Professor: aeg on mõelda alkoholi miinimumhinna kehtestamisele

(Foto: Redfishingboat (Mick O)/Creative Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
26.02.2016 13:23
Rubriik: Tervis

Veebruaris tõusis Eestis alkoholiaktsiis 15 protsendi võrra, mille arvelt vähenev alkoholi tarbimine peaks omakorda vähendama tervishoiule tehtavaid kulutusi. Sheffieldi ülikooli alkoholiuuringute töörühma juht Petra Meier leiab aga ERR Novaatorile antud intervjuus, et lihtne aktsiisitõus ei pruugi anda oodatud tulemusi ja aeg oleks mõelda alkoholi miinimumhinna kehtestamisele.

''Suurbritannia näitel oleme eelnevalt leidnud, et alkoholiaktsiisi tõstmise järel ei kergita edasimüüjad odavamate jookide hinda sugugi mitte nii palju, kui aktsiisimäära muutuse põhjal oodata võiks. Kallimad joogid muutuvad samas veel kallimaks. Mõnes mõttes võib öelda, et nad kompenseerivad sellega odavamate jookide arvelt saamata jäävat tulu,'' nentis professor.

Esmalt tuleks aga võrrelda Suurbritannia ja Eesti aktsiisisüsteemide erinevust. Eestis on hetkel õlle ja kange alkoholi aktsiisimäär seotud selle etanoolisisaldusega ruumala ühiku kohta, kääritatud jooke ja vahetooteid maksustatakse nende mahu järgi. Näiteks 5% õlle korral tuleb maksta saja liitri pealt aktsiisi 41,5 eurot, saja liitri veini korral 111,98 eurot. Kanguse järgi maksustatakse alkohoolseid jooke ka Suurbritannias, vahemikud on aga laiemad – näiteks iga saja liitri 5% õlle pealt tuleb aktsiisi maksta 116,5 eurot. Sama peaks tegema ka 7% õlle korral.

Kohtutrall
Lahenduseks võiks Sheffieldi ülikooli teadlaste sõnul olla alkoholile miinimumhinna seadmine. Teisisõnu ei tohiks alkohoolse joogi hinda langetada lähtuvalt selles leiduvatest alkoholiühikute hulgast alla ühiskonnale vastuvõetava piiri. Meetme rakendamist on viimastel aastatel kaalutud mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides. Lakmuspaberiks võib osutuda Šotimaa, kus hakati Meieri sõnul vastava plaani üle tõsiselt arutlema juba aastatel 2008. aastal. Vastav seadus võeti vastu 2012. aastal. ''Alkoholitööstuse esindajad vaidlustasid selle aga koheselt kohtus, esmalt Šotimaal ja siis juba Euroopa Õiguskohtus, süüdistades valitsust vabakaubanduse põhimõtete rikkumises,'' meenutas Meier.

Möödunud aasta lõpus avaldatud otsuses nõustus Euroopa Õiguskohus, et miinimumhind piiraks oluliselt turgu ja samase tulemini võiks jõuda teiste maksude abil. Samas rõhutati aga selles, et lõplik vastutus peab jääma vastavates küsimustes riiklikele kohtutele. Kohalikke olusid tundes peaksid need suutma paremini otsustada, kas rahvatervist saab parandada traditsiooniliste meetmete abil või tuleb abi otsida uudsetest lahendustest, sh alkoholile miinimumhinna kehtestamisest.

Paradoksaalsel kombel tervitasid otsust nii alkoholitööstuse esindajad, Šotimaa valitsus kui ka rahvatervise edendamisega pühendunud organisatsioonid. Šotimaa kava ei lähe küll otseselt vastuollu Euroopa Liidu seadustega, kuid otsus saatis alkoholitööstuse hinnangul selge sõnumi, et seda peaks kaaluma vaid alternatiivide puudumisel. Teisisõnu, lõpptulemus on endiselt lahtine. Piirkondlik kohus kuulab osapooled esialguse kava kohaselt ära käesoleva aasta juunis. Protsessi käigus esitletakse ka värskemat erinevate alkoholipoliitikate mõju käsitlevat teaduskirjandust.

''Tegelikult on vastava seadusloomega tegeletud ka Walesis, Inglismaal ja Põhja-Iirimaal. On küllaltki tõenäoline, et kui kava Šotimaal läbi läheb või läbi kukub, lähevad nad sama teed. Viimase korral ei proovita seda mujal ilmselt niipea.''

Kuid isegi juhul, kui Šotimaa kohus valitsuse poolt pakutud miinimumhinna plaani toetaks, pole kindel, et asi sellega lõpeb. Kuigi Šotimaa kontrollib kohalikku tervishoiupoliitikat, on alkoholi maksustamine kui selline keskvalitsuse kätes.

Miinimumhinna võlud
Käesoleva nädala alguses avaldas Meier oma Sheffieldi ülikooli kolleegidega ajakirjas PLOS Medicine töö, milles käsitles nelja erineva alkoholi hinda mõjutava poliitika mõju. Võrdlusmomendi loomiseks selgitas Meier kolleegidega keeruka mudeli alusel välja, mida peaks tegema Suurbritannias alkoholist põhjustatud surmade hulga vähendamiseks 4,3 protsendi võrra. Lisaks miinimumhinnale vaadeldi alkohoolsete jookide nende etanoolisisalduse alusel maksustamist ning USA-d ja mitmeid Aafrika riike iseloomustava müügi- ja toote hetkehinnast sõltuva maksu kehtestamist.

Suurbritannia oludes osutus kõige tõhusamaks alkoholi ühikutele miinimumhinna seadmine, millele järgnes joogi kangusest lähtuv lisamaks. Soovitud tulemi saavutamiseks tuli maksusüsteemi muus osas täiendamata tõsta kõigi alkohoolsete jookide hinda 13,4 protsendi võrra; asendada maksusüsteem mudeliga, kus oleks ühe alkoholiühiku (8g absoluutset alkoholi) hind 0,28 eurosenti; või seada muus osas praegusega süsteemiga jätkates ühe alkoholiühiku miinimumhinnaks 63 senti.

Pooleliitrise 5% õlle eest tuleks viimasel juhul välja käia vähemalt 1,28 eurot, mida on ligikaudu 20 sendi võrra rohkem kui odavam ''joodav'' õlu. (*Hinnang põhineb kahe Londonis elava magistrikraadiga tudengi ja ühe doktorandi arvamusel).

ERR Novaator käis kahes Eesti ketipoes, et uurida, kas odavamate alkohoolsete
jookide hind on tõepoolest madalam, kui võiks oodata kehtivate aktsiisimäärade
põhjal ja millisel kujul oleks kõige kulutõhusam hankida joogikõlbulikku etanooli.

Professori hinnangul on tulemused ootuspärased. Lihtne maksutõus mõjutab riskirühma ehk probleemseid madalama sissetulekuga inimesi vähem. Osaliselt eeltoodud edasimüüjate kartusest kaotada hinnatundlikemaid tarbijaid. ''Keskmise ja kõrgema sissetulekuga tarbijad ei jäta aga isegi nende poolt eelistatud lemmikjookide hinna tõustes neid ostmata. Miinimumhind puudutaks seevastu eeskätt neid, kelleni on muidu raske jõuda. Neil poleks muud valikut, kui oma tarbimist vähendada,'' sõnas Meier.

Kuigi mudeli alusel vähendaks nii kanguspõhine maks kui ka miinimumhind rohkelt alkoholi joova elanikkonna hulgas suremust laias laastus sama palju – vastavalt 6,1 ja 7,8 protsenti – võttes eeskätt sihikule kangemad ja odavamad joogid, rõhuvad need professori sõnul erinevatele aspektidele.

''Kanguspõhine maks toob raha riigieelarvesse, mitte kaupmeestele. Miinimumhinna arvelt lõigatav kasu läheks aga edasimüüjatele ja tootjatele.''

Nõnda võiksid viimased suhtuda sellesse mõneti positiivsemalt. Isegi kui müüdava alkoholi kogus selle arvelt väheneb.

Igal juhul ei võta praegune maksusüsteem Meieri hinnangul piisavalt sihikule probleemsel määral alkoholi tarbivat madalama sissetulekuga elanikkonda. Näiteks vähendaks analüüsi kohaselt senise aktsiisi tõstmine madalaima sissetuleku ja kõige rohkem joovas kvintillis aastas tarbitavate alkoholiühikute hulka 107, miinimumhinna kehtestamine aga 372 võrra. Näitajad on võrreldavad vastavalt 43 ja 149 pooleliitrise 5% õllega.

Ainult mudel?
Ajakirjas PLOS Medicine ilmunud töö kriitikud võivad viidata, et tegemist on vaid mudeliga, mille paikapidavus on reaalses maailmas küsitav. Meier sellega ei nõustu. ''Muidugi võib sellel olla andmete nappusest tingitud puudusi, kuid enamik kriitikast, mida seni kuulnud oleme, lihtsalt ei päde. Näiteks väidab alkoholitööstus, et see ei põhine pärisandmetel. See on jama! Sa peaksid nägema, kui palju me neid sellesse sisse söödame,'' sõna professor.

Viimase kaheksa aasta jooksul on mudeli lihvimiseks erinevate rahastusmehhanismide kaudu eraldatud ligikaudu 3,1 miljonit eurot. Täiendustega kaasnevalt ei võimalda see tänaseks hinnata vaid erinevate maksupoliitikate mõju, vaid aimu saada ka teiste alkoholi tarbimiseks rakendavate programmide ja müügipiirangute võimalikust tulemuslikkusest.

''Erinevaid detaile ja muutujaid on päris palju. Näiteks saame maksupoliitikas tehtud muudatuste tõttu muutunud alkoholi tarbimise mustrite alusel omakorda analüüsida, kuidas mõjutaks see 43 alkoholiga seonduva tervisehäda esinemissagedust erinevates demograafilistes rühmades. Sellest lähtuvalt on võimalik hinnata näiteks tervena elatud eluaastate, haiguspäevade arvu ja hädade leevendamiseks kuluva raha näol võimaliku majandusliku kasu ja kahju ulatust,'' selgitas Meier.

Professor rõhutas, et andmete nappusest lähtuva suurema määramatuse korral mängitakse läbi mitmeid erinevaid stsenaariume, et uurida erinevat eelduste mõju või kasutatakse kõige tagasihoidlikumat hinnangut. ''Ma usun, et mitte keegi taha põhjendamatult öelda, et millelgi on fantastiline mõju, sest see õõnestaks tulevikus meie usaldusväärsust,'' lisas Meier.

Suurbritanniast kaugemale
Seetõttu toob ta ka esile, et sama maksustamissüsteemi kasutamine ei anna igas riigis täpselt samu tulemusi. ''Poliitika mõju sõltub alati täpsest alkohoolsete jookide hinnast, tarbijaeelistustest, elanikkonna demograafilistest eripäradest jne. Erinevates kohtades on ajalooliselt odavamad ja kallimad erinevad joogid. Erinevusi leiab ka kõige enam probleeme valmistavates tervisehädades, ent seal ei tule ette muidugi nii suuri erisusi kui joogikultuuris,'' sõnas Meier.

''Üldistavalt võiks öelda, et ükskõik mis süsteem, mis alkohoolsete jookidega kangusega ei arvesta, tervisealast ebavõrdsust tegelikult ei vähenda.''

Mida peaksid seega tööst järeldama teised riigi sh Eesti? Professori sõnul on lihtne järeldada, et taoliste uuringute põhjal saab öelda midagi erinevate poliitikate suhtelise mõju kohta ehk kui palju ühest või teisest meetmest kasu oleks. ''Ent olen piisavalt julge ütlemaks, et oleksin üllatunud, kui jõuaksime mujal hoopis teistsuguste tulemuse ja tervislikku ebavõrdsust aitaks järsku vähendada hoopis müügimaks või Suurbritanniale sarnaneva meenutava maksusüsteemi alusel aktsiisi kergitamine,'' leidis professor.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    09:46

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    09:19

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.