Doktorant otsib lahendust vähiravimite kõrvalmõju ja ravimi doosi vähendamiseks
Tartu ülikooli vähibioloogia uurimisgrupi doktorant Anne-Mari Anton Willmore soovib oma teadustööga vähendada vähiravimite kõrvalmõju ja ravimi doosi.
Willmore'i peamine uurimissuund on hõbeda nanoosakeste sünteesiprotsessi optimeerimine ja iseloomustamine ning osakeste funktsionaliseerimine ja rakendusvõimaluste testimine. Kitsamalt saab osakesi rakendada vähiuuringutes.
"Nanoosakestele on kinnitatud vähirakke äratundvad lühikesed valgujupid. Lisades nendele osakestele helendavad märgised ning süstides neid vereringesse, on võimalik visualiseerida ainult vähirakke. Tinglikult toimivad osakesed kui mudelravimid. Vahetades osakeste pinnal olevad helendavad märgised vähiravimite vastu, säilib selle kompleksi vähispetsiifilisus, kuid vähenema peaksid ravimite kõrvalmõjud ja ravimi efektiivne doos," kirjeldas Willmore.
Tema sõnul on oluline leida igale patsiendile sobiv ravim. "See omakorda eeldab, et patsiendi kasvaja kohta saadakse võimalikult palju teavet. Taoline osakeste platvorm, millele on lihtne lisada erinevaid vähispetsiifilisi peptiide või peptiidide ning ravimite segusid, annab selleks suurepärase eelduse," rääkis doktorant.
Meditsiiniteaduste valdkonna doktorant on kindel, et tema uurimistöö avardab teaduse ja meditsiini koostöövõimalusi: "Tartu ülikooli kliinikumi arstide ja ülikooli teadlaste tihe läbikäimine loob ideaalse keskkonna teadussaavutuste kiireks testimiseks ja patsientideni viimiseks."
Oma teadustööga tegelemiseks sai ta Tartu ülikooli sihtasutuse Valda ja Bernard Õuna mälestusfondist 5000 euro suuruse stipendiumi. Stipendiumikomisjon tõi laureaadi tugevustena välja valdkondadeülese lähenemise, nanoosakeste kasutamise vähiravis ja väljapaistvate publikatsioonide olemasolu.
Komisjoni liige Pärt Peterson tõdes, et sel aastal oli otsuse tegemine keeruline, kuna häid taotlusi oli mitmeid: "Lõppvalik langes Willmore'ile, tema kõrgetasemeline teadustöö paelus biomeditsiini erinevate valdkondade ühendamise ning vähiuuringute ja ravilahenduste väljatöötamisega. Kasvajatega seotud teadustöö vajab Eestis kindlasti suuremat tähelepanu."
Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool