Professor: aeg on mõelda alkoholi miinimumhinna kehtestamisele

(Foto: Redfishingboat (Mick O)/Creative Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
26.02.2016 13:23
Rubriik: Tervis

Veebruaris tõusis Eestis alkoholiaktsiis 15 protsendi võrra, mille arvelt vähenev alkoholi tarbimine peaks omakorda vähendama tervishoiule tehtavaid kulutusi. Sheffieldi ülikooli alkoholiuuringute töörühma juht Petra Meier leiab aga ERR Novaatorile antud intervjuus, et lihtne aktsiisitõus ei pruugi anda oodatud tulemusi ja aeg oleks mõelda alkoholi miinimumhinna kehtestamisele.

''Suurbritannia näitel oleme eelnevalt leidnud, et alkoholiaktsiisi tõstmise järel ei kergita edasimüüjad odavamate jookide hinda sugugi mitte nii palju, kui aktsiisimäära muutuse põhjal oodata võiks. Kallimad joogid muutuvad samas veel kallimaks. Mõnes mõttes võib öelda, et nad kompenseerivad sellega odavamate jookide arvelt saamata jäävat tulu,'' nentis professor.

Esmalt tuleks aga võrrelda Suurbritannia ja Eesti aktsiisisüsteemide erinevust. Eestis on hetkel õlle ja kange alkoholi aktsiisimäär seotud selle etanoolisisaldusega ruumala ühiku kohta, kääritatud jooke ja vahetooteid maksustatakse nende mahu järgi. Näiteks 5% õlle korral tuleb maksta saja liitri pealt aktsiisi 41,5 eurot, saja liitri veini korral 111,98 eurot. Kanguse järgi maksustatakse alkohoolseid jooke ka Suurbritannias, vahemikud on aga laiemad – näiteks iga saja liitri 5% õlle pealt tuleb aktsiisi maksta 116,5 eurot. Sama peaks tegema ka 7% õlle korral.

Kohtutrall
Lahenduseks võiks Sheffieldi ülikooli teadlaste sõnul olla alkoholile miinimumhinna seadmine. Teisisõnu ei tohiks alkohoolse joogi hinda langetada lähtuvalt selles leiduvatest alkoholiühikute hulgast alla ühiskonnale vastuvõetava piiri. Meetme rakendamist on viimastel aastatel kaalutud mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides. Lakmuspaberiks võib osutuda Šotimaa, kus hakati Meieri sõnul vastava plaani üle tõsiselt arutlema juba aastatel 2008. aastal. Vastav seadus võeti vastu 2012. aastal. ''Alkoholitööstuse esindajad vaidlustasid selle aga koheselt kohtus, esmalt Šotimaal ja siis juba Euroopa Õiguskohtus, süüdistades valitsust vabakaubanduse põhimõtete rikkumises,'' meenutas Meier.

Möödunud aasta lõpus avaldatud otsuses nõustus Euroopa Õiguskohus, et miinimumhind piiraks oluliselt turgu ja samase tulemini võiks jõuda teiste maksude abil. Samas rõhutati aga selles, et lõplik vastutus peab jääma vastavates küsimustes riiklikele kohtutele. Kohalikke olusid tundes peaksid need suutma paremini otsustada, kas rahvatervist saab parandada traditsiooniliste meetmete abil või tuleb abi otsida uudsetest lahendustest, sh alkoholile miinimumhinna kehtestamisest.

Paradoksaalsel kombel tervitasid otsust nii alkoholitööstuse esindajad, Šotimaa valitsus kui ka rahvatervise edendamisega pühendunud organisatsioonid. Šotimaa kava ei lähe küll otseselt vastuollu Euroopa Liidu seadustega, kuid otsus saatis alkoholitööstuse hinnangul selge sõnumi, et seda peaks kaaluma vaid alternatiivide puudumisel. Teisisõnu, lõpptulemus on endiselt lahtine. Piirkondlik kohus kuulab osapooled esialguse kava kohaselt ära käesoleva aasta juunis. Protsessi käigus esitletakse ka värskemat erinevate alkoholipoliitikate mõju käsitlevat teaduskirjandust.

''Tegelikult on vastava seadusloomega tegeletud ka Walesis, Inglismaal ja Põhja-Iirimaal. On küllaltki tõenäoline, et kui kava Šotimaal läbi läheb või läbi kukub, lähevad nad sama teed. Viimase korral ei proovita seda mujal ilmselt niipea.''

Kuid isegi juhul, kui Šotimaa kohus valitsuse poolt pakutud miinimumhinna plaani toetaks, pole kindel, et asi sellega lõpeb. Kuigi Šotimaa kontrollib kohalikku tervishoiupoliitikat, on alkoholi maksustamine kui selline keskvalitsuse kätes.

Miinimumhinna võlud
Käesoleva nädala alguses avaldas Meier oma Sheffieldi ülikooli kolleegidega ajakirjas PLOS Medicine töö, milles käsitles nelja erineva alkoholi hinda mõjutava poliitika mõju. Võrdlusmomendi loomiseks selgitas Meier kolleegidega keeruka mudeli alusel välja, mida peaks tegema Suurbritannias alkoholist põhjustatud surmade hulga vähendamiseks 4,3 protsendi võrra. Lisaks miinimumhinnale vaadeldi alkohoolsete jookide nende etanoolisisalduse alusel maksustamist ning USA-d ja mitmeid Aafrika riike iseloomustava müügi- ja toote hetkehinnast sõltuva maksu kehtestamist.

Suurbritannia oludes osutus kõige tõhusamaks alkoholi ühikutele miinimumhinna seadmine, millele järgnes joogi kangusest lähtuv lisamaks. Soovitud tulemi saavutamiseks tuli maksusüsteemi muus osas täiendamata tõsta kõigi alkohoolsete jookide hinda 13,4 protsendi võrra; asendada maksusüsteem mudeliga, kus oleks ühe alkoholiühiku (8g absoluutset alkoholi) hind 0,28 eurosenti; või seada muus osas praegusega süsteemiga jätkates ühe alkoholiühiku miinimumhinnaks 63 senti.

Pooleliitrise 5% õlle eest tuleks viimasel juhul välja käia vähemalt 1,28 eurot, mida on ligikaudu 20 sendi võrra rohkem kui odavam ''joodav'' õlu. (*Hinnang põhineb kahe Londonis elava magistrikraadiga tudengi ja ühe doktorandi arvamusel).

ERR Novaator käis kahes Eesti ketipoes, et uurida, kas odavamate alkohoolsete
jookide hind on tõepoolest madalam, kui võiks oodata kehtivate aktsiisimäärade
põhjal ja millisel kujul oleks kõige kulutõhusam hankida joogikõlbulikku etanooli.

Professori hinnangul on tulemused ootuspärased. Lihtne maksutõus mõjutab riskirühma ehk probleemseid madalama sissetulekuga inimesi vähem. Osaliselt eeltoodud edasimüüjate kartusest kaotada hinnatundlikemaid tarbijaid. ''Keskmise ja kõrgema sissetulekuga tarbijad ei jäta aga isegi nende poolt eelistatud lemmikjookide hinna tõustes neid ostmata. Miinimumhind puudutaks seevastu eeskätt neid, kelleni on muidu raske jõuda. Neil poleks muud valikut, kui oma tarbimist vähendada,'' sõnas Meier.

Kuigi mudeli alusel vähendaks nii kanguspõhine maks kui ka miinimumhind rohkelt alkoholi joova elanikkonna hulgas suremust laias laastus sama palju – vastavalt 6,1 ja 7,8 protsenti – võttes eeskätt sihikule kangemad ja odavamad joogid, rõhuvad need professori sõnul erinevatele aspektidele.

''Kanguspõhine maks toob raha riigieelarvesse, mitte kaupmeestele. Miinimumhinna arvelt lõigatav kasu läheks aga edasimüüjatele ja tootjatele.''

Nõnda võiksid viimased suhtuda sellesse mõneti positiivsemalt. Isegi kui müüdava alkoholi kogus selle arvelt väheneb.

Igal juhul ei võta praegune maksusüsteem Meieri hinnangul piisavalt sihikule probleemsel määral alkoholi tarbivat madalama sissetulekuga elanikkonda. Näiteks vähendaks analüüsi kohaselt senise aktsiisi tõstmine madalaima sissetuleku ja kõige rohkem joovas kvintillis aastas tarbitavate alkoholiühikute hulka 107, miinimumhinna kehtestamine aga 372 võrra. Näitajad on võrreldavad vastavalt 43 ja 149 pooleliitrise 5% õllega.

Ainult mudel?
Ajakirjas PLOS Medicine ilmunud töö kriitikud võivad viidata, et tegemist on vaid mudeliga, mille paikapidavus on reaalses maailmas küsitav. Meier sellega ei nõustu. ''Muidugi võib sellel olla andmete nappusest tingitud puudusi, kuid enamik kriitikast, mida seni kuulnud oleme, lihtsalt ei päde. Näiteks väidab alkoholitööstus, et see ei põhine pärisandmetel. See on jama! Sa peaksid nägema, kui palju me neid sellesse sisse söödame,'' sõna professor.

Viimase kaheksa aasta jooksul on mudeli lihvimiseks erinevate rahastusmehhanismide kaudu eraldatud ligikaudu 3,1 miljonit eurot. Täiendustega kaasnevalt ei võimalda see tänaseks hinnata vaid erinevate maksupoliitikate mõju, vaid aimu saada ka teiste alkoholi tarbimiseks rakendavate programmide ja müügipiirangute võimalikust tulemuslikkusest.

''Erinevaid detaile ja muutujaid on päris palju. Näiteks saame maksupoliitikas tehtud muudatuste tõttu muutunud alkoholi tarbimise mustrite alusel omakorda analüüsida, kuidas mõjutaks see 43 alkoholiga seonduva tervisehäda esinemissagedust erinevates demograafilistes rühmades. Sellest lähtuvalt on võimalik hinnata näiteks tervena elatud eluaastate, haiguspäevade arvu ja hädade leevendamiseks kuluva raha näol võimaliku majandusliku kasu ja kahju ulatust,'' selgitas Meier.

Professor rõhutas, et andmete nappusest lähtuva suurema määramatuse korral mängitakse läbi mitmeid erinevaid stsenaariume, et uurida erinevat eelduste mõju või kasutatakse kõige tagasihoidlikumat hinnangut. ''Ma usun, et mitte keegi taha põhjendamatult öelda, et millelgi on fantastiline mõju, sest see õõnestaks tulevikus meie usaldusväärsust,'' lisas Meier.

Suurbritanniast kaugemale
Seetõttu toob ta ka esile, et sama maksustamissüsteemi kasutamine ei anna igas riigis täpselt samu tulemusi. ''Poliitika mõju sõltub alati täpsest alkohoolsete jookide hinnast, tarbijaeelistustest, elanikkonna demograafilistest eripäradest jne. Erinevates kohtades on ajalooliselt odavamad ja kallimad erinevad joogid. Erinevusi leiab ka kõige enam probleeme valmistavates tervisehädades, ent seal ei tule ette muidugi nii suuri erisusi kui joogikultuuris,'' sõnas Meier.

''Üldistavalt võiks öelda, et ükskõik mis süsteem, mis alkohoolsete jookidega kangusega ei arvesta, tervisealast ebavõrdsust tegelikult ei vähenda.''

Mida peaksid seega tööst järeldama teised riigi sh Eesti? Professori sõnul on lihtne järeldada, et taoliste uuringute põhjal saab öelda midagi erinevate poliitikate suhtelise mõju kohta ehk kui palju ühest või teisest meetmest kasu oleks. ''Ent olen piisavalt julge ütlemaks, et oleksin üllatunud, kui jõuaksime mujal hoopis teistsuguste tulemuse ja tervislikku ebavõrdsust aitaks järsku vähendada hoopis müügimaks või Suurbritanniale sarnaneva meenutava maksusüsteemi alusel aktsiisi kergitamine,'' leidis professor.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.