Uuring: eestimaalased soovivad vähendada elustiiliga kaasnevat keskkonnareostust
Kas olete vahel mõelnud sellele, kuidas liiklusest tekkiv õhusaaste teie tervist mõjutab? Kui olete, siis kuulute pea veerandi kaasmaalaste hulka, kes õhukvaliteedi pärast tõsist muret tunnevad.
Möödunud nädalal avaldatud Terviseameti ja Tartu ülikooli poolt läbi viidud ning Kati Orru juhitud tiimi poolt läbi viidud keskkonnatervise uuring selgitas Eesti inimeste suhtumist keskkonnast tulenevatesse negatiivsetesse tervisemõjudesse ja nende käitumisvalikuid mõjude vähendamiseks.
Tänavu varakevadel toimunud uuringu käigus osales 1000 inimest vanuses 17–74-aastat. Kui liiklusega kaasnev õhusaaste on murekohaks, siis näiteks ahikütte põhjustatud õhusaastes näeb probleemi ainult seitse protsenti inimestest. Ja ehkki kokkupuudet müraga peetakse suureks, teadvustavad müra tervisemõjusid vaid vähesed.
Võrreldes 14 aasta taguste küsitlustulemustega nägid Eesti inimesed tänavu rohkem terviseohtu töökeskkonnas ja mitmesugustes toodetes sisalduvates kemikaalides. Varasemast vähem inimesi aga peab oluliseks õhusaastest tulenevaid ohtusid. Väga suur hulk inimesi ehk ahikütte suitsu puhul 68, liiklusmüra puhul 48 ja joogivee puhul 30 protsenti ei ole midagi ette võtnud, et nende negatiivse mõjuga keskkonnateguritega kokkupuudet vältida.
Kolmveerand vastanuist arvas, et õhusaastest tingitud terviseriskide vähendamine peaks olema ametiasutuste ülesanne. Õhusaaste vähendamiseks peetakse parimaks viisiks rahalist toetust ühistranspordi arendamiseks. Samas ollakse üldiselt vastu naastrehvide maksustamisele. Ahikütte puhul aga nähakse lahendustena vanade küttekollete uuendamise rahalist toetamist ja teadlikkuse tõstmist õigetest kütmisviisidest.
Samuti ilmneb, et pool keskkonnatervise uuringule vastanuist tunneb kohustust vähendada oma elustiiliga kaasnevat elukeskkonna reostust. Seega, pole lihtsamat viisi maailma muutmiseks, kui alustada iseendast. Kasutagem linnas liiklemiseks vähem autot ja rohkem ühistransporti, kütkem ahjusid õigel viisil ning olgem tähelepanelikud müra suhtes.
Uuringu läbiviimist toetas Eesti Teadusagentuur tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE kaudu.