Doktoritöö: HIV-positiivsed inimesed lasevad tihti viirusel võidutseda

Kolmeosalise nõustamise jaoks joonistati selgitavad pildid: HIV-positiivse inimese organismi ründab viirus, mille hävitavat mõju saavad vähendada vaid õigeaegselt võetud ravimid. Kui ravimeid ei võeta, võidutseb kuri viirus. (Foto: Illustratsioon: Mailis Toompuu)
Merilyn Säde, Tartu ülikool
15.10.2016 15:55
Rubriik: Tervis

USA haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse (CDC) andmetel elab maailmas 36,7 miljonit HIV-iga inimest. Missugune on HIV-positiivsete patsientide ja narkomaanide ravisoostumus ning mis seda mõjutab?

Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi spetsialist Kaja-Triin Laisaar uuris doktoritöös, missugune on HIV-positiivsete patsientide ravisoostumus ja turvaline seksuaalkäitumine ning missugused tegurid seda mõjutavad. Uurimuse käigus töötati välja kolmeosaline ravisoostumust toetav nõustamine, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

36,7 miljonist HIV-positiivsest inimesest saavad antiretroviirusravi 17 miljonit inimest. Eestis on HIV diagnoositud 9415 inimesel. Hinnanguliselt on HIV-i nakatunuid aga rohkem, sest kõik inimesed ei lähe end kontrollima. Paljud HIV-positiivseteks osutunud inimesed ei alusta ka ravi.

Laisaare sõnul ei erine Eesti n-ö suur pilt põhimõtteliselt muu maailma omast. Kõikidel astemetel ehk kontrolli käigus HIV-positiivseks osutunute, ravi alustanute ja ravil olijate seast n-ö kaob inimesi ära. Kõik ei lähegi kontrolli või ravile ja igas riigis on inimesi, kes ei teagi, et nad on HIV-positiivsed. «Tavainimesele on see võib-olla arusaamatu, miks ei minda arsti juurde ning miks jäädakse HIV-iga elama seda diagnoosi kartes.»

Laisaare sõnul on Eestis kõige suurem probleem testimisega. Kõik inimesed ei jõua arsti juurde, riskirühma kuuludes ei käida piisava sagedusega end kontrollimas ning tihti minnakse analüüse andma ka suhteliselt hilja.

Kui ravimeid ei võta, võidutseb HIV

HIV-positiivsete inimestega rääkides selgus, et mitte kõigi jaoks ei tähenda hea ravisoostumus sama, mida asjatundjate jaoks. «Oli arvamusi, et kui paar korda või paar päeva jäävad tabletid võtmata, siis see pole probleem. Probleem on pigem siis, kui vahele jääb nädal või kaks,» rääkis Laisaar. Nõustamisel selgitati patsientidele üsna piltlikult, et HIV tegutseb organismis kogu aeg ja iga kord, kui tabletid jäetakse võtmata, võidutseb viirus.

Laisaare sõnul suurendab iga võtmata jäetud tablettide kord võimalust, et HIV tõstab pead.

«Isegi 30%-l antiretroviirusravi saajatest on tegelikult viirus kontrolli alt ära, sama kehtib teistel raviastmetel olijate kohta, näiteks nende puhul, kes on üldse ravist eemale jäänud või ei ole end isegi kontrollida lasknud. Eestis on selliste HIV-i nakatunute osakaal väga suur, kel pole viiruse üle kontrolli.»

Doktoritöös väljatöötatud kolmeosalises nõustamises kasutatakse metafoori, et nakatunud inimese organismis on kuri viirus ning ravimid täidavad turvameeste rolli. «Turvamehed, kes peavad olema tööl 24/7, et viirust kontrolli all hoida, ei suuda seda igavesti teha. Mitte keegi ei suuda. Turvameeste meeskonnal on aga juht ehk patsient ise. Ainult tema saab otsustada, millal värske vahetus tööle saata,» kirjeldas Laisaar. Ta lisas, et oluline on teada, et patsiendil on tegelikult kontroll enda käes. «Praegu ei ole võimalik veel viirust organismist hävitada, küll aga suudame seda kontrollida ning seda meeskonda juhib patsient.»

Diagnoos võib tunduda surmaotsusena

Doktoritööst selgus, et HIV-positiivsete patsientide nõustamise puhul tuleb inimestele kõik olulised üksikasjad lahti seletada. «Ma ei ütle, et seda varem ei tehtud, aga seda tuleb teha väga läbimõeldult. Arsti vastuvõtuaeg on piiratud, samas on inimesele teadmine, et ta on HIV-positiivne, väga raske ning küsimusi tekib palju.» Kuna tegemist on küllaltki tundliku teemaga, ongi tarvis nõustamisel kasutada juba läbiproovitud ja võimalikult tõhusaid meetodeid.

«Tavainimesed mõtlevad, et kui nemad saaksid teada, et on HIV-i nakatunud, siis nende esimene huvi oleks saada selle kohta kogu teave, et elada võimalikult kaua ja tervena. HIV-positiivseid patsiente küsitledes selgus aga, et mõnele inimesele tundus raviotsus ületamatu takistusena.»

Kuigi see võib esialgu tunduda arusaamatu, siis patsientide intervjuudest selgus, et neil inimestel oli väga palju ka muid igapäevaseid probleeme. Näiteks ei olnud inimesel tööd, ta ei käinud koolis, tal ei olnud perekondlikku tugivõrgustikku või tekitas talle probleeme narkootikumide tarvitamine.

«Neile tundus, et nad ei suuda ravimeid niikuinii võtta nii nagu peaks ehk kaks korda ööpäevas, iga päev ja elu lõpuni. Paljud tundsid, et nad lihtsalt ei saa sellega hakkama.»

Kolmeosalise nõustamise eesmärk on inimestele esiteks selgitada, mida teeb HIV nende organismis, mida teevad ravimid ning mida saavad nad ise teha. «Saime aru, et inimestele tuleb anda teavet võimalikult selgelt ja meeldejäävalt. Seetõttu töötasime välja ka värvilised slaidid, mis ilmestasid juttu.»

Laisaare sõnul vajame kõik, et keegi utsitaks meid aeg-ajalt tagant, kui me parasjagu kõige tublimad ei ole olnud. «Mitte niivõrd seda, et keegi kontrolliks, vaid just toetaks. Teine asi – kui oleme tublid olnud, võiks keegi meid selle eest ka kiita. Selline korrapärane toetus on tähtis ning seda püüab ka meie väljatöötatud nõustamine pakkuda.»

Teave ja vajalikud oskused

Patsiendid käivad iga kuu või kahe-kolme kuu tagant oma ravimitel järel. «Kohtumiste sagedus oleneb sellest, kui ladusalt inimesel ravimite võtmine läheb. Kuna need inimesed on seega pidevalt meedikute vaateväljas ja kui igal kohtumisel tegeleda ravisoostumisega, siis võiks loota, et sellest on rohkem kasu. Järjepidevus on oluline.»

Tähtis on ka see, et patsient saaks peale vajaliku teabe kätte ka vajalikud oskused. «Mida patsient pakutud teabega peale hakkab ning mida ta ise teha saab, et asi muutuks. Selles mõttes püütakse nõustamise käigus inimestega võimalused läbi arutada, kuid eelkõige peab just inimene ise välja pakkuma mingisuguse väikese nipi, mis võiks tal edaspidi ravimite ettekirjutusekohast võtmist kergendada.»

Ravimite võtmisel on suurimad probleemid unustamine ja ootamatud olukorrad, kus ravimeid ei ole kaasas. «Avariiolukorrad, kus ollakse näiteks oma töökohast või kodust eemal. Nõustaja püüab patsiendiga koos leida variante, et n-ö avarii-tabletid oleksid alati kaasas.»

«Unustamise kohta on üks üsna ilmekas näide selline, et 20. eluaastate teises pooles olev noormees, kes ei õpi ega tööta ja elab üksinda, unustab õhtuti tablette võtta. Lahendus oli lõpuks see, et ema helistab talle iga päev ja tuletab ravimite võtmist meelde. Nende konkreetsete inimeste jaoks see nipp toimis.» Muidugi võib tekkida küsimus, miks ei võiks patsient panna oma mobiilile meeldetuletavat helinat. «Aga võib-olla mobiiltelefoni ei olegi, sest lepingu hoidmine eeldab korrapärast sissetulekut, või kaob telefon ära, varastatakse või pannakse panti,» selgitas Laisaar.

Narkomaania mõjutab ravisoostumust vähe

Laisaar ütles, et kuigi töös oli viiteid sellele, et HIV-positiivsete narkomaanide ravisoostumus on selle valimi põhjal halvem, siis teaduslikus mõttes ei olnud statistiline vahe oluline. «Akadeemilise mõõdupuu järgi sellist erinevust erinevuseks ei loetagi, kuigi tegelikus elus on küll viiteid, et narkomaanide ravisoostumus on veidi halvem.»

Kuna HIV-positiivne narkomaan saab tegelikult ravimite võtmisega üsna hästi hakkama, ei tohiks end lasta mõjutada mõtteviisist, et süstivale narkomaanile ei ole põhjust teistega samaväärselt antiretroviirusravi pakkuda.

«Teine levinud suhtumine on, et inimene võiks süstimise järele jätta. Seesugust sõltuvust ei ole võimalik järsult katkestada. Seega ongi tarvis leida erinevaid meetodeid, kuidas inimesi toetada.»

Laisaar kuulis kunagi ühel konverentsil meeldejäävat mõtet. «Arvatakse, et süstiv narkomaan ei suuda ravimeid korrapäraselt võtta, sest tema elu on liiga korrapäratu. Kui järele mõelda, siis tavaliselt määravad inimese elurütmi perekond, kool, töö jne. Tegelikult on ka süstivatel narkomaanidel väga korrapärane päevakava, see on lihtsalt teistsugune kui meil.» Selle regulaarsuse paneb paika järgmise annuse vajadus. «Oma toetavate tegevustega peame vajadusel sobituma nende rutiini, mitte tegema asju nii, nagu oleme harjunud või ette kujutame.»

Laisaare sõnul on narkomaania ja HIV-positiivsus siiani häbimärgistatud seisundid, mis ei aita kuidagi kaasa sellele, et inimesed end sagedamalt kontrolliksid või julgeksid pärast diagnoosi saamist ravile minna. «Tegelikult saab nii HIV-positiivne kui ka HIV-positiivne süstiv narkomaan ravimite võtmisega kenasti hakkama, küsimus on lihtsalt selles, kas me tahame neile toeks olla, kui nad seda tuge vajavad.»

Kaja-Triin Laisaar kaitses filosoofiadoktori kraadi arstiteaduses väitekirja "HIV-positiivsed inimesed Eestis: HIVi ravikaskaad ja antiretroviirusravi soostumust ning turvalist seksuaalkäitumist toetavad sekkumised“ 29. augustil 2016. Teda juhendas professor Anneli Uusküla TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, oponeeris New York’i ülikooli dotsent Danielle C. Ompad. (Foto: Merilyn Säde)

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    Eile

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    Eile

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.