Haiguspuhanguid tuleb ette üha sagedamini
Linnugripp, enteroviirus, tuberkuloos, SARS, Ebola – ainest uute haiguspuhangute pärast muretsemiseks näib leiduvat rohkem kui kunagi varem. Värske analüüsi kohaselt põhjusega, haiguspuhangute koguarv on kasvanud võrreldes 1980. aastaga umbes neli korda. Samal ajal on nende mõju inimese kohta väiksem kui kunagi varem.
USA-s asuvas Browni ülikoolis töötav Katherine Smith toetus kolleegidega töös GIDEON'ina tuntud andmebaasile, mis koondab endasse teavet üle kogu maailma registreeritud haiguspuhangute kohta. Biostatistikud kirjutasid tarkvara, mis võimaldas koguda analüüsiks vajalikku informatsiooni enam kui 12 000 aastatel 1980-2013 nähtud haiguspuhangu kohta, mille taga oli 215 erinevat tõvestajat. Kokku puudutasid need ligikaudu 44 miljonit nakatunut 219'st riigist ja regioonist.
Smith leidis kolleegidega, et kui 2005-2010 aastal leidus teateid pea 3000 haiguspuhangust, siis aastatel 1980-1985 jäi nende arv oluliselt alla tuhande. Samuti oli nende taga viiendiku võrra rohkem patogeene. Kõige enam kasvas juhtumite arv, kus tõvestajad loomadelt kandusid inimestele. Samas näis haiguspuhangute arv olevat sõltumatu riigi SKT-st, kliimast ja elanike arvust.
Autorid märgivad, et haiguspuhangute mõju on oluliselt langenud. Proportsionaalselt puudutab iga haigus otseselt vähemat arvu inimesi kui 30 aastat varem. Tähelepanek viitab, et neid avastatakse kiiremini ning haiguste ravi ja ennetamine on varasemast tõhusam. Smith hoiatab siiski kolleegidega, et kliimamuutused ja jätkuv linnastumine võib seniseid mustreid tulevikus muuta.
Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi ajakirjas Interface.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Interface