Analüüs: tubakapakkide pilthoiatustele tuleb aega anda

Hoiatusega suitsupakk. (Foto: Chris Wattie/Reuters/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
8.06.2016 17:12
Rubriik: Tervis

Kuigi suitsupakkidele ilmunud pilthoiatused võivad kliiniliste katsete alusel suitsetamist loobumist soodustada juba esimese paari nädalaga, pole selle täpse ulatuse määramine sekkumiste mitmetahulisuse tõttu sirgjooneline. Meetme odavuse tõttu pole aga kaotada midagi, leiavad tubakakontrolli meetmeid uurivad teadlased.

''Lühidalt peab fraas ''pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna'' paika ka siin. Mõnesõnaline tekstiline hoiatus ununeb lihtsalt kergesti ja inimesed hakkavad võtma seda aja jookul sageli suitsupaki kujunduselemendina. Kui näed aga väga mõjuvat pilti, ei saa saa sa seda lihtsalt oma teadvusest välja,'' märkis Sydney ülikooli emeriitprofessor Simon Chapman. Näiteks on katsetes leitud, suitsetajate silmad ekslevad pilthoiatustele oluliselt sagedamini kui sama sõnumit edastavale tekstile. Samal põhjusel ei piirdu reklaamitootjad oma loomingus vaid must-valge tekstiga.

Paljud inimesed on kuulnud sõna insult ja neil on olnud ka mõni vanaema-vanaisa, kes on selle tagajärjel ka lõpnud, kuid nad ei tea isiklikult, milline see kõik välja näeb. Kuid kui meil suitsupakil lahtilõigatud aju ja suur lõhkenud veremull, siis jääb see lihtsalt meelde. Sama peab paika ka gangreeni puhul. Me oleme küll haigusest kuulnud, kuid ei tea reeglina, millised mädanevad sõrmed või varbad välja näevad --

''Pilthoiatuste mõjust saab aimu juba tubakatööstuse reaktsiooni põhjal. Kuigi tubakatootjad olid vastu juba tekstipõhistele hoiatustele 1970. aastatel, on olnud seekord vastuseid tunduvalt tugevam ja ajanud nad ühiselt tagajalgadele,'' lisas akadeemik. Näiteks üritavad tubakatootjad Uruguayd pilthoiatuste tõttu kohtusse kaevata. Vaatamata sellele, et soovituse tubakapakkidele graafiliste hoiatuste lisamiseks leiab isegi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist, mille allakirjastas 168 riiki.

Tänaseks on need pakkidele lisanud veidi alla 80. ''Mitmed riigid ei pea meetmete jõustamist prioriteediks. Üks asi on panna rahvusvahelisele leppele oma allkiri ja teine asi seda täielikult jõustada,'' nentis Chapman ja tõi näite Indoneesiast, kus leiab suitsetamise kahjulikkusele viitavaid hoiatusi vaid väikses kirjas paki külgedelt. Samuti ei räägita sellest koolides.

Pilthoiatuste epidemioloogia
Küsimusele, kui kiiresti pilthoiatused näiteks Eestis postiivset mõju avaldama hakkavad, mees vastata ei osanud. ''Taoliste tervisehoiatuste kriitikutel on sageli ebarealistlikud ootused ja viitavad, et kui inimesed ööpäev või aasta hiljem suitsetamist maha ei jäta, siis meede ei tööta, kuid tubakakontrolli juures pole midagi, millel oleks sedavõrd järsk mõju,'' viitas Chapman. Erandiks võib pidada otsest maksustamist, mille puhul võib laias laastus tuua välja seose, et kümneprotsendiline hinnatõus vähendab tarbimist neli protsenti.

Pikatoimelisuse tõttu on ka epidemioloogilises mõttes raske välja selgitada, mis täpselt suitsetamist vähendades, kuna riikide poolt tubaka tarbimise vähendamiseks käiku lastavad kavad on tavaliselt väga mitmetahulised. ''Tegu on justkui koogiga, mille üksikuid koostisosi on raske üksteisest lahutada ja seega ka nende mõju hinnata. Nii räägime ka kõikehõlmavatest kontrollimeetmetest. Selle asemel, et mõelda inimestest, kui labürinti pandud rottidest, keda siis erineval viisil stimuleerime,'' laiendas akadeemik.

Chapman tõi uuringute alusel välja, et suitsetamisest loobumise peapõhjusena tuuakse läbivalt välja mure tervise pärast. Mille mõjul nad täpselt kõrgenenud haigestumisriski teadvustama hakkasid, on aga raskem välja selgitada, kuid võib teha oletusi. ''Nad näha hoiatust telereklaamist või dokumentaalfilmist, kuid kui arvestada, et keskmine suitsetaja heidab oma suitsupakile pilgu 1700 korda aastas, võib arvata, et hoiatus sööbib aja jooksul mällu,'' mõtiskles emeriitprofessor. Erinevate hoiatusallikate tõttu on raske ka kliiniliste katsete läbiviimine.

Eksperimentaalsem lähenemine
See ei tähenda aga, et seda poleks proovitud. Näiteks selle nädala alguse Põhja-Carolina ülikooli teadlaste sulest ilmunud töös uuriti pildil ja tekstil põhinevate hoiatust mõju nelja nädala jooksul 1900 suitsetavale vabatahtlikule. Noel Breweri juhitud töörühm leidis, et perioodi vältel üritas suitsetamist maha jätta 34 protsenti suitsupakidel tekstihoiatusi näinud uurimisalustest. Pilthoiatustega pakke kasutanute puhul oli näitaja kuus protsenti kõrgem.

''Samuti leidsime, et vähemalt nädala suutis suitsetamisest hoiduda 5,7 protsenti pilthoiatusi näinud inimestest. Hoiatavat teksti näinutest tegi seda 3,8 protsenti. Teisisõnu, vahe on selgelt olemas, kuigi mitte väga suur,'' sõnas professor. Samas ootab ta kolleegidega, et mõju kasvab kuude möödudes, kuigi teatud punktis jõutakse taluvuspiirini, kus efekt enam ei tugevne. Piltidega kiiret harjumist aga kartma ei pea. Näiteks Kanadas läbiviidud uuringu mõjul tekitasid need uurimisalustes soovitud reaktsiooni ka neli aastat pärast nende kasutuselevõttu.

Erinevalt Chapmanist julgeb Brewer ona tulemuste põhjal oletada hoitava sisuga pildid mõjutavad õige pea ka eestlaste kasutuselevõttu. ''Uuringute põhjal võib oletada, et pilthoiatused võivad hakata oma mõju avaldama juba kaks nädalat pärast seda, kui pakid poodidesse ja taskutesse jõuavad,'' sõnas teadur. Seejuures tõi ta välja, et kuna efekt oli sarnane väga erinevates demograafilistes rühmades, peavad ühes riigis nähtud tulemused suure tõenäosusega paika ka teistes.

Keele- ja kultuuribarjääride ülesuse tõttu võiks tema sõnul eriliselt kasu olla kakskeelsetes sootsiumites, sh ka mitmel pool Eestis. ''See on julgustav märk, et pildimaterjal võiks olla tõepoolest universaalselt mõistetav, kuigi me seda hüpoteesi otseselt proovile ei pannud,'' sõnas Brewer.

Töörühm üritas hinnata ka erienevat tüüpi hoiatuste mõju käitumisele ning leidis, et pilthoiatused panid inimesi mõtlema sagedamini nii hoiatuse sisu ja negatiivsete tagajärgede peale kui ka tekitasid tugevama hirmureaktsiooni. (Eelnevates töödes on leitud, et pilthoiatuste mõjul aktiviseeruvad ajudes muu hulgas mälu, emotsioonide ja otsuste langetamisega seostatud piirkonnad). Samuti viisid need sagedamini hoiatuse enda teemaliste või suitsetamise kahjulikkust puudutavate vestlusteni.

''Suitsetajad on kahjuliku tervisemõju teadvusest välja puksimises äärmiselt osavad. Nad teavad, et nende riskid on kõrgemad, kuid suudavad neid päevast-päeva ignoreerida. Pilthoiatused toovad need aga nende teadvusse iga kord, kui nad sigaretipaki kätte võtavad. Teine tähtis komponent on on sotsiaalne tahk, mis tuleb välja inimestevahelises suhtluses ja võib sellega sõnumit tugevdada,'' laiendas uurimuse kaasautor Marissa Hall.

Lisaks on uuringud muu hulgas näidanud, et pilthoiatustel ja standardpakenditel võib olla eriliselt kasulik mõju noortele täiskasvanutele ja teismelistele. ''Nende tahe või vajadus suitsetada pole niivõrd tugev ehk nende mõjutamiseks piisab vähemast. Enamik noortest nendib, et pildilisel kujul olevad hoiatused pakuvad neile tervisealast teavet, mis muudab suitsetamist vähem meeliköitvaks,'' sõnas Olivia Maynard, Bristoli ülikooli eksperimentaalpsühholoog.

Uued aiaaugud
Enne 20. maid, kui tubakatootjad pidid hakkama märgistama Eestis tooteid uute pilt- ja teksthoiatustega, võis leida tuntud tubakatootja pakkidest infolehekesi, et uus pakend sisu ei muuda. Chapman peab seda loomulikuks. ''Nad on lihtsalt meeleheitel, et kinnitada suitsetajatele igal tasandil, kuidas midagi pole muutunud,'' sõnas akadeemik. Samas ei tohi tema sõnul valvsust kaotada.

''Näiteks on meil tekkinud mure sellepärast, et kuigi standardpakendite kasutuselevõtu järel eristab brände üksteisest vaid nimi ja selle variatsioonid, ei takista tootjaid kasutamast nime nagu ''Seksikad sigaretid'', mõne teismeliste iidoli või sporditähe nime, et teatavat turuosa laiendada,'' nentis Chapman.

Pilthoiatused tasuvad end tema sõnul aga kindlasti ära. ''Nende juurutamine ei maksa riigile peaaegu mitte midagi. Tubakatööstus peab maksma trükipresside ümberkohandamise eest. Riik peab vaid välja selgitama, milliseid pilte kasutada ja millistel on kõige suurem mõju, kuid selle hind on võrreldes kõige muuga suhteliselt väike,'' märkis emeriitprofessor. Laiemas laastus saab öelda ka tubakakontrolli meetmete kohta laiemalt, kui just plaanis pole parimal eetriajal reklaamikampaania.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Puu- ja köögivilja tasub süüa kümme portsjonit päevas
    Eile

    Kui küsimus on selles, mida järgmiseks põske pista, siis tervislik valik oleks kindlasti puu- või köögivili. Nüüd tuleb välja, et seda valikut sobiks teha isegi kaks korda sagedamini, kui meist on mõned seni piisavaks pidanud.

  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    24.02

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.