Doktoritöö: HIV-positiivsed inimesed lasevad tihti viirusel võidutseda

Kolmeosalise nõustamise jaoks joonistati selgitavad pildid: HIV-positiivse inimese organismi ründab viirus, mille hävitavat mõju saavad vähendada vaid õigeaegselt võetud ravimid. Kui ravimeid ei võeta, võidutseb kuri viirus. (Foto: Illustratsioon: Mailis Toompuu)
Merilyn Säde, Tartu ülikool
15.10.2016 15:55
Rubriik: Tervis

USA haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse (CDC) andmetel elab maailmas 36,7 miljonit HIV-iga inimest. Missugune on HIV-positiivsete patsientide ja narkomaanide ravisoostumus ning mis seda mõjutab?

Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi spetsialist Kaja-Triin Laisaar uuris doktoritöös, missugune on HIV-positiivsete patsientide ravisoostumus ja turvaline seksuaalkäitumine ning missugused tegurid seda mõjutavad. Uurimuse käigus töötati välja kolmeosaline ravisoostumust toetav nõustamine, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

36,7 miljonist HIV-positiivsest inimesest saavad antiretroviirusravi 17 miljonit inimest. Eestis on HIV diagnoositud 9415 inimesel. Hinnanguliselt on HIV-i nakatunuid aga rohkem, sest kõik inimesed ei lähe end kontrollima. Paljud HIV-positiivseteks osutunud inimesed ei alusta ka ravi.

Laisaare sõnul ei erine Eesti n-ö suur pilt põhimõtteliselt muu maailma omast. Kõikidel astemetel ehk kontrolli käigus HIV-positiivseks osutunute, ravi alustanute ja ravil olijate seast n-ö kaob inimesi ära. Kõik ei lähegi kontrolli või ravile ja igas riigis on inimesi, kes ei teagi, et nad on HIV-positiivsed. «Tavainimesele on see võib-olla arusaamatu, miks ei minda arsti juurde ning miks jäädakse HIV-iga elama seda diagnoosi kartes.»

Laisaare sõnul on Eestis kõige suurem probleem testimisega. Kõik inimesed ei jõua arsti juurde, riskirühma kuuludes ei käida piisava sagedusega end kontrollimas ning tihti minnakse analüüse andma ka suhteliselt hilja.

Kui ravimeid ei võta, võidutseb HIV

HIV-positiivsete inimestega rääkides selgus, et mitte kõigi jaoks ei tähenda hea ravisoostumus sama, mida asjatundjate jaoks. «Oli arvamusi, et kui paar korda või paar päeva jäävad tabletid võtmata, siis see pole probleem. Probleem on pigem siis, kui vahele jääb nädal või kaks,» rääkis Laisaar. Nõustamisel selgitati patsientidele üsna piltlikult, et HIV tegutseb organismis kogu aeg ja iga kord, kui tabletid jäetakse võtmata, võidutseb viirus.

Laisaare sõnul suurendab iga võtmata jäetud tablettide kord võimalust, et HIV tõstab pead.

«Isegi 30%-l antiretroviirusravi saajatest on tegelikult viirus kontrolli alt ära, sama kehtib teistel raviastmetel olijate kohta, näiteks nende puhul, kes on üldse ravist eemale jäänud või ei ole end isegi kontrollida lasknud. Eestis on selliste HIV-i nakatunute osakaal väga suur, kel pole viiruse üle kontrolli.»

Doktoritöös väljatöötatud kolmeosalises nõustamises kasutatakse metafoori, et nakatunud inimese organismis on kuri viirus ning ravimid täidavad turvameeste rolli. «Turvamehed, kes peavad olema tööl 24/7, et viirust kontrolli all hoida, ei suuda seda igavesti teha. Mitte keegi ei suuda. Turvameeste meeskonnal on aga juht ehk patsient ise. Ainult tema saab otsustada, millal värske vahetus tööle saata,» kirjeldas Laisaar. Ta lisas, et oluline on teada, et patsiendil on tegelikult kontroll enda käes. «Praegu ei ole võimalik veel viirust organismist hävitada, küll aga suudame seda kontrollida ning seda meeskonda juhib patsient.»

Diagnoos võib tunduda surmaotsusena

Doktoritööst selgus, et HIV-positiivsete patsientide nõustamise puhul tuleb inimestele kõik olulised üksikasjad lahti seletada. «Ma ei ütle, et seda varem ei tehtud, aga seda tuleb teha väga läbimõeldult. Arsti vastuvõtuaeg on piiratud, samas on inimesele teadmine, et ta on HIV-positiivne, väga raske ning küsimusi tekib palju.» Kuna tegemist on küllaltki tundliku teemaga, ongi tarvis nõustamisel kasutada juba läbiproovitud ja võimalikult tõhusaid meetodeid.

«Tavainimesed mõtlevad, et kui nemad saaksid teada, et on HIV-i nakatunud, siis nende esimene huvi oleks saada selle kohta kogu teave, et elada võimalikult kaua ja tervena. HIV-positiivseid patsiente küsitledes selgus aga, et mõnele inimesele tundus raviotsus ületamatu takistusena.»

Kuigi see võib esialgu tunduda arusaamatu, siis patsientide intervjuudest selgus, et neil inimestel oli väga palju ka muid igapäevaseid probleeme. Näiteks ei olnud inimesel tööd, ta ei käinud koolis, tal ei olnud perekondlikku tugivõrgustikku või tekitas talle probleeme narkootikumide tarvitamine.

«Neile tundus, et nad ei suuda ravimeid niikuinii võtta nii nagu peaks ehk kaks korda ööpäevas, iga päev ja elu lõpuni. Paljud tundsid, et nad lihtsalt ei saa sellega hakkama.»

Kolmeosalise nõustamise eesmärk on inimestele esiteks selgitada, mida teeb HIV nende organismis, mida teevad ravimid ning mida saavad nad ise teha. «Saime aru, et inimestele tuleb anda teavet võimalikult selgelt ja meeldejäävalt. Seetõttu töötasime välja ka värvilised slaidid, mis ilmestasid juttu.»

Laisaare sõnul vajame kõik, et keegi utsitaks meid aeg-ajalt tagant, kui me parasjagu kõige tublimad ei ole olnud. «Mitte niivõrd seda, et keegi kontrolliks, vaid just toetaks. Teine asi – kui oleme tublid olnud, võiks keegi meid selle eest ka kiita. Selline korrapärane toetus on tähtis ning seda püüab ka meie väljatöötatud nõustamine pakkuda.»

Teave ja vajalikud oskused

Patsiendid käivad iga kuu või kahe-kolme kuu tagant oma ravimitel järel. «Kohtumiste sagedus oleneb sellest, kui ladusalt inimesel ravimite võtmine läheb. Kuna need inimesed on seega pidevalt meedikute vaateväljas ja kui igal kohtumisel tegeleda ravisoostumisega, siis võiks loota, et sellest on rohkem kasu. Järjepidevus on oluline.»

Tähtis on ka see, et patsient saaks peale vajaliku teabe kätte ka vajalikud oskused. «Mida patsient pakutud teabega peale hakkab ning mida ta ise teha saab, et asi muutuks. Selles mõttes püütakse nõustamise käigus inimestega võimalused läbi arutada, kuid eelkõige peab just inimene ise välja pakkuma mingisuguse väikese nipi, mis võiks tal edaspidi ravimite ettekirjutusekohast võtmist kergendada.»

Ravimite võtmisel on suurimad probleemid unustamine ja ootamatud olukorrad, kus ravimeid ei ole kaasas. «Avariiolukorrad, kus ollakse näiteks oma töökohast või kodust eemal. Nõustaja püüab patsiendiga koos leida variante, et n-ö avarii-tabletid oleksid alati kaasas.»

«Unustamise kohta on üks üsna ilmekas näide selline, et 20. eluaastate teises pooles olev noormees, kes ei õpi ega tööta ja elab üksinda, unustab õhtuti tablette võtta. Lahendus oli lõpuks see, et ema helistab talle iga päev ja tuletab ravimite võtmist meelde. Nende konkreetsete inimeste jaoks see nipp toimis.» Muidugi võib tekkida küsimus, miks ei võiks patsient panna oma mobiilile meeldetuletavat helinat. «Aga võib-olla mobiiltelefoni ei olegi, sest lepingu hoidmine eeldab korrapärast sissetulekut, või kaob telefon ära, varastatakse või pannakse panti,» selgitas Laisaar.

Narkomaania mõjutab ravisoostumust vähe

Laisaar ütles, et kuigi töös oli viiteid sellele, et HIV-positiivsete narkomaanide ravisoostumus on selle valimi põhjal halvem, siis teaduslikus mõttes ei olnud statistiline vahe oluline. «Akadeemilise mõõdupuu järgi sellist erinevust erinevuseks ei loetagi, kuigi tegelikus elus on küll viiteid, et narkomaanide ravisoostumus on veidi halvem.»

Kuna HIV-positiivne narkomaan saab tegelikult ravimite võtmisega üsna hästi hakkama, ei tohiks end lasta mõjutada mõtteviisist, et süstivale narkomaanile ei ole põhjust teistega samaväärselt antiretroviirusravi pakkuda.

«Teine levinud suhtumine on, et inimene võiks süstimise järele jätta. Seesugust sõltuvust ei ole võimalik järsult katkestada. Seega ongi tarvis leida erinevaid meetodeid, kuidas inimesi toetada.»

Laisaar kuulis kunagi ühel konverentsil meeldejäävat mõtet. «Arvatakse, et süstiv narkomaan ei suuda ravimeid korrapäraselt võtta, sest tema elu on liiga korrapäratu. Kui järele mõelda, siis tavaliselt määravad inimese elurütmi perekond, kool, töö jne. Tegelikult on ka süstivatel narkomaanidel väga korrapärane päevakava, see on lihtsalt teistsugune kui meil.» Selle regulaarsuse paneb paika järgmise annuse vajadus. «Oma toetavate tegevustega peame vajadusel sobituma nende rutiini, mitte tegema asju nii, nagu oleme harjunud või ette kujutame.»

Laisaare sõnul on narkomaania ja HIV-positiivsus siiani häbimärgistatud seisundid, mis ei aita kuidagi kaasa sellele, et inimesed end sagedamalt kontrolliksid või julgeksid pärast diagnoosi saamist ravile minna. «Tegelikult saab nii HIV-positiivne kui ka HIV-positiivne süstiv narkomaan ravimite võtmisega kenasti hakkama, küsimus on lihtsalt selles, kas me tahame neile toeks olla, kui nad seda tuge vajavad.»

Kaja-Triin Laisaar kaitses filosoofiadoktori kraadi arstiteaduses väitekirja "HIV-positiivsed inimesed Eestis: HIVi ravikaskaad ja antiretroviirusravi soostumust ning turvalist seksuaalkäitumist toetavad sekkumised“ 29. augustil 2016. Teda juhendas professor Anneli Uusküla TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, oponeeris New York’i ülikooli dotsent Danielle C. Ompad. (Foto: Merilyn Säde)

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Puu- ja köögivilja tasub süüa kümme portsjonit päevas
    Eile

    Kui küsimus on selles, mida järgmiseks põske pista, siis tervislik valik oleks kindlasti puu- või köögivili. Nüüd tuleb välja, et seda valikut sobiks teha isegi kaks korda sagedamini, kui meist on mõned seni piisavaks pidanud.

  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    24.02

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.