Siirdemeditsiini ekspert: täppismeditsiini arendamine tõotab Eestile olulist kokkuhoidu ja tuluallikat (3)

(Foto: Postimees/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
1.11.2015 8:11
Rubriik: Tervis

Tervishoiuteenuste ja ravimite hind on viimastel aastakümnetel hüppeliselt kasvanud, neelates vähemalt arenenud riikides 10-15 protsenti nende sisemajanduse kogutoodangust. Samal ajal peab tervishoiusüsteemi üleval pidamisega hakkama saama üha väiksem hulk maksumaksjaid, sundides riike reformidele, mida pole nähtud viimasest ilmasõjast saadik.

ERR Novaatorile antud intervjuus leiab Šveitsi riikliku tehnoloogiainstituudi siirdemeditsiini professor Jonathan Knowles, et üleminek personaal- ehk täppismeditsiinile on hinnasurve tõttu paratamatu. Eestil oleks aga tänaseks loodud infosüsteemide ja andmebaaside toel potentsiaali saada inimese raviks kõigi tema isiku- ja terviseandmete kasutamisel läbimõeldud väärtusahela korral maailma üheks juhtivaks eksperdiks, sillutades teed nii ekspordikõlbulike tarkvaralahenduste kui ka teadmuseni.

Isiklikuma lähenemise paratamatus
Inimesed elavad tänu kaasaegsele meditsiinile kauem kui kunagi varem. Uute ravimite väljatöötamine toimub metoodiliselt ja kindlate reeglite järgi. Kadunud on ajad, kus innovatsioon seisneb näiteks silmapõletiku korral silmakoopasse tuvivere valamises ja seejärel silmalau kokku õmblemises. Selle asemel võetaks teraapia või ravimi tõhususe hindamisel aluseks paljude inimestega tehtud pimekatsed.

Knowlesi sõnul tähendab see paratamatult, et turule jõudvad ravimid on mõeldud keskmisele inimesele. Nagu igaüks enda näitel tunnistada võib, vastavad keskmise ideaalile täielikult vaid vähesed.

„Kui võtta näiteks skisofreeniaravimid, siis on meile väga head andmed selle kohta, et need töötavad vaid 90 protsendi inimeste puhul. Teised kogevad kõrvaltoimeid, kuid nende seisund ei parane. See on klassikaliste kliiniliste katsete probleem. Kui me valiksime hoolikamalt, kellele me mida anname, säästaksime raha ja ka kindlasti skisofreenia patsientide psüühikat,“ tõi professor näite.

Sama võib öelda mitmete klassikaliste vähiravimite ja -teraapiate kohta. Kasu lõikab keskmiselt vaid iga kolmas. Veelgi enam, teaduskirjanduses leidub üha rohkem tõendusmaterjali selle kohta, et valesid ravimeid saades võib surm saabuda isegi kiiremini kui mitte midagi tehes. Suur osa vähiravimitest panevad märkimisväärne surve alla ka terved rakud.

„Inimesed surevad, kuna me anname neile valesid ravimeid vales kombinatsioonis. See paneb tervishoiusüsteemile lisakoorma, kuna patsiendid tulevad valet ravimit saades kiiremini tagasi ja mõned vajavad nende kõrvaltoimete tõttu täiendavat hoolt. Tegelikult on tervishoiusüsteemile tunduvalt kulukam teha midagi valesti kui õigesti,“ sõnas Knowles, vastates seega enda jaoks küsimusele, kas riigid saavad üleüldse senisest isiklikumat lähenemist enda jaoks lubada.

Tee isiklikuma lähenemise suunas
Üheks oluliseks komponendiks paradigma nihkes on Knowlesi sõnul uut tüüpi kliinilised katsed. Pimekatsete asemel, kus osalejatel ja paremal juhul ka katse läbiviijatel pole andmete analüüsimise ajal isegi aimu, kas uurimisalused said pärisravimeid või nn suhkrutablette, jälgitaks võimalik paljude inimeste reaktsiooni uutele ravimitele või vanade ravimite uutele kombinatsioonidele vahetult. Seejuures kogutaks võimalikult palju andmeid.

„Kui sul on piisavalt palju inimesi ja erinevat tüüpi infot, saad tuletada erinevaid reegleid ja seaduspärasid, mis peavad paika kindlate patsiendirühmade puhul. Aja jooksul saad teada, mis on just nende jaoks parim lahendus. Saad teada, kas parim lahendus on näiteks üks või teine ravim, kiiritusravi, operatsioon, miski muu või nende kombinatsioon,“ selgitas professor.

Tundlike isikuandmete kogumine ja kasutamine viib privaatsusküsimusteni, mille suhtes jätkus filosoofidel ja õigusteadlaste väitlusainet päevadeks. Knowles nendib, et see on probleem, kuigi isiklikul tasandil suhtub ta geeni- ja terviseandmete jagamisse stoilise rahuga.

„Ma olen tunduvalt murelikum selles osas, mida on häkkeritel kätte saada meie pankadest, Facebooki lehelt ja suhtlusrakendustest. Ent see ei tähenda, et nende väärkasutamise vältimiseks tuleb luua kindlaid raamistikke. Näiteks Ühendkuningriikides müüdi edasi pensionisaajate lekkinud isikuandmed, mispeale helistati neile pärast pensionipäeva umbes kuus korda päevas ja pakuti neile ostmiseks erinevaid ravimeid. See on selgelt vale,“ märkis ta.

Uute ravimite ja teraapiate arendamisest huvitatud ettevõtete kaalutlused on tänapäeval enamasti teistsugused. „Ravimifirmad loodavad minu arvates veidi iganenult, et geeniandmetest kooruvad välja uued olulised ravimite sihtmärgid. Ent see juhtub vaid populatsiooni tasemel, mistõttu pole nad indiviidist tegelikult väga huvitatud. Seega ei usu ma, et neil on tervise- ja geeniandmetest väga palju kasu ja me tohiksime lasta neil nendega väga vabalt toimetada. Näiteks GenomicsEngland projekti raames on meil ses osas väga selged piirangud. Eesti vajab midagi sarnast,“ leidis Knowles.

Personaalmeditsiini kasutegur
Kuigi personaalmeditsiin ei too tõenäoliselt erasektorile hõlptulu, võiks see riigi rahakotti pikemas perspektiivis siiski raskemaks muuta. Kasvõi näiteks maksude maksmise seisukohalt. Õige ravimi või teraapia abil saab näiteks vähipatsientide eluiga pikendada paari või isegi paarikümne aasta võrra. „Muidugi surevad nad lõpuks millessegi. Ent tehtavaid kulutusi tuleks vaadata laiemas kontekstis. Sinna juurde tuleks arvata tervishoiukulutused, mida me tavaliselt ei mõõda, olgu nendeks haigushüvitised või töötuabirahad. Kui suudad kedagi kauem tööl hoida ja sellega haiguste sotsiaalset hinda langetada, siis on majanduslik kasu veelgi suurem,“ märkis Knowles.

Siiski näeb Knowles mitut võimalust täppismeditsiiniks tarvilike süsteemide pealt otseselt teenida. „Põhirõhk peaks olema ikkagi riigi enda tervishoiul. Tüüpiliste lääneriikide puhul moodustavad sellega seonduvad kulutused SKP-st 10-15 protsenti. Kuid kindlasti hakkavad geeni- ja terviseandmeid koondavate andmebaaside vastu huvi tundma ka farmaatsiaettevõtted, et otsida uusi ravimite sihtmärke ja teha patsientide nõusolekul kliinilisi katseid just neid huvitava sihtrühma peal,“ märkis professor.

Põhiliseks ekspordiartikliks võiksid saada täppismeditsiini rakendamise erinevates valdkondades võimalikuks muutvad tarkvaralahendused. „Te ei pea seejuures kokku panema tervet süsteemi, vaid võite piirduda ka väärtusahela teatud osade loomisega. Näiteks süsteemidega, mis aitavad inimestel paremini hallata kardiovaskulaarsete haiguste või rinnavähi ravi. See sarnaneks mobiiliäpile või arvuti algoritmile, millel oleks õiged liidesed (erinevate andmebaasidega ühendumiseks),“ selgitas Knowles.

Viimaks on alati võimalus lõigata kasu teadmuselt, kogemuselt ja süsteemidelt, mis on tekkinud või tekivad eesti patsientide vajaduste katmiseks loodud lahenduste käigus. „Näiteks võite minna mõne USA suurhaigla juurde ja öelda, et meie südame- ja veresoonkonna haigusi põdevate patsientidega tegelemiseks loodud süsteemi abil on teil võimalik kokku hoida 10-20 miljonit dollarit. Kui lahendus töötab tõepoolest hästi, on teiste jaoks selle ostmine odavam, kui ise analoogse süsteemi nullist üles ehitamine,“ märkis professor.

Mees rõhutab, et kuigi eestlastel endil on näiteks tervise infosüsteemi sh e-haigusloo puuduste kohta öelda nii mõndagi kriitilist, on ülejäänud maailm Eestist veel sammu võrra maas. „Te olete meditsiiniandmete hoiustamise ja kättesaadavaks tegemise osas dramaatiliselt edasi liikunud. Ma pole varem midagi sellist näinud. Taani on lähedal, aga ma arvan, et Eesti lahendus on parem. Te peate teadma, et Ühendkuningriigi tervishoiuteenistus üritas 7-8 aasta eest midagi sellist luua, kulutas 20 miljardit naela ja ei saanud selle eest ikka praktiliselt midagi,“ tõi Knowles näite.

Edu ei pruugi kindlustada ka end juba tõestanud süsteemide väljaspoolt ostmine. Hoopis tähtsam on nende oskuslik juurutamine. Knowles toob näitena Cambridge'i ülikoolihaigla, mis otsustas minna hiljuti üle ühe ameerika ettevõtte poolt loodud e-haigusloo süsteemile. „See meenutas olemuslikult juba Eestis eksisteerivat. Kuid kuna selle tarvitusele võtmine ei kulgenud ladusalt, laskus kogu haigla kaosesse. Sekkuma pidi riiklik tervishoiuteenistus. Seega võiks märkimisväärseks tuluallikaks ka oma oskusteabe eksportimine,“ laiendas professor.

Knowles märgib, et kuigi Eesti on praegu tervishoiuvaldkonnas IT-lahenduste rakendamise poolest esirinnas, ei tasu veel loorberitele puhkama jääda. „Usun, et sobilike investeeringute ja läbimõeldud väärtusahelaga sh ka näiteks sotsiaalkindlustusmakseid ja töötust, on nende korralikul haldamisel paljude teiste riikide ja organisatsioonide ees märkimisväärne eelis. Sellest korralikult kasu lõigates võiks Eesti saada maailmas üheks keskuseks, kus meditsiinisüsteemi tõepoolest tõhusamaks muudetakse ja sellega teistele eeskuju antakse,“ mõtiskles Jones.

Ühe või teise stsenaariumi realiseerumine sõltub aga professori sõnul otseselt selles, millise fookusega edasi liigutakse ja kui sujuvalt personaalmeditsiini juurutamine laabub.

Jonathan Knowles pidas loengu „Kuidas personaalmeditsiinist ja suurandmete analüüsist majanduslikku kasu lõigata?“ 26. oktoobril toimunud terviseinnovatsiooni foorumil „Fookuses on personaalmeditsiin“.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    09:46

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    09:19

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.