Inimeste vananemiskiirus erineb oluliselt
Tosina aasta vältel pea tuhandet Uus-Meremaa elanikku jälginud töörühm järeldab 18 erineva biomarkeri põhjal, et osa inimestest näib vananevat bioloogilises mõttes enam kui kaks korda kiiremini kui kronoloogiliselt.
Uurimuses võeti vaatluse alla 954 aastatel 1972-1973 Uus-Meremaal Dunedini linnas sündinud inimest. Iga uurimisalune laskis alates 26. eluaastast regulaarselt kontrollida 18 biomarkerit, mida on seatud eelnevates töödes vastavusse bioloogilise vanusega. Nende hulka kuulusid näiteks vererõhk, silmapõhja veresoonte laius, kopsumaht, kehamassiindeks, telomeeride pikkus, hammaste üldine seisund ja vaimne võimekus, mille kombineerimisel arvutati välja vananemise üldine tempo.
Duke'i ülikooli töörühm leidis, et kuigi enamike uurimisaluste vanus jäi 38-39 piirimaile, mis oli nende kronoloogilise vanusega suhteliselt heas vastavuses, vananes mõni katsealune 2-3 korda kiiremini. Ühel äärmuslikumal juhul ulatus katsealuse bioloogiline vanus isegi 61-aastane. Teises äärmuses määrati vähemalt töös käsitletud biomarkerite alusel ühe katsealuse vanuseks 28 aastat.
Võrreldes oma aeglasemalt vananeva eakaaslastega langes kiiremalt vananejate IQ-testi tulemus nooremas eas kiiremini. Samuti oli kõrgem nende dementsus- ja infarktirisk ning täheldati tasakaalu ja peenmotoorika kehvenemist. Uurimisalused paistsid reeglina vanematena ka sõltumatutele vaatlejatele.
Töörühm plaanib kohorti jälgida veel vähemalt 45. eluaastani, et üritada välja selgitada, millised tegurid ja käitumismustrid bioloogilist vananemist kiirendavad ja aeglustavad. Kuigi protsessi kiirust mõjutab mõningal määral vanematelt saadud pärilikkusaine, on eelnevates töödes leitud, et käitumine mängib olulisemat rolli.
Samuti loodavad teadlased jõuda meetodini, mis võimaldaks hinnata erinevate potentsiaalselt vananemist aeglustavate ühendite mõju lühemal ajaskaalal kui inimese keskmine eluiga.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa