Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks

31.01.2017 10:19
Rubriik: Tervis

Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

Nimelt avastas ta, et erilise autoimmuunhaigusega patsiendid, kelle autoantikehad neutraliseerivad viirusevastaseid valke – interferoone –, on kaitstud esimest tüüpi diabeedi eest. See teadmine annab võimaluse toota uusi terapeutilisi antikehi, mis bioloogiliste ravimitena aitaksid riskigrupi lastel vältida esimest tüüpi diabeedi tekkimist.

Kuidas tulemusteni jõuti?

Autoimmuunhaiguste puhul pöörab immuunsüsteem oma kaitsemehhanismid organismi enda kudede vastu. Immuunrakkude rünnaku tagajärjel saavad organid või koed kahjustada ning toodetakse erinevaid autoantikehi. See juhatab sisse meie tervise seisukohalt väga olulisse teadusvaldkonna, mida immunoloog Jaanika Kärner põhjalikult uurinud on.

Antikehad on oma olemuselt veres või koevedelikus olevad valgud, mis seonduvad väga spetsiifiliselt oma sihtmärkide ehk antigeenidega.

Võime antikehadest mõelda ka kui mahajäetud jalajälgedest, mis juhatavad meid “sissetungija” juurde. Nimelt näitavad antikehad, mida meie organism võõrkehaks peab. Kui antikehad on “võõrad” – näiteks nakkushaigusi põhjustavad viirused ja bakterid – tuvastanud, tuleb nendel samadel antikehadel meid ka nende eest kaitsta, “pahad” organismist välja ajada.

Antikeha on võrreldud ka lülitiga, mis paneb põlema kõik jalgpallistaadioni tuled – see tõmbab käima massiivse vastupanu ehk immuunvastuse.

Kui tervetel inimestel tekivad antikehad organismile võõra materjali vastu, milleks võivad olla näiteks bakterite ja viirustega seotud molekulid, siis autoimmuunhaiguste korral seonduvad autoantikehad oma organismi molekulidega ehk autoantigeenidega.

Niisiis aitavad lapseea suhkrutõve, reumatoidartriiti, süsteemset skleroosi, müasteeniat, autoimmuunseid kilpnäärmehaigusi ja teisi autoimmuunseid haigusi diagnoosida vereseerumis ringlevad autoantikehad. Mõningatel juhtudel on neil ka oluline tervist kahjustav roll. Näiteks võivad autoantikehad blokeerida mõne olulise retseptori või seondudes oma rakkude pinnale aktiveerida teisi immuunsüsteemi mehhanisme.

Eriline haigus pakub universaalseid teadmisi

Autoimmuunhaiguste tekkepõhjuste uurimine on keerukas protsess, kuna enamasti on need põhjustatud mitmete geenide ja keskkonna koosmõjust.

Kuid olemas on ka üks keerulise nimega väga haruldane sündroom, mille puhul on mutatsioonid vaid ühes geenis. See sündroom kannab nime autoimmuunne polüendokrinopaatia-kandidoos-ektodermaalne düstroofia. Kas suutsite kokku veerida? Lühemalt võib selle kohta öelda ka lihtsalt APECED (häälda: apetsed).

Kuna APECED puhul on mutatsioonid vaid autoimmuunsuse regulaator-geenis, kasutatakse just seda haigust autoimmuunhaiguste uurimismudelina. Nii aitavad selle konkreetse tõve uurimistulemused mõista üldisemalt ka kogu autoimmuunsuse tekkemehhanisme.

Lisaks paljudele autoimmuunsetele organi-kahjustustele iseloomustab APECED sündroomiga patsiente ka väga mitmekesine autoantikehade repertuaar. Neid tekib nii rakusiseste kui rakuväliste molekulide vastu.

Kõige põnevamad autoantikehad mõjutavad (immuun)rakkude vahelisi suhtlusmolekule – tsütokiine, mis on olulised efektiivse immuunkaitse tagamiseks. Selliseid autoantikehi Jaanika Kärner doktoritöös uuriski.

Põnevad tulemused

Uurimistöö käigus selgus mitmeid üllatavaid aspekte.

Esiteks on autoantikehade toime sõltuvalt märklaud-tsütokiinist väga erinev: toime võib olla tsütokiini bioloogilist toimet neutraliseeriv aga ka tsütokiini toimet võimendav.

Selliste oluliste immuunkaitset korraldavate molekulide mõjutamine muudab APECED sündroomiga patsientidel haiguse kulgu.

Kõige põnevam tulemus puudutab esimest tüüpi diabeedi ja interferoone neutraliseerivate autoantikehade seoseid. Interferoonideks nimetatakse organismis tekkivaid viirustevastaseid valke. Need valgud toovad sageli esimesi hoiatavaid sõnumeid sellest, et organism on viirusega nakatunud ning käivitatakse kaitsev põletikuvastus, mis pärast viiruse eemaldamist organismist kaob. Autoimmunhaigusi iseloomustab tihti krooniline põletikuvastus, mis justkui teavitab immuunsüsteemi sissetungijast ning pidevast vajadusest võidelda.

Esimest tüüpi diabeet ehk lapseea suhkruhaigus tekib pankrease saarekestes insuliini tootvate rakkude autoimmuunse kahjustuse tagajärjel. APECED sündroomiga patsientidest areneb selline kahjustus umbes kümnendikul. Kärneri doktoritöö tulemused näitavad, et patsiendid, kelle autoantikehad neutraliseerisid interferoone väga tugevalt, olid esimest tüüpi diabeedi eest kaitstud.

See sobib hästi ka varem avaldatud töödega, mis näitavad interferoonide jälge diabeedieelses perioodis. Seega kirjeldas väitekiri autoantikehade üllatavat, kaitsvat rolli. Siiani on soodsaks peetud vaid madala spetsiifilisusega “loomulikke autoantikehi“, mida võib leida iga terve inimese vereseerumist ja mis aitavad kehal vabaneda oma aja ära elanud rakkude jääkidest.

Teiseks eriliseks ja oluliseks leiuks on APECED sündroomiga patsientide autoantikehade uskumatult suur seondumistugevus oma märklauale. Mida tugevam on antikeha võime antigeeniga seonduda, seda paremini suudab ta ka vähendada antigeeni bioloogilist toimet.

APECED patsientide vererakkudest isoleeritud antikehade geenijärjestuste alusel valmistasid Tartu ülikooli immunoloogid koostöös Saksa firmaga ImmunoQure insenergeneetilisel meetodil interferooni vastaseid antikehi ning leidsid, et nende seondumistugevus ületab kõiki seni kirjeldatud antikehi.

Kuidas uued teadmised meditsiini edendavad?

Need uuringud on aluseks mitmele olulisele arendusele.

Esiteks annavad tulemused võimaluse toota uusi terapeutilisi antikehi, mis bioloogiliste ravimitena aitaksid vältida esimest tüüpi diabeedi tekkimist riskigrupi lastel.

Teiseks on juba väljatöötatud nendel antikehadel põhinev ülitundlik meetod interferoonide taseme määramiseks vereseerumist, mis aitab tuvastada riskigrupis olevaid isikuid, kellel interferoonide blokeerimisest võib abi olla. Interferoonide ülemäärast toodangut on lisaks diabeedile peetud ka teiste autoimmuunhaiguste, näiteks süsteemse luupuse tekkimise võtmepõhjuseks.

Kolmandaks ootab aga ees suur proovikivi: vaja on välja selgitada, mis täpselt põhjustab APECED sündroomiga patsientide autoantikehade ülivõimsa seondumistugevuse ja spetsiifilisuse. Sellistest teadmistest oleks tulevikus kasu tõhusamate vaktsiinide väljaarendamisel.

Autor Jaanika Kärner kaitses 2016. aasta novembris arstiteadustes filosoofiadoktori kraadi saamiseks väitekirja "Tsütokiinide-spetsiifilised autoantikehad AIRE puudulikkuse korral“. Teda juhendasid vanemteadur Kai Kisand ja professor Pärt Peterson, oponeeris Saksmaa Heidelbergi ülikooli meditsiinikeskuse patoloogia osakonna juhataja professor Alexander Marx.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.