Suitsetajate terved kopsud taanduvad headele geenidele
Suitsetamise kahjulikkusest rääkides võib ikka ja jälle kuulda legendaarsetest ahelsuitsetajatest, kelle kopsud olid tervilikemate eluviisidega inimeste omast paremas seisus. Enam kui 50 000 inimese pärilikkusainet ja eluviise uurinud teadlased on nüüd tuvastanud kuus krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste tekkeriski mõjutavat geenialleeli.
Obstruktiivsete kopsuhaigustega võib muu hulgas kaasneda õhupuudus, pidev köha, rindkerevalud ja hingamisteede ahenemine. Maailma Terviseorganisatsiooni andmete kohaselt nõuavad need igal aastal enam kui kolm miljonit elu. Suitsetamist peetakse üheks oluliseks haigestumisriski mõjutavaks teguriks.
Leicesteri ja Nottinghami ülikooli arstiteadlased eesotsas Ian Halliga lähtusid analüüsil Suurbritannia biopanga andmetest. Andmepanka on koondatud ligikaudu poole miljoni briti vere-, uriini ja süljeproovid, nende üksikasjalik elustiili kirjeldus, üldised tervisenäitajad ja geeniinfo. Uue töö tarbeks valiti juhuslikkuse alusel välja 50 000 inimest.
Genotüüpide analüüsimisel keskendus Hall kolleegidega eeskätt piirkondadele, mida on seostatud juba varem kopsuhaigustega. Kitsendustele vaatamata uuris töörühm kokku enam kui 800 000 geenivariandi mõju kopsuhaiguste tekkeriskile ja suitsetamisele. Kokku suutis Hall kolleegidega tuvastada kuus uut geenialleeli, mis seostusid otseselt obstruktiivsete kopsuhaiguste tekkeriskiga.
Kuigi nende täpne roll jääb veel ebaselgeks, näivad need mõjutavad kopsude kasvu ja nende vigastusest taastumist. Alleelide edasine uurimine anda töörühma sõnul vihjeid tõhusamate ravimite loomiseks. Hall rõhutab samas, et heade geenidega suitsetajatel oleks kopsuhaiguste tekkerisk suitsetamisest loobudes veelgi väiksem ja lisab, et suitsetamine kergitab ka vähi- ja südamehaiguste riski, mida antud uurimuses ei käsitletud.
Samuti leidis töörühm viis geenialleeli, mis näisid seostuvalt tugevalt sellega, kas inimesest saab ahelsuitsetaja või mitte. Sõelale jäänud pärilikkusaine lõikude täpne roll vajab taas täpsustamist, kuid Hall oletab kolleegidega, et need mõjutavad seda, kuidas aju nikotiinile reageerib.
Uurimus ilmus ajakirjas The Lancet Respiratory Medicine.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa