Analüüs: tubakapakkide pilthoiatustele tuleb aega anda

Hoiatusega suitsupakk. (Foto: Chris Wattie/Reuters/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
8.06.2016 17:12
Rubriik: Tervis

Kuigi suitsupakkidele ilmunud pilthoiatused võivad kliiniliste katsete alusel suitsetamist loobumist soodustada juba esimese paari nädalaga, pole selle täpse ulatuse määramine sekkumiste mitmetahulisuse tõttu sirgjooneline. Meetme odavuse tõttu pole aga kaotada midagi, leiavad tubakakontrolli meetmeid uurivad teadlased.

''Lühidalt peab fraas ''pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna'' paika ka siin. Mõnesõnaline tekstiline hoiatus ununeb lihtsalt kergesti ja inimesed hakkavad võtma seda aja jookul sageli suitsupaki kujunduselemendina. Kui näed aga väga mõjuvat pilti, ei saa saa sa seda lihtsalt oma teadvusest välja,'' märkis Sydney ülikooli emeriitprofessor Simon Chapman. Näiteks on katsetes leitud, suitsetajate silmad ekslevad pilthoiatustele oluliselt sagedamini kui sama sõnumit edastavale tekstile. Samal põhjusel ei piirdu reklaamitootjad oma loomingus vaid must-valge tekstiga.

Paljud inimesed on kuulnud sõna insult ja neil on olnud ka mõni vanaema-vanaisa, kes on selle tagajärjel ka lõpnud, kuid nad ei tea isiklikult, milline see kõik välja näeb. Kuid kui meil suitsupakil lahtilõigatud aju ja suur lõhkenud veremull, siis jääb see lihtsalt meelde. Sama peab paika ka gangreeni puhul. Me oleme küll haigusest kuulnud, kuid ei tea reeglina, millised mädanevad sõrmed või varbad välja näevad --

''Pilthoiatuste mõjust saab aimu juba tubakatööstuse reaktsiooni põhjal. Kuigi tubakatootjad olid vastu juba tekstipõhistele hoiatustele 1970. aastatel, on olnud seekord vastuseid tunduvalt tugevam ja ajanud nad ühiselt tagajalgadele,'' lisas akadeemik. Näiteks üritavad tubakatootjad Uruguayd pilthoiatuste tõttu kohtusse kaevata. Vaatamata sellele, et soovituse tubakapakkidele graafiliste hoiatuste lisamiseks leiab isegi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist, mille allakirjastas 168 riiki.

Tänaseks on need pakkidele lisanud veidi alla 80. ''Mitmed riigid ei pea meetmete jõustamist prioriteediks. Üks asi on panna rahvusvahelisele leppele oma allkiri ja teine asi seda täielikult jõustada,'' nentis Chapman ja tõi näite Indoneesiast, kus leiab suitsetamise kahjulikkusele viitavaid hoiatusi vaid väikses kirjas paki külgedelt. Samuti ei räägita sellest koolides.

Pilthoiatuste epidemioloogia
Küsimusele, kui kiiresti pilthoiatused näiteks Eestis postiivset mõju avaldama hakkavad, mees vastata ei osanud. ''Taoliste tervisehoiatuste kriitikutel on sageli ebarealistlikud ootused ja viitavad, et kui inimesed ööpäev või aasta hiljem suitsetamist maha ei jäta, siis meede ei tööta, kuid tubakakontrolli juures pole midagi, millel oleks sedavõrd järsk mõju,'' viitas Chapman. Erandiks võib pidada otsest maksustamist, mille puhul võib laias laastus tuua välja seose, et kümneprotsendiline hinnatõus vähendab tarbimist neli protsenti.

Pikatoimelisuse tõttu on ka epidemioloogilises mõttes raske välja selgitada, mis täpselt suitsetamist vähendades, kuna riikide poolt tubaka tarbimise vähendamiseks käiku lastavad kavad on tavaliselt väga mitmetahulised. ''Tegu on justkui koogiga, mille üksikuid koostisosi on raske üksteisest lahutada ja seega ka nende mõju hinnata. Nii räägime ka kõikehõlmavatest kontrollimeetmetest. Selle asemel, et mõelda inimestest, kui labürinti pandud rottidest, keda siis erineval viisil stimuleerime,'' laiendas akadeemik.

Chapman tõi uuringute alusel välja, et suitsetamisest loobumise peapõhjusena tuuakse läbivalt välja mure tervise pärast. Mille mõjul nad täpselt kõrgenenud haigestumisriski teadvustama hakkasid, on aga raskem välja selgitada, kuid võib teha oletusi. ''Nad näha hoiatust telereklaamist või dokumentaalfilmist, kuid kui arvestada, et keskmine suitsetaja heidab oma suitsupakile pilgu 1700 korda aastas, võib arvata, et hoiatus sööbib aja jooksul mällu,'' mõtiskles emeriitprofessor. Erinevate hoiatusallikate tõttu on raske ka kliiniliste katsete läbiviimine.

Eksperimentaalsem lähenemine
See ei tähenda aga, et seda poleks proovitud. Näiteks selle nädala alguse Põhja-Carolina ülikooli teadlaste sulest ilmunud töös uuriti pildil ja tekstil põhinevate hoiatust mõju nelja nädala jooksul 1900 suitsetavale vabatahtlikule. Noel Breweri juhitud töörühm leidis, et perioodi vältel üritas suitsetamist maha jätta 34 protsenti suitsupakidel tekstihoiatusi näinud uurimisalustest. Pilthoiatustega pakke kasutanute puhul oli näitaja kuus protsenti kõrgem.

''Samuti leidsime, et vähemalt nädala suutis suitsetamisest hoiduda 5,7 protsenti pilthoiatusi näinud inimestest. Hoiatavat teksti näinutest tegi seda 3,8 protsenti. Teisisõnu, vahe on selgelt olemas, kuigi mitte väga suur,'' sõnas professor. Samas ootab ta kolleegidega, et mõju kasvab kuude möödudes, kuigi teatud punktis jõutakse taluvuspiirini, kus efekt enam ei tugevne. Piltidega kiiret harjumist aga kartma ei pea. Näiteks Kanadas läbiviidud uuringu mõjul tekitasid need uurimisalustes soovitud reaktsiooni ka neli aastat pärast nende kasutuselevõttu.

Erinevalt Chapmanist julgeb Brewer ona tulemuste põhjal oletada hoitava sisuga pildid mõjutavad õige pea ka eestlaste kasutuselevõttu. ''Uuringute põhjal võib oletada, et pilthoiatused võivad hakata oma mõju avaldama juba kaks nädalat pärast seda, kui pakid poodidesse ja taskutesse jõuavad,'' sõnas teadur. Seejuures tõi ta välja, et kuna efekt oli sarnane väga erinevates demograafilistes rühmades, peavad ühes riigis nähtud tulemused suure tõenäosusega paika ka teistes.

Keele- ja kultuuribarjääride ülesuse tõttu võiks tema sõnul eriliselt kasu olla kakskeelsetes sootsiumites, sh ka mitmel pool Eestis. ''See on julgustav märk, et pildimaterjal võiks olla tõepoolest universaalselt mõistetav, kuigi me seda hüpoteesi otseselt proovile ei pannud,'' sõnas Brewer.

Töörühm üritas hinnata ka erienevat tüüpi hoiatuste mõju käitumisele ning leidis, et pilthoiatused panid inimesi mõtlema sagedamini nii hoiatuse sisu ja negatiivsete tagajärgede peale kui ka tekitasid tugevama hirmureaktsiooni. (Eelnevates töödes on leitud, et pilthoiatuste mõjul aktiviseeruvad ajudes muu hulgas mälu, emotsioonide ja otsuste langetamisega seostatud piirkonnad). Samuti viisid need sagedamini hoiatuse enda teemaliste või suitsetamise kahjulikkust puudutavate vestlusteni.

''Suitsetajad on kahjuliku tervisemõju teadvusest välja puksimises äärmiselt osavad. Nad teavad, et nende riskid on kõrgemad, kuid suudavad neid päevast-päeva ignoreerida. Pilthoiatused toovad need aga nende teadvusse iga kord, kui nad sigaretipaki kätte võtavad. Teine tähtis komponent on on sotsiaalne tahk, mis tuleb välja inimestevahelises suhtluses ja võib sellega sõnumit tugevdada,'' laiendas uurimuse kaasautor Marissa Hall.

Lisaks on uuringud muu hulgas näidanud, et pilthoiatustel ja standardpakenditel võib olla eriliselt kasulik mõju noortele täiskasvanutele ja teismelistele. ''Nende tahe või vajadus suitsetada pole niivõrd tugev ehk nende mõjutamiseks piisab vähemast. Enamik noortest nendib, et pildilisel kujul olevad hoiatused pakuvad neile tervisealast teavet, mis muudab suitsetamist vähem meeliköitvaks,'' sõnas Olivia Maynard, Bristoli ülikooli eksperimentaalpsühholoog.

Uued aiaaugud
Enne 20. maid, kui tubakatootjad pidid hakkama märgistama Eestis tooteid uute pilt- ja teksthoiatustega, võis leida tuntud tubakatootja pakkidest infolehekesi, et uus pakend sisu ei muuda. Chapman peab seda loomulikuks. ''Nad on lihtsalt meeleheitel, et kinnitada suitsetajatele igal tasandil, kuidas midagi pole muutunud,'' sõnas akadeemik. Samas ei tohi tema sõnul valvsust kaotada.

''Näiteks on meil tekkinud mure sellepärast, et kuigi standardpakendite kasutuselevõtu järel eristab brände üksteisest vaid nimi ja selle variatsioonid, ei takista tootjaid kasutamast nime nagu ''Seksikad sigaretid'', mõne teismeliste iidoli või sporditähe nime, et teatavat turuosa laiendada,'' nentis Chapman.

Pilthoiatused tasuvad end tema sõnul aga kindlasti ära. ''Nende juurutamine ei maksa riigile peaaegu mitte midagi. Tubakatööstus peab maksma trükipresside ümberkohandamise eest. Riik peab vaid välja selgitama, milliseid pilte kasutada ja millistel on kõige suurem mõju, kuid selle hind on võrreldes kõige muuga suhteliselt väike,'' märkis emeriitprofessor. Laiemas laastus saab öelda ka tubakakontrolli meetmete kohta laiemalt, kui just plaanis pole parimal eetriajal reklaamikampaania.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.