Vähirakkude geneetiline mitmekesisus võib ennustada ravi tulemuslikkust
Inimeste erinevates rakkudes leiduvad pärilikkusaine järjestused on laias laastus samasugused, vähemalt võrreldes kasvaja moodustanud vähirakkudega. Laste pahaloomulisi kasvajaid uurinud rootsi teadlased leiavad, et vähirakkude geneetiline mitmekesisuse alusel on võimalik küllaltki hästi ennustada, kui tulemuslikuks rakendatav ravi osutub.
„Täiskasvanud vähipatsientide seas kohtab taolist mikromitmekesisust väga sageli, vähemalt väga pahaloomuliste kasvajate puhul. Samas on kirjanduses märgitud, et laste vähirakud on geneetiliselt küllaltki stabiilsed,“ selgitas Lundi ülikooli lasteonkoloog David Gisselsson. Rootslane oletas, et tegu on tegelikult pooltõega ja suhteliselt muutumatuna püsib vaid teatud vähivormide pärilikkusaine. Kuna lapsed haigestuvad vähki suhteliselt harva, pole jõutud valdkonda veel väga põhjalikult uurida.
Gisselsson keskendus Wilmsi kasvajale, laste hulgas kõige sagedamini kohtavale neeruvähi vormile, võttes vaatluse alla 44 keemiaravi läbi teinud patsienti. Kuigi neist enamik olid suutnud uurimise ilmumise ajaks vähi edukalt trotsida, levis mõningatel juhul vähk ka keha teistesse piirkondadesse. Töörühm leidis, et suremus oli tihedalt seotud vähivormide geneetilise mitmekesisusega. „Me ei näinud stabiilse pärilikkusainega laste hulgas vaatlusperioodil ühtegi surmajuhtumit, võiks see olla hea marker, mille alusel vähi agressiivsust hinnata,“ sõnas Gisselsson.
Lasteonkoloog loodab, et pikemas perspektiivis võiks see aidata keemiaravi intensiivsust vastavalt igale juhtumile kohandada. „Võibolla ei pea suurema mikromitmekesisuseta vähivormide puhul olema keemiaravi nii tugev. See oleks parim stsenaarium. Hetkel arvavad mitmed inimesed, et lapsed saavad ravi liiga palju,“ laiendas Gisselsson. Teatava analoogi võib tuua mürgitatud toitu söövate närilistega. Kui piirkonnas elab vaid üks liik, on neist kõigist väiksema mürgi kogusega vabanemine tõenäolisem kui mitme liigi puhul. Nii kasutakse seda kindel olemiseks lihtsalt rohkem.
Kuigi võimalikult suur geneetilise mitmekesisus näib olevat seeläbi vähirakkudele äärmiselt soodne, nendib teadlane, et pole selge, miks ei kohata seda iga kasvaja puhul. „Loodus teeb mõnikord midagi, mida me ei mõista. Ma oletan, et laste vähivormid kasvavad suhteliselt lühikest aega. Võibolla napib neil ebastabiilseks muutumiseks aega,“ sõnas lasteonkoloog.
Samal ajal rõhutab ta, et teraapiates muudatuste tegemine nõuab sadade patsientide uurimist ja kõigi Euroopa onkoloogide konsensust. „Hetkel on meil liiga vähe informatsiooni, et rakendatavaid teraapiaid muuta. Lasteonkoloogias on kasutatav keemiaravi on väge kindlalt piiritletud. „Alles siis, kui meil on kindlad faktid, riskime me midagi muuta,“ selgitas Gisselsson. Rootslane toob näitena uue neeruvähi ravimiseks kasutatava teraapia, mille rakendamine hetkel Euroopas laialdaselt kõneainet leiab.
Rohkemate patsientide uurimisega loodavad teadlased lapsi kimbutava vähi olemust paremini mõista. „Me tahame näha, kas vähirakkude geneetilises mitmekesisuses võib näha mõningaid trende. Hetkel teame, et teatud laste vähivormid on stabiilsed ja teised mitte. Kuid me ei tea, miks see nii on ja kuidas nad arenevad, millised mutatsioonid soodustavad kasvaja arengut ja mis juhtuvad paratamatult, et siis taas kaduda,“ mõtiskles Gisselsson.
Esialgu võiks aga uurimus mõjutada seda, kuidas laste vähki uuritakse.„On tähtis, et kasvajaid uurides ei võetaks uurimiseks proovi vaid ühest kohast ja siis oletada, et see esindab tervet kasvajat. See ei ole nii lihtne. Kasvaja geeniinfo on selle erinevates osades erinev ka laste puhul,“ märkis onkoloog.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
Allikas: Nature Communications