Vähiekspert soovitab Eestil USA eeskujul patsiente rohkem harida

Katre Tatrik, Tartu ülikool
15.09.2016 9:07
Rubriik: Tervis

Nikhil Munshi on maailmakuulsa Dana-Farberi vähiinstituudi uurija-professor. Tema aastakümnete pikkune teadustöö keskendub luuüdivähi ühe vormi ehk müeloomi ravivõimaluste parandamisele. Eesti avalikkuses räägiti sellest haigusest põhjalikumalt kaks sügist tagasi, kui Vahur Kersna avaldas raamatu “Ei jäta elamata”. Kersna haigulooga on väga hästi kursis ka Munshi, kes möödunu nädalal Tartu ülikoolis akadeemilise loenguga esines.

See ei olnud esimene kord, kui Inda päritolu USA vähiteadlane Munshi eestlastega teadmisi ja kogumusi vahetab. Esimest korda käis ekspert Eestis juba 2012. aastal Balti hematoloogia konverentsil, kus koolitas noorteadlasi ja arste ning esines esimesel müeloomi patsiendiseminaril. Kaks aastat hiljem külastas professor juba üldlaulupidu, õpetas noorteadlasi Tartu ülikooli kliinilise meditsiini doktorikoolis ja kohtus peaminister Taavi Rõivasega.

Just patsientide ning nende lähedaste teadlikkuse tõstmine haigusest ning ravi kõrval ka nende psühholoogiline ja sotsiaalne toetamine on Munshi südameasjaks olnud juba aastakümneid.

“Me õpetame patsientidele, mis haigus neil on. Räägime bioloogiast ja teadusuuringutest ning mis kõige tähtsam: uutest ravimitest. Sellest, kuidas uued ravimid nende elukvaliteeti parandavad, anname neile lootust."

Munshi hinnangul on Tartu ülikooli dotsent Edward Laane ja professor Hele Everaus patsientide harimist jõudsalt ka Eestile kohandamas. Samas tunnustab ta, et kultuurid on erinevad ja täna pole võimalik Ameerika stiili üks-ühele Eestis rakendada, sest selline patsientide harimine võtab aega. Ometi peaksid aja jooksul ka Eesti patsientide teadlikkuse tõstmise ja toetussüsteemid paranema. “Lisaks suurepärasele teadusele tuleb alati arendada hariduslikke ja sotsiaalseid meetmeid. See on suur pingutus, kuid haigetele väga vajalik,” sõnas Munshi.

Teadlikkus vähendab hirmu

Ta tõi näiteks USA, kus patsientide harimine on osa ühiskonnast ja kuid nentis, et patsiendile tema haiguse kohta liiga palju infot andes jääb alati oht, et ta hakkab ka rohkem muretsema. Sellepärast tuleb teavet jagada targalt ja pakkuda vajadusel ka psühholoogilist abi nii haigele kui tema lähedastele.

Munshi sõnul püütakse aga mõnel pool maailmas, näiteks Hiinas ja Indias, kust ta ise pärit on, patsiendi eest vähidiagnoosi sootuks varjata, et neid muretsemisest säästa. Professori arvates on sellel aga vastupidine efekt, sest teadmatus paneb inimesi rohkem muretsema kui teadmine. “Haiglas muretsevad patsiendid oma elu pärast niigi, kuid diagnoosi teadmata, ei saa nad sellest ka kellegagi rääkida, mis teeb olukorra nende jaoks eriti raskeks.”

Sellepärast on USA-s levinud praktika, et kohe pärast diagnoosi määramist öeldakse isegi lastele: sul on vähk. “Sul on vähk, aga me saame seda ravida,” on vähiuurija sõnul oluline sõnum tema patsientidele, sest vastasel korral patsient mõistaks nagunii, et arst jätab midagi rääkimata ja nii ei saaks nad üksteist usaldada.

“Korraldame USA-s suuri patsiendi seminare, kus mõnikord on koos isegi pooltuhat inimest. Kutsume nad terveks päevaks kokku ja räägime neile kuidas müeloomi diagnoositakse, mida müeloomi number nende ravikaardil tegelikult tähendab, kuidas haigust ravitakse, kuidas patsient peaks toituma,” selgitas Munshi, kes alustas müeloomi uuringuid veerandsajandit tagasi.

Praegu on turul umbes tosin uudset müeloomi ravimit ja USA-s, kus need koos suure erialase kompetentsiga kõik kättesaadavad on, elavad müeloomihaiged pärast diagnoosi saamist kvaliteetset elu veel vähemalt kümme või enam aastat.

“Kui ma alustasin müeloomi uuringutega 25-aastat tagasi, oli väga vähe ravimeid ja diagnoosi saanud patsiendid elasid keskmiselt vaid kaks aastat. Täna on meil umbes 12–15 uut ravimit, ja USA patsiendid elavad kümme ja enam aastat.

“Me saame patsientidele anda lootust, et see diagnoos ei tähenda maailma lõppu. Kui vanasti kuulsid patsiendid, et neil on müeloom või mõni muu vähk, arvasid nad, et nad surevad kohe ära. Nüüd saame öelda, et see ei ole tõsi. Vähidiagnoosi käsitletakse tänapäeval üha sarnasemalt diabeediga. Me õpetame, et ravi saades on võimalik jätkata normaalselt elu.”

Eesti edusammud müeloomiravis

Eesti müeloomi patsientide elulemus paraku veel nii hea ei ole kui USA-s. Aastas haigestub Eestis luuüdivähki umbes 60 inimest. Eesti vähiregistri andmetel oli 2000-2008 diagnoositud keskmiselt 57 patsienti aastas. Registrist nähtub, et enamasti haigestuvad vanemad 60.–70. aastates inimesed, kellest vaid kolmandik elavad diagnoosiga viis aastat, see tähendab, et patsientide viie aasta elulemus on 30 protsenti.

Samas on TÜ kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare sõnul müeloomi ravis elutähtis transplatsioonide arv aasta-aastalt kasvanud, sest kliinikumi luuüdivähi alased kogemused ja teadmised on kasvanud ja protseduure julgetakse teha üha vanematele patsientidele. “Kui me transplatsioonidega alustasime, siirdasime tüvirakke vaid suhteliselt noortele, kuni 45-aastastele patsientidele, eelmisel aastal oli meie vanim patsient, kellele tüvirakke siirdasime 75-aastane,” rääkis Kaare.

Aastas tehakse Tartus kümmekond protseduuri, Tallinnas 15–16. Seega toimub Eestis müeloomihaigetele suurusjärgus 25 siirdamist. Kuid müeloomi elulemuse paranemise on toonud eelkõige uued ravimid ja nende kättesaadavus.

Edward Laane täpsustab, et müeloomi haigete 30 protsendiline viie aasta elulemus põhineb 2000.–2010. aasta andmetel ehk ajal, mil Eestis ei olnud uued ravimid veel kättesaadavad. “Alates 2008. aastast oli saadaval vähesel määral bortezomiibi ja talidomiidi, alates 2011. aastast on olukord aga tunduvalt paranenud, sest saame ravis kasutada nii bortezomiibi, talidomiidi kui ka lenalidomiidi,” rääkis Laane ja jätkas: “Hoolimata sellest, et boretzomiibile on seatud ebaõiglaselt suured piirangud, saame juba järgmistel aastatel teada, kui palju on uued ravimid aidanud müeloomi elulemust Eestis parandada.”

Tartu ülikooli teadlased Everaus ja Laane nõustuvad professor Munshiga, et järgmise sammuna tuleks Eesti müeloomipatsientide ravi tõhustamiseks ja põhjalikeks teadusuuringute tegemiseks luua korralik vähiregister ning koepank.

Doktor Munshi räägib videos vähiravi arengutest ja väljakutsetest:

Kuidas müeloom tekib?

Professor Nikhil Munshi sõnul räägib ta patsiendiseminaridel, et kõigil inimestel on plasmarakud, mis on olulised immuunsüsteemi osad, mis toodavad antikehi. Plasmarakud kasvavad vajadusel organismi kaitsmiseks suuremaks ja võitlevad nii haigustekitaja vastu.

Kui immuunsus mingi haiguse vastu peaks olema saavutatud või haigustekitaja võidetud, siis plasmarakud lõpetavad oma töö ja antikehade tootmise, piltlikult öeldes suiguvad plasmarakud unele.

Plasmarakkude uinumine ja ärkamine toimub inimese organismis 24 tundi ööpäevas 7 päeva nädalas, kuni me sureme. See ongi iga inimese tervise saladus. Kuid mõnel inimesel võib juhtuda, et geenides toimuvad muutused ja ühel päeval ei oska need plasmarakke enam magama saata ja rakud jätkavad kasvamist – need on inimesed, kellel on vähk. Kui sellised plasmarakud satuvad inimese luuüdis olema, põhjustab see müeloomi, mis on üks luuüdikasvajatest.

Luuüdikasvajad on veel leukeemiad ning ka lümfoomid on vereloome, täpsemalt lümfisüsteemi kasvajad, mis samuti luuüdis paikneda võivad. Leukeemiad jaotuvad ägedateks ja kroonilisteks leukeemiateks. Üldise arusaama kohaselt peetakse luuüdikasvajaks ägedat leukeemiat.

Kui patsientidele selgitada, kuidas geenid töötavad ja nad mõistavad oma haigust, suudavad nad sellega ja paremini elama õppida.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.