Siirdemeditsiini ekspert: täppismeditsiini arendamine tõotab Eestile olulist kokkuhoidu ja tuluallikat (3)

(Foto: Postimees/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
1.11.2015 8:11
Rubriik: Tervis

Tervishoiuteenuste ja ravimite hind on viimastel aastakümnetel hüppeliselt kasvanud, neelates vähemalt arenenud riikides 10-15 protsenti nende sisemajanduse kogutoodangust. Samal ajal peab tervishoiusüsteemi üleval pidamisega hakkama saama üha väiksem hulk maksumaksjaid, sundides riike reformidele, mida pole nähtud viimasest ilmasõjast saadik.

ERR Novaatorile antud intervjuus leiab Šveitsi riikliku tehnoloogiainstituudi siirdemeditsiini professor Jonathan Knowles, et üleminek personaal- ehk täppismeditsiinile on hinnasurve tõttu paratamatu. Eestil oleks aga tänaseks loodud infosüsteemide ja andmebaaside toel potentsiaali saada inimese raviks kõigi tema isiku- ja terviseandmete kasutamisel läbimõeldud väärtusahela korral maailma üheks juhtivaks eksperdiks, sillutades teed nii ekspordikõlbulike tarkvaralahenduste kui ka teadmuseni.

Isiklikuma lähenemise paratamatus
Inimesed elavad tänu kaasaegsele meditsiinile kauem kui kunagi varem. Uute ravimite väljatöötamine toimub metoodiliselt ja kindlate reeglite järgi. Kadunud on ajad, kus innovatsioon seisneb näiteks silmapõletiku korral silmakoopasse tuvivere valamises ja seejärel silmalau kokku õmblemises. Selle asemel võetaks teraapia või ravimi tõhususe hindamisel aluseks paljude inimestega tehtud pimekatsed.

Knowlesi sõnul tähendab see paratamatult, et turule jõudvad ravimid on mõeldud keskmisele inimesele. Nagu igaüks enda näitel tunnistada võib, vastavad keskmise ideaalile täielikult vaid vähesed.

„Kui võtta näiteks skisofreeniaravimid, siis on meile väga head andmed selle kohta, et need töötavad vaid 90 protsendi inimeste puhul. Teised kogevad kõrvaltoimeid, kuid nende seisund ei parane. See on klassikaliste kliiniliste katsete probleem. Kui me valiksime hoolikamalt, kellele me mida anname, säästaksime raha ja ka kindlasti skisofreenia patsientide psüühikat,“ tõi professor näite.

Sama võib öelda mitmete klassikaliste vähiravimite ja -teraapiate kohta. Kasu lõikab keskmiselt vaid iga kolmas. Veelgi enam, teaduskirjanduses leidub üha rohkem tõendusmaterjali selle kohta, et valesid ravimeid saades võib surm saabuda isegi kiiremini kui mitte midagi tehes. Suur osa vähiravimitest panevad märkimisväärne surve alla ka terved rakud.

„Inimesed surevad, kuna me anname neile valesid ravimeid vales kombinatsioonis. See paneb tervishoiusüsteemile lisakoorma, kuna patsiendid tulevad valet ravimit saades kiiremini tagasi ja mõned vajavad nende kõrvaltoimete tõttu täiendavat hoolt. Tegelikult on tervishoiusüsteemile tunduvalt kulukam teha midagi valesti kui õigesti,“ sõnas Knowles, vastates seega enda jaoks küsimusele, kas riigid saavad üleüldse senisest isiklikumat lähenemist enda jaoks lubada.

Tee isiklikuma lähenemise suunas
Üheks oluliseks komponendiks paradigma nihkes on Knowlesi sõnul uut tüüpi kliinilised katsed. Pimekatsete asemel, kus osalejatel ja paremal juhul ka katse läbiviijatel pole andmete analüüsimise ajal isegi aimu, kas uurimisalused said pärisravimeid või nn suhkrutablette, jälgitaks võimalik paljude inimeste reaktsiooni uutele ravimitele või vanade ravimite uutele kombinatsioonidele vahetult. Seejuures kogutaks võimalikult palju andmeid.

„Kui sul on piisavalt palju inimesi ja erinevat tüüpi infot, saad tuletada erinevaid reegleid ja seaduspärasid, mis peavad paika kindlate patsiendirühmade puhul. Aja jooksul saad teada, mis on just nende jaoks parim lahendus. Saad teada, kas parim lahendus on näiteks üks või teine ravim, kiiritusravi, operatsioon, miski muu või nende kombinatsioon,“ selgitas professor.

Tundlike isikuandmete kogumine ja kasutamine viib privaatsusküsimusteni, mille suhtes jätkus filosoofidel ja õigusteadlaste väitlusainet päevadeks. Knowles nendib, et see on probleem, kuigi isiklikul tasandil suhtub ta geeni- ja terviseandmete jagamisse stoilise rahuga.

„Ma olen tunduvalt murelikum selles osas, mida on häkkeritel kätte saada meie pankadest, Facebooki lehelt ja suhtlusrakendustest. Ent see ei tähenda, et nende väärkasutamise vältimiseks tuleb luua kindlaid raamistikke. Näiteks Ühendkuningriikides müüdi edasi pensionisaajate lekkinud isikuandmed, mispeale helistati neile pärast pensionipäeva umbes kuus korda päevas ja pakuti neile ostmiseks erinevaid ravimeid. See on selgelt vale,“ märkis ta.

Uute ravimite ja teraapiate arendamisest huvitatud ettevõtete kaalutlused on tänapäeval enamasti teistsugused. „Ravimifirmad loodavad minu arvates veidi iganenult, et geeniandmetest kooruvad välja uued olulised ravimite sihtmärgid. Ent see juhtub vaid populatsiooni tasemel, mistõttu pole nad indiviidist tegelikult väga huvitatud. Seega ei usu ma, et neil on tervise- ja geeniandmetest väga palju kasu ja me tohiksime lasta neil nendega väga vabalt toimetada. Näiteks GenomicsEngland projekti raames on meil ses osas väga selged piirangud. Eesti vajab midagi sarnast,“ leidis Knowles.

Personaalmeditsiini kasutegur
Kuigi personaalmeditsiin ei too tõenäoliselt erasektorile hõlptulu, võiks see riigi rahakotti pikemas perspektiivis siiski raskemaks muuta. Kasvõi näiteks maksude maksmise seisukohalt. Õige ravimi või teraapia abil saab näiteks vähipatsientide eluiga pikendada paari või isegi paarikümne aasta võrra. „Muidugi surevad nad lõpuks millessegi. Ent tehtavaid kulutusi tuleks vaadata laiemas kontekstis. Sinna juurde tuleks arvata tervishoiukulutused, mida me tavaliselt ei mõõda, olgu nendeks haigushüvitised või töötuabirahad. Kui suudad kedagi kauem tööl hoida ja sellega haiguste sotsiaalset hinda langetada, siis on majanduslik kasu veelgi suurem,“ märkis Knowles.

Siiski näeb Knowles mitut võimalust täppismeditsiiniks tarvilike süsteemide pealt otseselt teenida. „Põhirõhk peaks olema ikkagi riigi enda tervishoiul. Tüüpiliste lääneriikide puhul moodustavad sellega seonduvad kulutused SKP-st 10-15 protsenti. Kuid kindlasti hakkavad geeni- ja terviseandmeid koondavate andmebaaside vastu huvi tundma ka farmaatsiaettevõtted, et otsida uusi ravimite sihtmärke ja teha patsientide nõusolekul kliinilisi katseid just neid huvitava sihtrühma peal,“ märkis professor.

Põhiliseks ekspordiartikliks võiksid saada täppismeditsiini rakendamise erinevates valdkondades võimalikuks muutvad tarkvaralahendused. „Te ei pea seejuures kokku panema tervet süsteemi, vaid võite piirduda ka väärtusahela teatud osade loomisega. Näiteks süsteemidega, mis aitavad inimestel paremini hallata kardiovaskulaarsete haiguste või rinnavähi ravi. See sarnaneks mobiiliäpile või arvuti algoritmile, millel oleks õiged liidesed (erinevate andmebaasidega ühendumiseks),“ selgitas Knowles.

Viimaks on alati võimalus lõigata kasu teadmuselt, kogemuselt ja süsteemidelt, mis on tekkinud või tekivad eesti patsientide vajaduste katmiseks loodud lahenduste käigus. „Näiteks võite minna mõne USA suurhaigla juurde ja öelda, et meie südame- ja veresoonkonna haigusi põdevate patsientidega tegelemiseks loodud süsteemi abil on teil võimalik kokku hoida 10-20 miljonit dollarit. Kui lahendus töötab tõepoolest hästi, on teiste jaoks selle ostmine odavam, kui ise analoogse süsteemi nullist üles ehitamine,“ märkis professor.

Mees rõhutab, et kuigi eestlastel endil on näiteks tervise infosüsteemi sh e-haigusloo puuduste kohta öelda nii mõndagi kriitilist, on ülejäänud maailm Eestist veel sammu võrra maas. „Te olete meditsiiniandmete hoiustamise ja kättesaadavaks tegemise osas dramaatiliselt edasi liikunud. Ma pole varem midagi sellist näinud. Taani on lähedal, aga ma arvan, et Eesti lahendus on parem. Te peate teadma, et Ühendkuningriigi tervishoiuteenistus üritas 7-8 aasta eest midagi sellist luua, kulutas 20 miljardit naela ja ei saanud selle eest ikka praktiliselt midagi,“ tõi Knowles näite.

Edu ei pruugi kindlustada ka end juba tõestanud süsteemide väljaspoolt ostmine. Hoopis tähtsam on nende oskuslik juurutamine. Knowles toob näitena Cambridge'i ülikoolihaigla, mis otsustas minna hiljuti üle ühe ameerika ettevõtte poolt loodud e-haigusloo süsteemile. „See meenutas olemuslikult juba Eestis eksisteerivat. Kuid kuna selle tarvitusele võtmine ei kulgenud ladusalt, laskus kogu haigla kaosesse. Sekkuma pidi riiklik tervishoiuteenistus. Seega võiks märkimisväärseks tuluallikaks ka oma oskusteabe eksportimine,“ laiendas professor.

Knowles märgib, et kuigi Eesti on praegu tervishoiuvaldkonnas IT-lahenduste rakendamise poolest esirinnas, ei tasu veel loorberitele puhkama jääda. „Usun, et sobilike investeeringute ja läbimõeldud väärtusahelaga sh ka näiteks sotsiaalkindlustusmakseid ja töötust, on nende korralikul haldamisel paljude teiste riikide ja organisatsioonide ees märkimisväärne eelis. Sellest korralikult kasu lõigates võiks Eesti saada maailmas üheks keskuseks, kus meditsiinisüsteemi tõepoolest tõhusamaks muudetakse ja sellega teistele eeskuju antakse,“ mõtiskles Jones.

Ühe või teise stsenaariumi realiseerumine sõltub aga professori sõnul otseselt selles, millise fookusega edasi liigutakse ja kui sujuvalt personaalmeditsiini juurutamine laabub.

Jonathan Knowles pidas loengu „Kuidas personaalmeditsiinist ja suurandmete analüüsist majanduslikku kasu lõigata?“ 26. oktoobril toimunud terviseinnovatsiooni foorumil „Fookuses on personaalmeditsiin“.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Puu- ja köögivilja tasub süüa kümme portsjonit päevas
    25.02

    Kui küsimus on selles, mida järgmiseks põske pista, siis tervislik valik oleks kindlasti puu- või köögivili. Nüüd tuleb välja, et seda valikut sobiks teha isegi kaks korda sagedamini, kui meist on mõned seni piisavaks pidanud.

  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    24.02

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.