Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast

Gripiviirused sarnanevad pulgakommidele. (Foto: Steven Greenberg/Creative Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
14.11.2016 12:51
Rubriik: Tervis

Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

''Suremus meid lapseeas esimesena nakatanud gripiviirustega samasse rühma kuuluvatesse viirustesse on 80 protsenti väiksem. Haiglaraviga päädivaid juhtumeid tuleb ette 75 protsendi võrra vähem. See on päris suur vahe. Muidugi ei tea me hetkel, kas lisakaitse vähendab ka nakatumisriski või võimaldab see meil lihtsalt haigus tõsisemate tüsistusteta läbi põdeda,'' märkis uurimuse esimene autor Katelyn Gostic ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kuigi uuring keskendus vaid viimastel kümnenditel kõrge pandeemia tekitamise potentsiaaliga linnugripi viirustele H5N1 ja H7N9, oletab Gostic kolleegidega, et sama peab paika teiste gripitüvede puhul. H5N1 saadab haiglasse ja tapab ebaproportsionaalselt sageli lapsi ja nooremaid täiskasvanuid. H7N9 valmistab sagedamini probleeme aga vanemaealistele. Sarnast vahet gripist mõjutatud vanuserühmades võis näha 1918. aastal maailma raputanud gripipandeemia ajal, mis tappis 50—100 miljonit inimest.

''H1N1 pandeemia tõttu hukkus ebaproportsionaalselt palju nooremas keskeas, umbes 30-aastaseid inimesi. See pole kohe kindlasti vanuserühm, mille liikmetest ootaksime, et nad gripile vanematest inimestest kergemini alla vannuvad. (Uue töö vanemautor) Michael Worobey oletas, et kõrgema suremuseni viis geneetiline kokkusobimatus neid nooruses nakatanud ja pandeemia põhjustanud gripitüve vahel,'' selgitas California ülikoolis viiruste evolutsioonile keskenduv Gostic. Värske uurimus pakub hüpoteesile täiendavat tuge.

Oranžid ja sinised pulgakommid
Lihtsustusi tehes sarnaneb gripiviirus pulgakommile. Kommiosa muutub aasta-aastalt kiiresti, mis raskendab muu hulgas universaalse gripivaktsiini loomist. ''Idee on olnud alati selles, et kui su immuunsüsteem on lakkunud esimesena sinist pulgakommi, siis puudub sul võimalus kaitsta end tulevikus rohelise, kollase või oranži kommi vastu. Tuleb aga välja, et n-ö pulgakommi pulk erineb erinevate gripiviiruste puhul märksa vähem. Laias laastus on sel vaid kaks kuju,'' sõnas Gostic.

Uuema arusaama järgi võib seega oodata, et kui immuunsüsteem on näinud esimesena vastavalt kõvera või sirge pulgaga gripiviirust, suudab see kaitsta organismi paremini ka kõigi ülejäänute piltlikult kõverate ja sirge pulgaga gripiviiruste vastu. Teaduslikumaks võtmes tähendab see, et näiteks H1 alatüüpi gripiviiruse läbipõdemine pakub täiendavat kaitset ka H2 ja H5 gripiviiruste vastu, kokkupuude hooajalise H3 gripiviirusega vähendab aga H7 linnugripi läbipõdemisega seonduvaid tüsistusi.

Universaalne gripivaktsiini suunas
Esmapilgul võiksid tulemused valmistada seega vaid ainult rõõmu. Teadlased on üritanud aastaid valmistada universaalset gripivaktsiini, mis pakub laialdast kaitset kõigi populatsioonis ringlevate gripitüvede vastu. Selle asemel, et ennustada igal aastal, milline tüvi kõige tõenäolisemalt epideemiat põhjustada ähvardab ning vaktsineerida inimesi vaid selle vastu. Lähenemisviis on kallis ja ei anna alati kõige paremaid tulemusi.

Gostic nentis aga, et rõõmustamiseks on veel vara. ''Ühelt poolt näitab uuring, et laialdasem kaitse on võimalik ja seda kohtab looduses arvatust sagedamini. Teiselt poolt viitab statistiline analüüs, et kui üks või teine gripiviiruste geneetiline rühm on jätnud immuunsüsteemile jälje, võib olla väga raske tekitada võrreldavat reaktsiooni teistsuguste gripiviiruste vastu. See töötab kahes suunas,'' laiendas naine.

Samas märkis ta, et täiendavat jokkerit immuunsüsteemi ja gripiviiruste vahelises mängus võib kujutada väikelaste gripi vastu vaktsineerimine. ''Kuna hetkel annab sesoonne gripi kolmikvaktsiin kaitse mõlemasse geneetilisse rühma kuuluvate gripitüvede vastu, võib see tähendada, et mitte kunagi varem grippi põdenud väikelapsi vaktsineerides anname neile kaitse mõlemat sorti gripiviiruste vastu,'' arutles Gostic. Hüpoteesi tuleb aga veel täiendavalt kontrollida.

Ennustuslik väärtus
Eeskätt võimaldavad tulemused teha paremaid ennustusi, kes on gripipandeemia puhkemisel kõige suuremas hädaohus. Kui enne 1968. aastat ringles populatsioonis kümneid aastaid järjest üks gripi tüvi ja iga suurema pandeemia järel on eelnev alatüüp ''lavalt minema kupatatud'', siis viimastel kümnenditel on erinevatel aastatel osutunud probleemiks üks või teine gripitüvi.

''Uurimus näitlikustab, et inimese sünniaastat teades saame teha küllaltki häid oletusi selle kohta, millisesse gripitüvesse ta esimesel korral nakatus. Selle põhjal omakorda saame ennustada, kes on pandeemia korral leviva viiruse kohta paremini kaitstud. Epidemioloogid ja poliitikakujundajad saavad suunata seeläbi ressursse kõige suuremas ohus olevate inimesteni. See on järsus kontrastis varasema oletusega, et kõik on pandeemilise viiruse vastu täiesti kaitsetud,'' lisas Gostic.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    Eile

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    Eile

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.