi levikut
    03.11

    Meedial on (vähemalt enda arvates) võimu muuta inimeste käitumist, kukutada valitsusi ja ennetada katastroofe. Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja gripipuhangute vahelist dünaamikat uurinud teadlased järeldavad, et kuigi meediakajastuse ning gripi leviku vahel on tõepoolest seos, on veel vara nimetada seda põhjuslikuks.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Tervislikuks liikumiseks linnas tuleb valida sobiv kiirus
    01.11

    Soovite tervise eest hoolitseda ja rohkem jala või jalgrattal ringi liikuda, kuid liikuda on seejuures vaja linnapiirkonnas, kus õhk on saastunud? Sellisel juhul hingate ju liikumist harrastades hoolega sisse ka kahjustavaid heitgaase. Kuid selliseski keerukas olukorras on võimalik valida optimaalne lahendus.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.