Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist

Video
16.11.2016 8:59
Rubriik: Tervis

Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

''Tuginedes rahvusvahelistele teadusuuringutele annavad suhkruga magustatud joogid (toidurühmana) suurima osatähtsuse toidust saadavast energiahulgast. Nende tarbimisel on kehakaalu kasvuga tugevam seos kui ühegi teise toidu või joogi tarbimisel,'' nentis sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendamisel koostatud analüüsi esitlusel.

 

Rahvatervise osakonna peaspetsialist Sille Pihlak märkis, et Eestis on üha suuremaid probleeme nii vähese liikumise kui liigse kehakaaluga. ''2014. aastal olid enam kui pooled täiskasvanud ülekaalulised. WHO prognoos on, et kui me mingeid meetmeid kasutusele ei võta ja kõik jätkub samamoodi, nagu hetkel on, siis 2025. aastaks võib olla ülekaaluliste protsent juba üle 60,'' nentis Pihlak. Kriitiline on olukord ka laste seas – näiteks 6—9aastaste seas on ülekaaluline pea iga kolmas. Osaliselt võib selles süüdistada suhkruga magustatud jooke.

Esitlusel nenditi, et inimesed alahindavad sageli jookides leiduvate kalorite hulka. See viib aga nende ületarbimiseni. Suhkruga maitsestatud jookide tarbimist on seostatud muu hulgas ülekaalulisuse, rasvumise, erinevate ainevahetushäirete nagu ainevahetussündroom ja II tüüpi diabeet; südame-veresoonkonna haiguste, mitmete vähitüüpide, depressiooni ja halvenenud suuõõne tervisega noorukieas.

 

Uuringute põhjal mõjutab suhkruga magustatud jookide tarbimist lisaks otseselt turundustööle ka nende kättesaadavus kodus ja koolis ning lapsevanemate tarbimiskäitumine. Paraku pole samal ajal teadmised magustatud jookide kahjulikest tervisemõjudest kuigi head, seda eriti lapsevanemate seas. Lisaks avaldab nende tarbimisele mõju hind.

Sotsiaalministeeriumi, tervise arengu instituudi, Tartu ülikooli ja Lääne-Taani ülikooli koostöös valminud tõenduspõhises ülevaates suhkruga magustatud jookide tarbimisest ja selle põhjustatud tervisekahjude vähendamisest keskendus neljale erinevat tüüpi sekkumisele, mis võiks viia suhkrustatud jookide tarbimise vähenemiseni. Töö põhines 19 varem avaldatud süstemaatilisel analüüsil. Viimased omakorda haarasid 442 uuringut.

 

''Neile tuginedes võib öelda, et kõrge suhkru, rasva ja soola sisaldusega toidu reklaamimise piiramine on poliitikameede, mis on ettevaatusabinõuna õigustatud. See aitab muuta toitumiskäitumisega ja lastele kohase toitumisega seotud ühiskondlikke norme,'' kinnitas Köhler. Lastele avaldatava reklaamisurve vähendamiseks soovitatakse kehtestada piiranguid seadusandlikul tasandil.

 

Paremaid tulemusi annab nõuniku sõnul teadlikkuse kasvatamine. ''Lastevanemate pikaajaline nõustamine on ainus meetod, mis on osutunud laste tarbimisharjumuste muutmisel pikas perspektiivis tulemuslikuks,''sõnas Köhler. Nõustamisperiood peaks selleks kestma vähemalt kuus nädalat ja hõlmama otsest kontakti või vähemalt telefoni teel suhtlemist. Kaudse kontakti sedavõrd häid tulemusi ei saavuta. Eriti tulemuslikuks hinnatakse seejuures koolieelikute vanematele suunatud meetmeid. Madalama sotsiaalmajandusliku taustaga rühmades on kasu ka rühmapõhisest lähenemisest.

 

Otsesed meetodid on taas kaudsetest tulemuslikumad. ''Väga oluline on kaasata lapsevanemad ja et need kestaks pikka aega ehk kuus kuud või enam. Oluline on ka see, et need sisaldaks mitut komponenti ehk nii toitumist kui ka liikumist,'' sõnas Köhler.

Ainult hariduslikud, füüsilise keskkonna muutmist mittesisaldavad sekkumismeetmed toimivad rasvumise ennetamisel halvemini. Samuti ebaõnnestub sagedamini vaid ühele toiduainele keskenduvad meetmed. Teisisõnu tuleb üle vaadata kogu laste toidusedel.

 

''Nende põhjal võib öelda, et maksud ja subsiidiumid võivad mõjutada tarbimist ja tervisetulemeid, näiteks kehakaalu ja kroonilise haiguste riski. Seda eriti siis, kui maksud on kõrged,'' kinnitas Köhler.

Toote hind peaks tõusma tarbijale 10—15 protsenti. Näiteks kümneprotsendiline hinnatõus vähendab tarbimist 8—12 protsenti. Kõige tõhusam on rakendada üheaegselt mõlemat, et madalama sissetulekuga elanikkonnal oleks tarbimisalternatiive. Nõunik tõi välja, et 80 protsenti hinnapoliitilistest meetmetest olid kulusid vähendavad või kulutõhusad.

''Kõik need vaadeldud poliitikameetmed aitavad mõningal määral vähendada suhkruga magustatud jookide tarbimist, kuid parima tulemuse saavutamiseks peaks rakendama neid üheskoos. Nad kõik aitavad teineteist täiendada ja ühiselt saavutada meie eesmärki, milleks oleks parandada tervisetulemeid,'' lisas Köhler.

Kuigi Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp nõustus, et mitmed meetmed, nagu ühiskonna teadlikkuse kasvatamine, on omal kohal, oli ta hetkel kategooriliselt toiduainete maksustamise vastu. ''Meil pole siiani ühtegi tõsiseltvõetavat uuringut, mis ütleks, et toidu maksustamine või toidu halbadeks või headeks jaotamine, erinevate meetmete kasutamine on mõju avaldanud inimeste tervisenäitajatele. Nii kaua, kuni meil neid tõeseid uuringuid ei ole, siis me kindlasti maksustamise punkti ei toeta,'' laiendas Potisepp.

''Mida me teame ja just Soome näitel, on see et väga kindlalt mindi asendustoodete peale ja seda tehti üsna suurel määral. Me teame, seda et sellise maksu kehtestamine on olnud alati poliitiline otsus ja teha seda "rahva tervise nimel" on suhteliselt küüniline plaan,'' lisas Potisepp.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse kinnitas aga, et roheline raamat pole käskude-keeldude kogu, vaid võimalused inimeste tervise parandamiseks.

Vaata AK uudisklippi:

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.