Tartu teadlased töötasid välja ainulaadse geenitesti naise viljakuse ennustamiseks

Video
Marju Himma
1.08.2016 9:57
Rubriik: Tervis

Naise viljakus on osaliselt geneetiliselt ette määratud ehk geenitestiga on võimalik öelda, millal naise viljakus langema hakkab ja millal algab menopaus. Just sellise maailmas ainulaadse testi on välja töötanud Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (TerviseTAK) ja Tartu ülikooli teadlased, kes esitlesid testi ka möödunud nädalal Euroopa suurimal teadusfoorumil ESOF.

Juba tüdruku sünnihetkel on võimalik teada, millal hakkab tema viljakus langema. Kuid miks selline teadmine oluline on?

Eestis olid 2015. aastal naised esimese lapse sünni ajal 27-aastased. Euroopas on see vanus aga pea 29 aastat. Keskmine sünnitaja on Eestis ja Euroopas vastavalt 29,9 ja 30,4 aastat vana. Kui siia lisada fakt, et naise viljakus hakkab langema 30ndates eluaastates, võib teadmine personaalsest viljakuse langemise ajast aidata naistel planeerida peret.

Geenivariandid, mis võimaldavad hinnata, millal naisel saabub menopaus, on nagu kaasa sündinud kaardipakk. „Meie Fertify test vaatabki neid sulle jagatud kaarte ja püüab ennustada sinu mängu tulemust,“ kirjeldab Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi spetsialist ja TerviseTAKi teadur Triin Laisk-Podar, kes on üks Fertify testi väljatöötajatest. Testi aluseks on 2015. aastal rahvusvahelise Reprogen konsortsiumi poolt ajakirjas Nature Genetics avaldatud uuring, kus kasutati 70 000 naise andmeid, et hinnata individuaalsete geneetiliste markerite mõju menopausi algusajale.

Kui seni on geenitestides sageli vaatluse all mõni üksik geen, siis reproduktiivset vananemist ehk menopausi algust mõjutab hästi palju erinevaid geene, millest igaühel on erineva suurusega mõju.

„Me tahamegi seda ennustustäpsust suurendada sellega, et vaatame võimalikult paljusid erinevaid geenivariante,“ kirjeldas Laisk-Podar. Praegu vaadatakse 800 erinevat geenivarianti. Mudelit edasi arendades ja kombineerides seda elustiiliteguritega on võimalik, et poole aasta pärast koostatakse riskiprofiil juba oluliselt suurema arvu markerite pealt.

Geneetiline info on elu jooksul stabiilne, mis tähendab, et mida varem teada, milline „geneetiline kaardipakk“ on naisele kätte jagatud, seda teadlikumalt saab planeerida tulevikku laste saamise osas.

Menopaus ei alga hetkega, vaid viljakus hakkab langema juba 10-20 aastat varem. Kuigi enamikul naistel algab menopaus 50-51-aastaselt, siis on väike hulk naisi (10%) kellel menopaus võib hakata ka varem, enne 45. eluaastat, äärmuslikematel juhtudel ka näiteks juba 20ndates.

Kui naine teab 20-aastaselt, et tal hakkab menopaus enne 45. eluaastat, siis arvestades menopausile eelnevat viljakuse langust on ehk mõistlik planeerida laste saamist varasemaks kui 30ndate eluaastate teise poolde. „Kui sa tead, et viie aasta pärast ei pruugi rasestumine nii lihtsalt minna, aitab see test sul otsustada,“ ütles Laisk-Podar.

Kaardipakk ei taga veel mänguõnne

„Aga nagu me teame, siis kaardimängu lõpptulemus ei sõltu ainult nendest kaartidest, mis sul käes on – vaja on ka natuke õnne ja oskust mängida,“ selgitas Triin Laisk-Podar.

Naised sünnivad koos kõigi munarakkudega ning neid ei teki elu jooksul juurde. „Paradoksaalsel kombel on munarakke kõige rohkem enne sündi,“ nentis Laisk-Podar. Sünniaegsest kahest miljonist munarakust on viljaka ea ehk puberteedi alguseks alles jäänud umbes 400 000. Menopausi alguseks on neid alles ligikaudu 1000. Munarakud küpsevad hulgi ning 30ndates eluaastates munarakkude vähenemine hoogustub.

Sellega kaasneb üsna järsk viljakuse langus. Munarakkude arv väheneb ning keskkonnamõjude kumuleerumise tõttu halveneb ka munarakkude kvaliteet. Keskkonnamõjudena loetles Laisk-Podar üles nii suitsetamise kui kemikaalid, millega igapäevaselt kokku puutume. Kuid munarakkude arv võib väheneda ka keemia- ja kiiritusravi või munasarjadel teostatud operatsioonide tagajärjel.

Lisaks on terve hulk haigusi, mis võivad viljakust vähendada ja viljatust põhjustada. On neid, millel on geneetiline taust ning mille osas naine ei saa ise midagi parata. Küll aga saab kaitsta end sugulisel teel levivate nakkushaiguste eest, mis ülemistesse suguteedesse liikudes võivad kahjustada näiteks munajuhasid, mille tõttu muutub viljastumine võimatuks.

„Kui vaadata Eesti haigekassa statistikat viljatusravi põhjuste osas, siis munajuhade kahjustusest tingitud viljatus on kõige levinum. Eestis kõige levinum viljatuse põhjus on tegelikult selline, mille osas inimesed saaksid oma teadliku käitumise ja suhtumisega väga palju ära teha,“ selgitas Laisk-Podar.

Kuidas viljakust hinnatakse?

Munarakkude varu saab praegu hinnata ka erinevate hormoonnäitajate alusel. „Seal on aga teatud miinused. Hormoonid muutuvad informatiivseks siis, kui mingid muutused on juba toimuma hakanud,“ märkis Laisk-Podar. Samas võib hormoonitaseme mõõtmistulemust mõjutada näiteks see, kui naine võtab rasestumisvastaseid tablette.

Geneetilise testi eelis on, et seda on vaja teha vaid üks kord elus. Kuna teadlased arendavad Fertify testi pidevalt edasi, siis tulevikus on testi täiustumisel võimalik konkreetse naise viljatusriski hinnangut täpsustada ja saata talle täiendavat infot ilma uut proovi võtmata. Nii annab iga testi tegija oma panuse Eesti teadlaste teadus- ja arendustegevusse.

Fertify testi saab iga naine endale tellida ja see saadetakse koju postiga. Proovi andmiseks on koju saadetavas komplektis kaks vatipulka, millega naine saab ise võtta suuõõnest proovi. Lisaks palutakse testi andjal täita küsimustik naise tervisekäitumise kohta, mis võimaldab anda paremat tagasisidet ning testi edasi arendada. Proovist eraldavad teadlased laboris DNA ning saadavad testi tulemused tagasi elektroonselt.

Testi edasise tutvustamise ja müügiga tegeleb idufirma FutuTest ning testi tulemusi toetavalt saab viljakuse konsultatsiooni Tallinnas kliinikus Fertility Clinic Nordic ja Tartus Elite kliinikus.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.