Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"

Neurodegeneratiivsed haigused on progresseeruvad, nende korral haigusnähud süvenevad ja võivad viia häireteni, mille korral on igapäevaste tegevustega toimetulekuks vajalik kõrvalabi. (Foto: Pixabay)
Pille Taba
15.11.2016 9:40
Rubriik: Tervis

Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba kirjutab, et pikema eluea on taganud mitmed tegurid, sealhulgas paranenud hügieen ja nakkuhaiguste põdemise vähenemine, paremad elutingimused ja tervislikumad eluviisid, seega on pikenenud eluaastad kvaliteetsema eluviisi tulemus.

Samas kaasneb pikenenud elueaga rahvastiku vananemine. See tähendab, et eakate vanuserühma osakaal suureneb. Koos sellega kasvab nende haigusjuhtude arv, mille tekkimise risk suureneb vanuste tõustes: nende hulka kuuluvad niinimetatud neurodegeneratiivsed haigused, sealhulgas näiteks Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi. Neile haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates ajupiirkondades ja vastavalt sellele haigusnähtude avaldumine, mille hulgas võivad olla nii liikumishäired kui ka vaimsete võimete allakäik.

Neurodegeneratiivsed haigused on progresseeruvad, nende korral haigusnähud süvenevad ja võivad viia häireteni, mille korral on igapäevaste tegevustega toimetulekuks vajalik kõrvalabi. Tegemist on kaasaja «epideemiaga», mis on koorem nii patsientidele, nende pereliikmetele kui ka ühiskonnale.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on näidanud, et arvestuslikult on Euroopas haiguskoormusest 35 protsenti põhjustatud ajuhaigustest.

See tähendab, et neuroloogilised ja psühhiaatrilised haigused on põhjuseks ühele kolmandikule tervisekaotusest, mille hulka arvestatakse nii aastaid, mil elatakse mitte enam täie tervise juures, kui ka haiguse põhjustatud surma tõttu kaotatud eluaastaid. Sealhulgas on ärevus- ja meeleoluhäirete kõrval üheks olulisemaks haiguskoormuse põhjustajaks dementsusega kulgevad haigused. Näiteks 2011. aastal põdes Euroopas hinnanguliselt 16,2 miljonit inimest dementsust ja 1,2 miljonit Parkinsoni.

Kuigi meditsiin on teadusuuringute toel neurodegeneratiivsete haiguste diagnoosimisel ja nähtude leevendamisel jõudsalt edasi arenenud, ei ole praeguseni võimalik nende kulgu peatada või neid välja ravida. Praeguseni ei ole teada täpsed mehhanismid, mis kutsuvad esile krooniliste neurodegeneratiivsete haiguste tekkimise; teadusuuringud on viinud paljude hüpoteesideni, mis siiski pole kindlat tõestust leidnud.

Neid haiguseid, sealhulgas Alzheimeri tõbe ja Parkinsoni tõbe diagnoositakse siis, kui on tekkinud kliinilised avaldused ehk haiguse sümptomid. Samas on teada, et neurodegeneratiivsed mehhanismid, see on närvirakkude hävimise protsess, toimub ajus juba ammu enne seda, kui tekivad kliinilised haigusnähud. Samas ei ole praegu veel igapäevases praktikas võimalik kasutada niinimetatud biomarkereid sellisteks analüüsideks ja uuringuteks, mis võimaldaksid neurodegeneratiivseid haigusi diagnoosida väga varajases staadiumis, või prognoosida nende kulgu. Sageli on nende haiguste esmassümptomid hiilivad ja mitte piisavalt spetsiifilised ning nende põhjal on võimalik diagnoosi kinnitada alles siis, kui haiguse kulg on viinud juba väljakujunenud süvenevate sümptomiteni.

Neurodegeneratiivsete haiguste mehhanismide selgitamine on võtmeküsimuseks ka ravis – ajukahjustuse tekkemehhanismide vallandajate selgitamine annaks võimaluse uurida toimeaineid, mis võiksid neid mehhanisme mõjutada. Praeguste ravivariantidena saame leevendada sümptomeid, kuid mitte peatada haiguse kulgu ega ravida haigust välja.
Eriaspektiks krooniliste neurodegeneratiivsete haiguste puhul on hooldus- ja sotsiaalabi vajadus, mis koormab tõsiselt nii perekonda kui ühiskonda. Kui Parkinsoni tõve puhul on suuremaks mõjutajaks liikumishäire, siis Alzheimeri tõve ja teiste dementsusega kulgevate haiguste puhul võib vaimne seisund halveneda niivõrd, et vajalik on püsiv kõrvalabi, et tagada igapäevategevustega toimetulek (söömine, pesemine, riietumine jne) ja hooldus.

Lisaks patsiendi tervisprobleemidele võivad lisanduda ka hooldajate tervisehäired, sagedasem on ka perekonnaliikmete haigestumus ülekoormusega seotud haigustesse.

WHO on välja töötanud ja hiljuti publitseerinud prioriteedid dementsusega seotud haigustega uuringuteks, mis väljendavad kliinilise käsitluse vajaduste kõige olulisemat ringi: kuigi suure osakaaluga on haiguste riskide ja ennetuse ning raviga seotud uuringud, on plaanis kõige rohkem panustada normaalse vananemise teadusuuringutesse ning teenuste arendamisse dementsusega inimestele ja nende hooldajatele, eesmärgiks parandada toimetulekut ja elukvaliteeti.

Kaugemaks eesmärgiks on ühelt poolt varajane diagnostika koos varajase raviga, ning täiendavate diagnostiliste biomarkerite kasutuselevõtt haiguse diagnoosimiseks ja kulu prognoosimiseks.

Oluliseks eesmärgiks on neurodegeneratiivsete haiguste tekkemehhanismide selgitamine, et jätkata selle baasil neuroprotektiivsete ravivariantide arendamist, mis võimaldaks neurodegeneratiivsete haiguste kulgu aeglustada või peatada. Väga oluline krooniliste ajuhaiguste käsitluses on meeskonnatöö, milles on osalised erinevad erialaarstid ja taastusravispetsialistid, koos patsiendi ja tema perekonnaga, kes tänapäevases krooniliste haiguste käsitlusmudelis on informeeritud koostööpartnerid.

Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba pidas 3. novembril Tartu ülikooli aulas inauguratsiooniloengu “Aju, vananemine ja neurodegeneratsioon”.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    09:46

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    09:19

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.