Uus andmebaas lubab parandada haruldase kopsuhaiguse käsitlust ja ravi

Pulmonoloog Alan Altraja sõnul on haruldane kopsuhaigus pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon (PAH) tingitud nii geneetilisest eelsoodumusest, raku signaalradade süsteemi häiretest kui keskkonnateguritest. (Foto: Tartu ülikool/Katre Tatrik)
Katre Tatrik, Tartu ülikool
18.10.2016 8:05
Rubriik: Tervis

Meditsiin on viimastel aastakümnetel teinud tohutu arenguhüppe. Muu hulgas on sellele hoogu andnud objektiivseid andmeid pakkuvad haigusregistrid. Haigusregistrile sarnaneb ka üle-eestiline haruldase kopsuhaiguse pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (PAH) pikaajaline andmekogu, mis kolm aastat tagasi käivitus.

“Ilma registriteta ja andekogudeta pole võimalik saada informatsiooni oluliste asjade kohta,” põhjendab üleriigilise PAHi andmebaasi vajalikkust professor Alan Altraja Tartu ülikooli kopsukliinikust.

“Koondame ja säilitame selles läbilõikelisi ning pikaajalisi epidemioloogilisi andmeid PAHi ja selle kõikide alaklasside rahvusvaheliselt oluliseks peetud aspektide kohta,” sõnas professor. Tema sõnul on Eesti PAHi andmebaas võimalik tulevikus siduda ka mõne suurema koguga ja nii rahvusvahelist koostööd teha. Kuid olulisi järeldusi Eesti kohta on selle põhjal tehtud juba praegu.

Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon ehk PAH on haruldane kopsuhaigus, mille põhjuseks on kopsu veresoonte seinte paksenemine. Eestis esineb haigust 24 inimesel miljonist. Kõikide haigusvormide keskmine elulemus on andmebaasi järgi 2700 päeva ehk 7,5 aastat. (Foto: Tartu ülikool/Katre Tatrik)

Sümptomid ja raviviivitus

Õhupuudus, hingeldus, jõuetus – tunne on enam-vähem sama nagu hõreda õhuga kõrgmäestikus liikudes. Sarnased sümptomid võivad viidata ka mitmele teisele haigustele, kuid PAHi puhul on selle põhjuseks muutused kopsu veresoontes. Täpsemalt peitub probleemi olemus kopsu veresoonte sisemise rakukesta (endoteeli) rakkude aktiveerumises ja viimasest lähtuvas muutuste ahelas, mis põhjustab veresoonte ahenemise ja lõpuks püsivalt kõrge rõhu kopsuarteri süsteemis.

Nii kujuneb ajapikku esialgu vaid füüsilisel koormusel kogetud hingetuse tunne igapäevaseks ning esineb ka rahuolekus, kuni viib liikumisvõime täieliku piiratuseni.

Hoolimata sellest, et suur osa haigusjuhtudest on ravimatud, suudab meditsiin haiguse arengut pidurdada ja patsientide elukvaliteeti, kui mitte parandada, siis vähemalt mõnda aega säilitada. Nagu mitmete teistegi tõbede puhul on siinkohal oluline haiguse võimalikult varajane avastamine.

Paraku selgub andmebaasi analüüsi põhjal, et esimeste haigussümptomite tekkest kuni arstiabi poole pöördumiseni kulub patsiendil 12 kuud (patsiendi viivituse mediaan).

“Eriti karm lugu on meil aga pöördumisest diagnoosi saamiseks kuluva ajaga,” sõnas pulmonoloog Altraja. “See [diagnoosiviivituse mediaan] on 23 kuud.”

Küsimuse peale, miks diagnoosiviivitus on peaaegu kaks korda pikem kui patsiendiviivitus, tunnistab professor ausalt, et ta ei tea. Samas soovitab ta vastust otsida nii arstide teadlikkuse kui ka nende töö korraldusliku poole pealt. “Natuke sõltub see ka definitsioonist, millist ajahetke me loeme diagnoosi välja panemise hetkeks. Enne kui me saame kinnitada lõpliku diagnoosi, peame läbi käima väga rangelt reglementeeritud diagnostilise algoritmi. Eriarstil on patsiendi vastuvõtuks tavaliselt aega 15–30 minutit, esmasel visiidil ei ole selle ajaga võimalik diagnoosi määrata.”

Hea uudis on see, et kui patsiendil on PAHi diagnoos kinnitatud, algab selle ravi juba samal või hiljemalt järgmisel päeval.



Andmebaas parandab ravi

Nüüd kui kõik viivitused on teada, tuleb hakata otsima võimalusi, kuidas kogu protsessi kiiremaks ja tõhusaks muuta.

Kogutud andmetest tuli veel välja, et Eestis elab PAHi diagnoosiga patsient praegusel ajal keskmiselt seitse ja pool aastat. “Me näeme, et need, kes on haigusega elanud 2000 ja rohkem päeva, elavad veel pikalt edasi. Põhiline suremus on esimesel kolmel aastal.”

Altraja sõnul on Eesti PAH patsientide ravi ja ravitulemused suhteliselt sarnased teiste Euroopa ja muu maailma patsientidega. “Põhiliste ravimirühmade ravimid on meil hästi kättesaadavad. Probleeme on vaid kõige uuemate ravimite kättesaadavusega, kuid üldiselt suudame selle haruldase diagnoosiga patsiente ravida peaaegu samavõrd hästi kui muu arenenud maailm.”

PAHi andmebaasi käivitamist Eestis, peamiselt IT lahenduste loomist ja arendamist rahastanud eraettevõtlus: ravimi- ja tervise tehnoloogiafirmad Bayer, Pfizer, Nycomed ja Glaxo Smith Kline. Altraja sõnul ei tähenda see seda, et neil ettevõtetel oleks eelisõigus andmete kasutamiseks. “Andmetele ligipääs on rangelt kontrollitud ja päringuid vahendavad andmebaasi administraatorid,” sõnas ta.

Kas tead, millised meditsiiniregistrid ja –andmekogud veel Eestis olemas on?

• Meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu
• Surmapõhjuste register
• Vähiregister
• Tuberkuloosiregister
• Infarktiregister
• Narkomaaniaravi andmekogu
• Vähi sõeluuringute register
• Erinevad nn bioloogilise ravi registrid

Tutvu registritega lähemalt tervise arengu instituudi veebikodus.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.