Analüüs: tubakapakkide pilthoiatustele tuleb aega anda

Hoiatusega suitsupakk. (Foto: Chris Wattie/Reuters/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
8.06.2016 17:12
Rubriik: Tervis

Kuigi suitsupakkidele ilmunud pilthoiatused võivad kliiniliste katsete alusel suitsetamist loobumist soodustada juba esimese paari nädalaga, pole selle täpse ulatuse määramine sekkumiste mitmetahulisuse tõttu sirgjooneline. Meetme odavuse tõttu pole aga kaotada midagi, leiavad tubakakontrolli meetmeid uurivad teadlased.

''Lühidalt peab fraas ''pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna'' paika ka siin. Mõnesõnaline tekstiline hoiatus ununeb lihtsalt kergesti ja inimesed hakkavad võtma seda aja jookul sageli suitsupaki kujunduselemendina. Kui näed aga väga mõjuvat pilti, ei saa saa sa seda lihtsalt oma teadvusest välja,'' märkis Sydney ülikooli emeriitprofessor Simon Chapman. Näiteks on katsetes leitud, suitsetajate silmad ekslevad pilthoiatustele oluliselt sagedamini kui sama sõnumit edastavale tekstile. Samal põhjusel ei piirdu reklaamitootjad oma loomingus vaid must-valge tekstiga.

Paljud inimesed on kuulnud sõna insult ja neil on olnud ka mõni vanaema-vanaisa, kes on selle tagajärjel ka lõpnud, kuid nad ei tea isiklikult, milline see kõik välja näeb. Kuid kui meil suitsupakil lahtilõigatud aju ja suur lõhkenud veremull, siis jääb see lihtsalt meelde. Sama peab paika ka gangreeni puhul. Me oleme küll haigusest kuulnud, kuid ei tea reeglina, millised mädanevad sõrmed või varbad välja näevad --

''Pilthoiatuste mõjust saab aimu juba tubakatööstuse reaktsiooni põhjal. Kuigi tubakatootjad olid vastu juba tekstipõhistele hoiatustele 1970. aastatel, on olnud seekord vastuseid tunduvalt tugevam ja ajanud nad ühiselt tagajalgadele,'' lisas akadeemik. Näiteks üritavad tubakatootjad Uruguayd pilthoiatuste tõttu kohtusse kaevata. Vaatamata sellele, et soovituse tubakapakkidele graafiliste hoiatuste lisamiseks leiab isegi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist, mille allakirjastas 168 riiki.

Tänaseks on need pakkidele lisanud veidi alla 80. ''Mitmed riigid ei pea meetmete jõustamist prioriteediks. Üks asi on panna rahvusvahelisele leppele oma allkiri ja teine asi seda täielikult jõustada,'' nentis Chapman ja tõi näite Indoneesiast, kus leiab suitsetamise kahjulikkusele viitavaid hoiatusi vaid väikses kirjas paki külgedelt. Samuti ei räägita sellest koolides.

Pilthoiatuste epidemioloogia
Küsimusele, kui kiiresti pilthoiatused näiteks Eestis postiivset mõju avaldama hakkavad, mees vastata ei osanud. ''Taoliste tervisehoiatuste kriitikutel on sageli ebarealistlikud ootused ja viitavad, et kui inimesed ööpäev või aasta hiljem suitsetamist maha ei jäta, siis meede ei tööta, kuid tubakakontrolli juures pole midagi, millel oleks sedavõrd järsk mõju,'' viitas Chapman. Erandiks võib pidada otsest maksustamist, mille puhul võib laias laastus tuua välja seose, et kümneprotsendiline hinnatõus vähendab tarbimist neli protsenti.

Pikatoimelisuse tõttu on ka epidemioloogilises mõttes raske välja selgitada, mis täpselt suitsetamist vähendades, kuna riikide poolt tubaka tarbimise vähendamiseks käiku lastavad kavad on tavaliselt väga mitmetahulised. ''Tegu on justkui koogiga, mille üksikuid koostisosi on raske üksteisest lahutada ja seega ka nende mõju hinnata. Nii räägime ka kõikehõlmavatest kontrollimeetmetest. Selle asemel, et mõelda inimestest, kui labürinti pandud rottidest, keda siis erineval viisil stimuleerime,'' laiendas akadeemik.

Chapman tõi uuringute alusel välja, et suitsetamisest loobumise peapõhjusena tuuakse läbivalt välja mure tervise pärast. Mille mõjul nad täpselt kõrgenenud haigestumisriski teadvustama hakkasid, on aga raskem välja selgitada, kuid võib teha oletusi. ''Nad näha hoiatust telereklaamist või dokumentaalfilmist, kuid kui arvestada, et keskmine suitsetaja heidab oma suitsupakile pilgu 1700 korda aastas, võib arvata, et hoiatus sööbib aja jooksul mällu,'' mõtiskles emeriitprofessor. Erinevate hoiatusallikate tõttu on raske ka kliiniliste katsete läbiviimine.

Eksperimentaalsem lähenemine
See ei tähenda aga, et seda poleks proovitud. Näiteks selle nädala alguse Põhja-Carolina ülikooli teadlaste sulest ilmunud töös uuriti pildil ja tekstil põhinevate hoiatust mõju nelja nädala jooksul 1900 suitsetavale vabatahtlikule. Noel Breweri juhitud töörühm leidis, et perioodi vältel üritas suitsetamist maha jätta 34 protsenti suitsupakidel tekstihoiatusi näinud uurimisalustest. Pilthoiatustega pakke kasutanute puhul oli näitaja kuus protsenti kõrgem.

''Samuti leidsime, et vähemalt nädala suutis suitsetamisest hoiduda 5,7 protsenti pilthoiatusi näinud inimestest. Hoiatavat teksti näinutest tegi seda 3,8 protsenti. Teisisõnu, vahe on selgelt olemas, kuigi mitte väga suur,'' sõnas professor. Samas ootab ta kolleegidega, et mõju kasvab kuude möödudes, kuigi teatud punktis jõutakse taluvuspiirini, kus efekt enam ei tugevne. Piltidega kiiret harjumist aga kartma ei pea. Näiteks Kanadas läbiviidud uuringu mõjul tekitasid need uurimisalustes soovitud reaktsiooni ka neli aastat pärast nende kasutuselevõttu.

Erinevalt Chapmanist julgeb Brewer ona tulemuste põhjal oletada hoitava sisuga pildid mõjutavad õige pea ka eestlaste kasutuselevõttu. ''Uuringute põhjal võib oletada, et pilthoiatused võivad hakata oma mõju avaldama juba kaks nädalat pärast seda, kui pakid poodidesse ja taskutesse jõuavad,'' sõnas teadur. Seejuures tõi ta välja, et kuna efekt oli sarnane väga erinevates demograafilistes rühmades, peavad ühes riigis nähtud tulemused suure tõenäosusega paika ka teistes.

Keele- ja kultuuribarjääride ülesuse tõttu võiks tema sõnul eriliselt kasu olla kakskeelsetes sootsiumites, sh ka mitmel pool Eestis. ''See on julgustav märk, et pildimaterjal võiks olla tõepoolest universaalselt mõistetav, kuigi me seda hüpoteesi otseselt proovile ei pannud,'' sõnas Brewer.

Töörühm üritas hinnata ka erienevat tüüpi hoiatuste mõju käitumisele ning leidis, et pilthoiatused panid inimesi mõtlema sagedamini nii hoiatuse sisu ja negatiivsete tagajärgede peale kui ka tekitasid tugevama hirmureaktsiooni. (Eelnevates töödes on leitud, et pilthoiatuste mõjul aktiviseeruvad ajudes muu hulgas mälu, emotsioonide ja otsuste langetamisega seostatud piirkonnad). Samuti viisid need sagedamini hoiatuse enda teemaliste või suitsetamise kahjulikkust puudutavate vestlusteni.

''Suitsetajad on kahjuliku tervisemõju teadvusest välja puksimises äärmiselt osavad. Nad teavad, et nende riskid on kõrgemad, kuid suudavad neid päevast-päeva ignoreerida. Pilthoiatused toovad need aga nende teadvusse iga kord, kui nad sigaretipaki kätte võtavad. Teine tähtis komponent on on sotsiaalne tahk, mis tuleb välja inimestevahelises suhtluses ja võib sellega sõnumit tugevdada,'' laiendas uurimuse kaasautor Marissa Hall.

Lisaks on uuringud muu hulgas näidanud, et pilthoiatustel ja standardpakenditel võib olla eriliselt kasulik mõju noortele täiskasvanutele ja teismelistele. ''Nende tahe või vajadus suitsetada pole niivõrd tugev ehk nende mõjutamiseks piisab vähemast. Enamik noortest nendib, et pildilisel kujul olevad hoiatused pakuvad neile tervisealast teavet, mis muudab suitsetamist vähem meeliköitvaks,'' sõnas Olivia Maynard, Bristoli ülikooli eksperimentaalpsühholoog.

Uued aiaaugud
Enne 20. maid, kui tubakatootjad pidid hakkama märgistama Eestis tooteid uute pilt- ja teksthoiatustega, võis leida tuntud tubakatootja pakkidest infolehekesi, et uus pakend sisu ei muuda. Chapman peab seda loomulikuks. ''Nad on lihtsalt meeleheitel, et kinnitada suitsetajatele igal tasandil, kuidas midagi pole muutunud,'' sõnas akadeemik. Samas ei tohi tema sõnul valvsust kaotada.

''Näiteks on meil tekkinud mure sellepärast, et kuigi standardpakendite kasutuselevõtu järel eristab brände üksteisest vaid nimi ja selle variatsioonid, ei takista tootjaid kasutamast nime nagu ''Seksikad sigaretid'', mõne teismeliste iidoli või sporditähe nime, et teatavat turuosa laiendada,'' nentis Chapman.

Pilthoiatused tasuvad end tema sõnul aga kindlasti ära. ''Nende juurutamine ei maksa riigile peaaegu mitte midagi. Tubakatööstus peab maksma trükipresside ümberkohandamise eest. Riik peab vaid välja selgitama, milliseid pilte kasutada ja millistel on kõige suurem mõju, kuid selle hind on võrreldes kõige muuga suhteliselt väike,'' märkis emeriitprofessor. Laiemas laastus saab öelda ka tubakakontrolli meetmete kohta laiemalt, kui just plaanis pole parimal eetriajal reklaamikampaania.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.