Professor: aeg on mõelda alkoholi miinimumhinna kehtestamisele

(Foto: Redfishingboat (Mick O)/Creative Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
26.02.2016 13:23
Rubriik: Tervis

Veebruaris tõusis Eestis alkoholiaktsiis 15 protsendi võrra, mille arvelt vähenev alkoholi tarbimine peaks omakorda vähendama tervishoiule tehtavaid kulutusi. Sheffieldi ülikooli alkoholiuuringute töörühma juht Petra Meier leiab aga ERR Novaatorile antud intervjuus, et lihtne aktsiisitõus ei pruugi anda oodatud tulemusi ja aeg oleks mõelda alkoholi miinimumhinna kehtestamisele.

''Suurbritannia näitel oleme eelnevalt leidnud, et alkoholiaktsiisi tõstmise järel ei kergita edasimüüjad odavamate jookide hinda sugugi mitte nii palju, kui aktsiisimäära muutuse põhjal oodata võiks. Kallimad joogid muutuvad samas veel kallimaks. Mõnes mõttes võib öelda, et nad kompenseerivad sellega odavamate jookide arvelt saamata jäävat tulu,'' nentis professor.

Esmalt tuleks aga võrrelda Suurbritannia ja Eesti aktsiisisüsteemide erinevust. Eestis on hetkel õlle ja kange alkoholi aktsiisimäär seotud selle etanoolisisaldusega ruumala ühiku kohta, kääritatud jooke ja vahetooteid maksustatakse nende mahu järgi. Näiteks 5% õlle korral tuleb maksta saja liitri pealt aktsiisi 41,5 eurot, saja liitri veini korral 111,98 eurot. Kanguse järgi maksustatakse alkohoolseid jooke ka Suurbritannias, vahemikud on aga laiemad – näiteks iga saja liitri 5% õlle pealt tuleb aktsiisi maksta 116,5 eurot. Sama peaks tegema ka 7% õlle korral.

Kohtutrall
Lahenduseks võiks Sheffieldi ülikooli teadlaste sõnul olla alkoholile miinimumhinna seadmine. Teisisõnu ei tohiks alkohoolse joogi hinda langetada lähtuvalt selles leiduvatest alkoholiühikute hulgast alla ühiskonnale vastuvõetava piiri. Meetme rakendamist on viimastel aastatel kaalutud mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides. Lakmuspaberiks võib osutuda Šotimaa, kus hakati Meieri sõnul vastava plaani üle tõsiselt arutlema juba aastatel 2008. aastal. Vastav seadus võeti vastu 2012. aastal. ''Alkoholitööstuse esindajad vaidlustasid selle aga koheselt kohtus, esmalt Šotimaal ja siis juba Euroopa Õiguskohtus, süüdistades valitsust vabakaubanduse põhimõtete rikkumises,'' meenutas Meier.

Möödunud aasta lõpus avaldatud otsuses nõustus Euroopa Õiguskohus, et miinimumhind piiraks oluliselt turgu ja samase tulemini võiks jõuda teiste maksude abil. Samas rõhutati aga selles, et lõplik vastutus peab jääma vastavates küsimustes riiklikele kohtutele. Kohalikke olusid tundes peaksid need suutma paremini otsustada, kas rahvatervist saab parandada traditsiooniliste meetmete abil või tuleb abi otsida uudsetest lahendustest, sh alkoholile miinimumhinna kehtestamisest.

Paradoksaalsel kombel tervitasid otsust nii alkoholitööstuse esindajad, Šotimaa valitsus kui ka rahvatervise edendamisega pühendunud organisatsioonid. Šotimaa kava ei lähe küll otseselt vastuollu Euroopa Liidu seadustega, kuid otsus saatis alkoholitööstuse hinnangul selge sõnumi, et seda peaks kaaluma vaid alternatiivide puudumisel. Teisisõnu, lõpptulemus on endiselt lahtine. Piirkondlik kohus kuulab osapooled esialguse kava kohaselt ära käesoleva aasta juunis. Protsessi käigus esitletakse ka värskemat erinevate alkoholipoliitikate mõju käsitlevat teaduskirjandust.

''Tegelikult on vastava seadusloomega tegeletud ka Walesis, Inglismaal ja Põhja-Iirimaal. On küllaltki tõenäoline, et kui kava Šotimaal läbi läheb või läbi kukub, lähevad nad sama teed. Viimase korral ei proovita seda mujal ilmselt niipea.''

Kuid isegi juhul, kui Šotimaa kohus valitsuse poolt pakutud miinimumhinna plaani toetaks, pole kindel, et asi sellega lõpeb. Kuigi Šotimaa kontrollib kohalikku tervishoiupoliitikat, on alkoholi maksustamine kui selline keskvalitsuse kätes.

Miinimumhinna võlud
Käesoleva nädala alguses avaldas Meier oma Sheffieldi ülikooli kolleegidega ajakirjas PLOS Medicine töö, milles käsitles nelja erineva alkoholi hinda mõjutava poliitika mõju. Võrdlusmomendi loomiseks selgitas Meier kolleegidega keeruka mudeli alusel välja, mida peaks tegema Suurbritannias alkoholist põhjustatud surmade hulga vähendamiseks 4,3 protsendi võrra. Lisaks miinimumhinnale vaadeldi alkohoolsete jookide nende etanoolisisalduse alusel maksustamist ning USA-d ja mitmeid Aafrika riike iseloomustava müügi- ja toote hetkehinnast sõltuva maksu kehtestamist.

Suurbritannia oludes osutus kõige tõhusamaks alkoholi ühikutele miinimumhinna seadmine, millele järgnes joogi kangusest lähtuv lisamaks. Soovitud tulemi saavutamiseks tuli maksusüsteemi muus osas täiendamata tõsta kõigi alkohoolsete jookide hinda 13,4 protsendi võrra; asendada maksusüsteem mudeliga, kus oleks ühe alkoholiühiku (8g absoluutset alkoholi) hind 0,28 eurosenti; või seada muus osas praegusega süsteemiga jätkates ühe alkoholiühiku miinimumhinnaks 63 senti.

Pooleliitrise 5% õlle eest tuleks viimasel juhul välja käia vähemalt 1,28 eurot, mida on ligikaudu 20 sendi võrra rohkem kui odavam ''joodav'' õlu. (*Hinnang põhineb kahe Londonis elava magistrikraadiga tudengi ja ühe doktorandi arvamusel).

ERR Novaator käis kahes Eesti ketipoes, et uurida, kas odavamate alkohoolsete
jookide hind on tõepoolest madalam, kui võiks oodata kehtivate aktsiisimäärade
põhjal ja millisel kujul oleks kõige kulutõhusam hankida joogikõlbulikku etanooli.

Professori hinnangul on tulemused ootuspärased. Lihtne maksutõus mõjutab riskirühma ehk probleemseid madalama sissetulekuga inimesi vähem. Osaliselt eeltoodud edasimüüjate kartusest kaotada hinnatundlikemaid tarbijaid. ''Keskmise ja kõrgema sissetulekuga tarbijad ei jäta aga isegi nende poolt eelistatud lemmikjookide hinna tõustes neid ostmata. Miinimumhind puudutaks seevastu eeskätt neid, kelleni on muidu raske jõuda. Neil poleks muud valikut, kui oma tarbimist vähendada,'' sõnas Meier.

Kuigi mudeli alusel vähendaks nii kanguspõhine maks kui ka miinimumhind rohkelt alkoholi joova elanikkonna hulgas suremust laias laastus sama palju – vastavalt 6,1 ja 7,8 protsenti – võttes eeskätt sihikule kangemad ja odavamad joogid, rõhuvad need professori sõnul erinevatele aspektidele.

''Kanguspõhine maks toob raha riigieelarvesse, mitte kaupmeestele. Miinimumhinna arvelt lõigatav kasu läheks aga edasimüüjatele ja tootjatele.''

Nõnda võiksid viimased suhtuda sellesse mõneti positiivsemalt. Isegi kui müüdava alkoholi kogus selle arvelt väheneb.

Igal juhul ei võta praegune maksusüsteem Meieri hinnangul piisavalt sihikule probleemsel määral alkoholi tarbivat madalama sissetulekuga elanikkonda. Näiteks vähendaks analüüsi kohaselt senise aktsiisi tõstmine madalaima sissetuleku ja kõige rohkem joovas kvintillis aastas tarbitavate alkoholiühikute hulka 107, miinimumhinna kehtestamine aga 372 võrra. Näitajad on võrreldavad vastavalt 43 ja 149 pooleliitrise 5% õllega.

Ainult mudel?
Ajakirjas PLOS Medicine ilmunud töö kriitikud võivad viidata, et tegemist on vaid mudeliga, mille paikapidavus on reaalses maailmas küsitav. Meier sellega ei nõustu. ''Muidugi võib sellel olla andmete nappusest tingitud puudusi, kuid enamik kriitikast, mida seni kuulnud oleme, lihtsalt ei päde. Näiteks väidab alkoholitööstus, et see ei põhine pärisandmetel. See on jama! Sa peaksid nägema, kui palju me neid sellesse sisse söödame,'' sõna professor.

Viimase kaheksa aasta jooksul on mudeli lihvimiseks erinevate rahastusmehhanismide kaudu eraldatud ligikaudu 3,1 miljonit eurot. Täiendustega kaasnevalt ei võimalda see tänaseks hinnata vaid erinevate maksupoliitikate mõju, vaid aimu saada ka teiste alkoholi tarbimiseks rakendavate programmide ja müügipiirangute võimalikust tulemuslikkusest.

''Erinevaid detaile ja muutujaid on päris palju. Näiteks saame maksupoliitikas tehtud muudatuste tõttu muutunud alkoholi tarbimise mustrite alusel omakorda analüüsida, kuidas mõjutaks see 43 alkoholiga seonduva tervisehäda esinemissagedust erinevates demograafilistes rühmades. Sellest lähtuvalt on võimalik hinnata näiteks tervena elatud eluaastate, haiguspäevade arvu ja hädade leevendamiseks kuluva raha näol võimaliku majandusliku kasu ja kahju ulatust,'' selgitas Meier.

Professor rõhutas, et andmete nappusest lähtuva suurema määramatuse korral mängitakse läbi mitmeid erinevaid stsenaariume, et uurida erinevat eelduste mõju või kasutatakse kõige tagasihoidlikumat hinnangut. ''Ma usun, et mitte keegi taha põhjendamatult öelda, et millelgi on fantastiline mõju, sest see õõnestaks tulevikus meie usaldusväärsust,'' lisas Meier.

Suurbritanniast kaugemale
Seetõttu toob ta ka esile, et sama maksustamissüsteemi kasutamine ei anna igas riigis täpselt samu tulemusi. ''Poliitika mõju sõltub alati täpsest alkohoolsete jookide hinnast, tarbijaeelistustest, elanikkonna demograafilistest eripäradest jne. Erinevates kohtades on ajalooliselt odavamad ja kallimad erinevad joogid. Erinevusi leiab ka kõige enam probleeme valmistavates tervisehädades, ent seal ei tule ette muidugi nii suuri erisusi kui joogikultuuris,'' sõnas Meier.

''Üldistavalt võiks öelda, et ükskõik mis süsteem, mis alkohoolsete jookidega kangusega ei arvesta, tervisealast ebavõrdsust tegelikult ei vähenda.''

Mida peaksid seega tööst järeldama teised riigi sh Eesti? Professori sõnul on lihtne järeldada, et taoliste uuringute põhjal saab öelda midagi erinevate poliitikate suhtelise mõju kohta ehk kui palju ühest või teisest meetmest kasu oleks. ''Ent olen piisavalt julge ütlemaks, et oleksin üllatunud, kui jõuaksime mujal hoopis teistsuguste tulemuse ja tervislikku ebavõrdsust aitaks järsku vähendada hoopis müügimaks või Suurbritanniale sarnaneva meenutava maksusüsteemi alusel aktsiisi kergitamine,'' leidis professor.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Puu- ja köögivilja tasub süüa kümme portsjonit päevas
    25.02

    Kui küsimus on selles, mida järgmiseks põske pista, siis tervislik valik oleks kindlasti puu- või köögivili. Nüüd tuleb välja, et seda valikut sobiks teha isegi kaks korda sagedamini, kui meist on mõned seni piisavaks pidanud.

  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    24.02

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.