Siirdemeditsiini ekspert: täppismeditsiini arendamine tõotab Eestile olulist kokkuhoidu ja tuluallikat (3)

(Foto: Postimees/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
1.11.2015 8:11
Rubriik: Tervis

Tervishoiuteenuste ja ravimite hind on viimastel aastakümnetel hüppeliselt kasvanud, neelates vähemalt arenenud riikides 10-15 protsenti nende sisemajanduse kogutoodangust. Samal ajal peab tervishoiusüsteemi üleval pidamisega hakkama saama üha väiksem hulk maksumaksjaid, sundides riike reformidele, mida pole nähtud viimasest ilmasõjast saadik.

ERR Novaatorile antud intervjuus leiab Šveitsi riikliku tehnoloogiainstituudi siirdemeditsiini professor Jonathan Knowles, et üleminek personaal- ehk täppismeditsiinile on hinnasurve tõttu paratamatu. Eestil oleks aga tänaseks loodud infosüsteemide ja andmebaaside toel potentsiaali saada inimese raviks kõigi tema isiku- ja terviseandmete kasutamisel läbimõeldud väärtusahela korral maailma üheks juhtivaks eksperdiks, sillutades teed nii ekspordikõlbulike tarkvaralahenduste kui ka teadmuseni.

Isiklikuma lähenemise paratamatus
Inimesed elavad tänu kaasaegsele meditsiinile kauem kui kunagi varem. Uute ravimite väljatöötamine toimub metoodiliselt ja kindlate reeglite järgi. Kadunud on ajad, kus innovatsioon seisneb näiteks silmapõletiku korral silmakoopasse tuvivere valamises ja seejärel silmalau kokku õmblemises. Selle asemel võetaks teraapia või ravimi tõhususe hindamisel aluseks paljude inimestega tehtud pimekatsed.

Knowlesi sõnul tähendab see paratamatult, et turule jõudvad ravimid on mõeldud keskmisele inimesele. Nagu igaüks enda näitel tunnistada võib, vastavad keskmise ideaalile täielikult vaid vähesed.

„Kui võtta näiteks skisofreeniaravimid, siis on meile väga head andmed selle kohta, et need töötavad vaid 90 protsendi inimeste puhul. Teised kogevad kõrvaltoimeid, kuid nende seisund ei parane. See on klassikaliste kliiniliste katsete probleem. Kui me valiksime hoolikamalt, kellele me mida anname, säästaksime raha ja ka kindlasti skisofreenia patsientide psüühikat,“ tõi professor näite.

Sama võib öelda mitmete klassikaliste vähiravimite ja -teraapiate kohta. Kasu lõikab keskmiselt vaid iga kolmas. Veelgi enam, teaduskirjanduses leidub üha rohkem tõendusmaterjali selle kohta, et valesid ravimeid saades võib surm saabuda isegi kiiremini kui mitte midagi tehes. Suur osa vähiravimitest panevad märkimisväärne surve alla ka terved rakud.

„Inimesed surevad, kuna me anname neile valesid ravimeid vales kombinatsioonis. See paneb tervishoiusüsteemile lisakoorma, kuna patsiendid tulevad valet ravimit saades kiiremini tagasi ja mõned vajavad nende kõrvaltoimete tõttu täiendavat hoolt. Tegelikult on tervishoiusüsteemile tunduvalt kulukam teha midagi valesti kui õigesti,“ sõnas Knowles, vastates seega enda jaoks küsimusele, kas riigid saavad üleüldse senisest isiklikumat lähenemist enda jaoks lubada.

Tee isiklikuma lähenemise suunas
Üheks oluliseks komponendiks paradigma nihkes on Knowlesi sõnul uut tüüpi kliinilised katsed. Pimekatsete asemel, kus osalejatel ja paremal juhul ka katse läbiviijatel pole andmete analüüsimise ajal isegi aimu, kas uurimisalused said pärisravimeid või nn suhkrutablette, jälgitaks võimalik paljude inimeste reaktsiooni uutele ravimitele või vanade ravimite uutele kombinatsioonidele vahetult. Seejuures kogutaks võimalikult palju andmeid.

„Kui sul on piisavalt palju inimesi ja erinevat tüüpi infot, saad tuletada erinevaid reegleid ja seaduspärasid, mis peavad paika kindlate patsiendirühmade puhul. Aja jooksul saad teada, mis on just nende jaoks parim lahendus. Saad teada, kas parim lahendus on näiteks üks või teine ravim, kiiritusravi, operatsioon, miski muu või nende kombinatsioon,“ selgitas professor.

Tundlike isikuandmete kogumine ja kasutamine viib privaatsusküsimusteni, mille suhtes jätkus filosoofidel ja õigusteadlaste väitlusainet päevadeks. Knowles nendib, et see on probleem, kuigi isiklikul tasandil suhtub ta geeni- ja terviseandmete jagamisse stoilise rahuga.

„Ma olen tunduvalt murelikum selles osas, mida on häkkeritel kätte saada meie pankadest, Facebooki lehelt ja suhtlusrakendustest. Ent see ei tähenda, et nende väärkasutamise vältimiseks tuleb luua kindlaid raamistikke. Näiteks Ühendkuningriikides müüdi edasi pensionisaajate lekkinud isikuandmed, mispeale helistati neile pärast pensionipäeva umbes kuus korda päevas ja pakuti neile ostmiseks erinevaid ravimeid. See on selgelt vale,“ märkis ta.

Uute ravimite ja teraapiate arendamisest huvitatud ettevõtete kaalutlused on tänapäeval enamasti teistsugused. „Ravimifirmad loodavad minu arvates veidi iganenult, et geeniandmetest kooruvad välja uued olulised ravimite sihtmärgid. Ent see juhtub vaid populatsiooni tasemel, mistõttu pole nad indiviidist tegelikult väga huvitatud. Seega ei usu ma, et neil on tervise- ja geeniandmetest väga palju kasu ja me tohiksime lasta neil nendega väga vabalt toimetada. Näiteks GenomicsEngland projekti raames on meil ses osas väga selged piirangud. Eesti vajab midagi sarnast,“ leidis Knowles.

Personaalmeditsiini kasutegur
Kuigi personaalmeditsiin ei too tõenäoliselt erasektorile hõlptulu, võiks see riigi rahakotti pikemas perspektiivis siiski raskemaks muuta. Kasvõi näiteks maksude maksmise seisukohalt. Õige ravimi või teraapia abil saab näiteks vähipatsientide eluiga pikendada paari või isegi paarikümne aasta võrra. „Muidugi surevad nad lõpuks millessegi. Ent tehtavaid kulutusi tuleks vaadata laiemas kontekstis. Sinna juurde tuleks arvata tervishoiukulutused, mida me tavaliselt ei mõõda, olgu nendeks haigushüvitised või töötuabirahad. Kui suudad kedagi kauem tööl hoida ja sellega haiguste sotsiaalset hinda langetada, siis on majanduslik kasu veelgi suurem,“ märkis Knowles.

Siiski näeb Knowles mitut võimalust täppismeditsiiniks tarvilike süsteemide pealt otseselt teenida. „Põhirõhk peaks olema ikkagi riigi enda tervishoiul. Tüüpiliste lääneriikide puhul moodustavad sellega seonduvad kulutused SKP-st 10-15 protsenti. Kuid kindlasti hakkavad geeni- ja terviseandmeid koondavate andmebaaside vastu huvi tundma ka farmaatsiaettevõtted, et otsida uusi ravimite sihtmärke ja teha patsientide nõusolekul kliinilisi katseid just neid huvitava sihtrühma peal,“ märkis professor.

Põhiliseks ekspordiartikliks võiksid saada täppismeditsiini rakendamise erinevates valdkondades võimalikuks muutvad tarkvaralahendused. „Te ei pea seejuures kokku panema tervet süsteemi, vaid võite piirduda ka väärtusahela teatud osade loomisega. Näiteks süsteemidega, mis aitavad inimestel paremini hallata kardiovaskulaarsete haiguste või rinnavähi ravi. See sarnaneks mobiiliäpile või arvuti algoritmile, millel oleks õiged liidesed (erinevate andmebaasidega ühendumiseks),“ selgitas Knowles.

Viimaks on alati võimalus lõigata kasu teadmuselt, kogemuselt ja süsteemidelt, mis on tekkinud või tekivad eesti patsientide vajaduste katmiseks loodud lahenduste käigus. „Näiteks võite minna mõne USA suurhaigla juurde ja öelda, et meie südame- ja veresoonkonna haigusi põdevate patsientidega tegelemiseks loodud süsteemi abil on teil võimalik kokku hoida 10-20 miljonit dollarit. Kui lahendus töötab tõepoolest hästi, on teiste jaoks selle ostmine odavam, kui ise analoogse süsteemi nullist üles ehitamine,“ märkis professor.

Mees rõhutab, et kuigi eestlastel endil on näiteks tervise infosüsteemi sh e-haigusloo puuduste kohta öelda nii mõndagi kriitilist, on ülejäänud maailm Eestist veel sammu võrra maas. „Te olete meditsiiniandmete hoiustamise ja kättesaadavaks tegemise osas dramaatiliselt edasi liikunud. Ma pole varem midagi sellist näinud. Taani on lähedal, aga ma arvan, et Eesti lahendus on parem. Te peate teadma, et Ühendkuningriigi tervishoiuteenistus üritas 7-8 aasta eest midagi sellist luua, kulutas 20 miljardit naela ja ei saanud selle eest ikka praktiliselt midagi,“ tõi Knowles näite.

Edu ei pruugi kindlustada ka end juba tõestanud süsteemide väljaspoolt ostmine. Hoopis tähtsam on nende oskuslik juurutamine. Knowles toob näitena Cambridge'i ülikoolihaigla, mis otsustas minna hiljuti üle ühe ameerika ettevõtte poolt loodud e-haigusloo süsteemile. „See meenutas olemuslikult juba Eestis eksisteerivat. Kuid kuna selle tarvitusele võtmine ei kulgenud ladusalt, laskus kogu haigla kaosesse. Sekkuma pidi riiklik tervishoiuteenistus. Seega võiks märkimisväärseks tuluallikaks ka oma oskusteabe eksportimine,“ laiendas professor.

Knowles märgib, et kuigi Eesti on praegu tervishoiuvaldkonnas IT-lahenduste rakendamise poolest esirinnas, ei tasu veel loorberitele puhkama jääda. „Usun, et sobilike investeeringute ja läbimõeldud väärtusahelaga sh ka näiteks sotsiaalkindlustusmakseid ja töötust, on nende korralikul haldamisel paljude teiste riikide ja organisatsioonide ees märkimisväärne eelis. Sellest korralikult kasu lõigates võiks Eesti saada maailmas üheks keskuseks, kus meditsiinisüsteemi tõepoolest tõhusamaks muudetakse ja sellega teistele eeskuju antakse,“ mõtiskles Jones.

Ühe või teise stsenaariumi realiseerumine sõltub aga professori sõnul otseselt selles, millise fookusega edasi liigutakse ja kui sujuvalt personaalmeditsiini juurutamine laabub.

Jonathan Knowles pidas loengu „Kuidas personaalmeditsiinist ja suurandmete analüüsist majanduslikku kasu lõigata?“ 26. oktoobril toimunud terviseinnovatsiooni foorumil „Fookuses on personaalmeditsiin“.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.