Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis

Jaan-Juhan Oidermaa
11.01.2017 9:27
Rubriik: Tervis

Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

Isiklikku tröösti otsides ei teadnud mesenteerist interneti ühe suurema otsimootori Google otsingutrende kaardistava GoogleTrendsi alusel veel terve hulk inimesi suurt midagi (vt allolev graafik). Kohe kindlasti polnud sama graafiku alusel mesenteer aga inimkonnale varem tundmatu. Tõsi, tavaliselt käisid sellega kaasas mitte nii meeldivad sõnad nagu soolesulg, song, trombid, tsüstid ja rakkude vohamine. Veidi harvem ka Crohni tõbi, metaboolne sündroom ja diabeet.

 

Eeldusel, et planeeti pole tabanud soolehäirete pandeemia, võis kahtlustada, et kõrgendatud tähelepanu taga oli kümnetes erinevates väljaannetes ilmunud teated uue organi leidmisest või vähemalt tuntud koestruktuuri ümber klassifitseerimisest.

"See oli väga huvitav. Märkasin seda eelmise nädala (2.–9. jaanuar) alguses. Teema suhtes ilmutatav huvi kasvas sellest hetkest hüppeliselt. Ma ei oska seda siduda ühegi konkreetse sündmusega. See lihtsalt juhtus," märkis Calvin Coffey, Iirimaal asuva Limericki ülikooli kirurgiaprofessor ERR Novaatorile.

Coffey on ühtlasi ülevaate "The mesentery: structure, function, and role in disease" ehk "Mesenteer: struktuur, funktsioon ja selle roll haiguste juures" üks kahest autorist. Teadusartikli, mis ilmus juba 1. novembril. Arvestades, et uute teadustulemusteni jõudmine võib võtta aastaid või isegi aastakümneid, ei lähe tarvis head kujutlusvõimet oletamaks, et ka neid kajastav ajakirjandus saab olla "aeglane" selle kõige paremas mõttes. Kuid kahekuuline viivitus tulemuste avaldamise ja kajastamise vahel on midagi erakordset isegi teadusajakirjanduse vallas.

Mainisin Coffeyle võimalust, et ajakiri Lancet Gastroenterology Hepatology ei pruugi olla enamike inimeste jaoks enne uinumist inspiratsiooni otsimiseks lihtsalt kõige parem lugemislektüür. "Tõenäoliselt, kui sa just inimesi regulaarselt lahti ei lõika või mesenteeri vastu erilist huvi ei tunne," muigas kirurg.

Teadusajakirjanduse võlud
Õnneks on internetil täpse sündmusteahela taastamiseks hea mälu:

Üksteist kopeerivaid? Jah, neljapäevaks, 5. jaanuariks, mil maailma soolekinnisti vaimustus juba vaikselt taanduma hakkas ja suunava küsimuse "kas peaksime seda kajastama?" peale Coffeyga ühendust võtsin, võis teisi seda teinud reportereid üles lugeda kahe käe sõrmedel. Juba olemasoleva materjali massiline taaskasutus on mõistetav. Iga viivitatud minut kasvatab võimalust, et lugeja jätab mesenteeriga tutvuse tegemiseks kliki mõnda teise portaali. Iga kaotatud lugeja võib muuta tumedamaks aga toimetaja või reporteri enda tuleviku.

Kui tavaliselt võiks seetõttu lasta teemal igavikku vajuda, muudab kahekuuline viivitus loole konteksti andmise ja õige jutustamise olulisemaks kui tavaliselt. (Reeglina on teadusajakirjanikel materjaliga enne selle avalikkuseni jõudmist tutvumiseks aega 3—7 päeva.) Küsimus pole väikeste loole juurde andvate lisadetailide avastamises. Nagu näiteks selles, et Coffeyl tuli enda tudengiajal mesenteerist kuuldes selle keerukuse tõttu loengus alati tukk peale ja ta plaanis seda puudutava küsimuse eksamil viimaseks jätta.

Leitud! Avastatud! Ametlikult!
Kõik algab sõnavarast. Hakatuseks võib ära unustada tegusõnad nagu "avastama" või "leidma". (Nt A Completely New Human Organ Has Just Been Officially Discovered, IFL Science; Video: arst avastas inimkehast uue organi, Elu24; Ametlik: inimese kõhuõõnest avastati uus elund, Postimees). Neid oleks olnud kohane kasutada 2012. aastal, mil Coffey leidis kolleegidega hoolikate vaatluste tulemusel pärast kolme aastat kestnud teadustööd kinnitust, et soolestikku ääristav ja fikseeriv soolekinnisti on tõepoolest ühes tükis koestruktuur.

"Ausalt öeldes pole ma kindel, millal keegi täpselt öelda saab, et on leidnud või tuvastanud uue organi. Esitame töös lihtsalt kokkuvõtte, miks oleks siinkohal mõistlik seda mõistet kasutada," nentis kirurg.

Keerukust lisavad detailid, mis muudavad loo sedavõrd kütkestavaks. Isegi Leonardo da Vinci joonistas mesenteeri üles ühe jätkuva struktuurina! 19. sajandil jäi omavahel konkureerivate anatoomiakoolkondade omavahelises jageluses peale aga tõlgendus, mille alusel on see hoopis killustunud. 1880. aastad olid nüüdisaegse anatoomia jaoks aga otsustava tähtsusega. Põhivoost kõrvale kaldunud oletused lükati kõrvale. Võimalusest, et soolekinnisti on ühes tükis koestruktuur, hakati uuesti rääkima alles sadakond aastat hiljem

1980. ja 1990. aastatel tehtud teadustöö valguses tunnistasid kirurgid, et anatoomiaõpikute kirjelduse ja reaalse inimkeha vahel on tõepoolest vaks vahet. Uuringute krooniks sai Limericki ülikoolis Coffey ja ta kaaslaste tehtud töö.

Uue organi kaitsekõne
Omaette küsimus on, kas koestruktuuri saab nimetada üleüldse organiks ja kellel on voli see selleks "ametlikult" kuulutada (Inimkeha organite perre lisandus ametlikult uus liige, Forte). "See on asja tuum ja selle liigituse üle vaieldakse veel ilmselt kõvasti," kinnitas Coffey. Novembris avaldatud tööd võib pidada uue tõlgenduse kaitsekõneks. Paar toob välja muu hulgas järgnevad argumendid:

  • mesenteer on eristatav olem, mis täidab elutähtsat funktsiooni
  • see on kudedekogum, mille rakud on kohastunud täitma kindlat funktsiooni

Legendaarses anatoomiaõpikus "Gray anatoomia" hakati mesenteeri organiks nimetama juba 2015. aastal. Ent nagu nentis anatoomilise terminoloogia rahvusvahelise liitprogrammi (FIPAT) üks koordinaator Paul Neumann, on võimatu leida kahte anatoomi, kes suudavad jõuda inimkehas leiduvate organite nimistus täielikult üksmeelele. Endiselt leidub näiteks anatoome, kelle hinnangul ei saa organiks nimetada isegi nahka. Organit, mis ametlikult terminoloogia eest hoolitseb, ei eksisteeri. Nõnda võib oodata ka mesenteeri puhul veel elavat debatti.

Selle lõpptulemusest hoolimata avab soolekinnisti ühtse struktuurina käsitlemine Coffey sõnul võimaluse selle süstemaatiliseks uurimiseks. "See võimaldab meil läheneda mitmetele haiguslikele seisunditele uuest küljest. Ajal, mil paljude haiguste uurimisel on progress aeglustunud või peatunud. Näiteks plaanime me uurida mesenteeri seost Chroni tõvega. Teame, et haiguse korral on soolekinnisti ebanormaalne," sõnas kirurg.

Coffey tõi lisaks välja, et mesenteer lõikub soolestikuga kahe meetri ulatuses. Seni pole piirkonnale aga peaaegu üldse tähelepanu pööratud. Nüüd võib hakata juba vaikselt rääkima mesenteeriateadustest.

Laiemas plaanis viitab uurimus lisaks, et aeg-ajalt on mõistlik pöörduda tagasi teadusvaldkonna põhialuste juurde ja kontrollida, kui hästi need paika peavad. "Kirurgias on see eriti tähtis. Meil on anatoomide ees kirurgidena eelis, kuna meil peab olema tegelikust anatoomiast hea ettekujutus, et tulemusi saaks usaldusväärselt korrata ja parandada sellega patsientide ellujäämust," lisas Coffey


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.