Kaasaja kütt-korilaste mikrobioom erineb põllupidajatest oluliselt
Inimeste soolestiku mikrobioom mõjutab nii nende igapäevaelu kui tervist. Valdav enamik selle uurimist hõlmanud töödest on aga läbiviidud rikastes läänemaailma riikides. Viga parandada üritades on teadlased nüüd vaatluse alla võtnud kütt-korilastest Lääne-Tansaanias elava hadza hõimu mikrobioomi, mis aitab mõista, kuidas põllumajanduse areng seda muuta võis.
Teadlased on juba kümneid aastai teadnud, et soolestiku mikrofloora liigiline koosseis sõltub suuresti sellest, milline inimeste toidusedel välja näeb. Sellele vaatamata oli Stephanie Schnorr oma kaaslastega hadzade mikrobioomiga tutvuse tegemise järel küllaltki üllatunud. Mõistetavalt ei sarnanenud see ühegi läänemaailma elaniku omale, kuid lisaks oli hadzade mikrofloora oluliselt erinev ka teiste aafrika rahvuste omast, kelle mikrobioomi seni uuritud on.
Nii oli see näiteks märgatavalt mitmekesisem. Teadlased polnud mitmeid selles leiduvaid baktereid kunagi varem soolestikust leidnud. Ent isegi tüüpiliselt selle leiduvate bakteriliikide tasakaal oli teistsugune. Näiteks leidus Treponema baktereid niivõrd palju, et läänemaailma elanike puhul oleks nähtust seostatud muu hulgas süüfilise, luupuse ja Crohni tõvega.
Haigused olid vaatluse alla võetud hadzade jaoks aga täielikult võõrad. Samuti ei põe nad peaaegu üldse autoimmuunsushaigusi ega kannata diabeedi ja ülekaalu all. Samal ajal puudusid soolestikust täielikult Bifidobacterium'id, mida leidub rohkesti probiootikumides, mida lääne inimestele pärast antibiootikumide kuuri süüa soovitatakse. Täpne erinevate bakteritüvede osakaal jääb aga veel saladuseks, kuna töörühm talletas hadzade roed alkoholis, mis liigilist tasakaalu mõjutada võis.
Viimaks üllatas teadlasi asjaolu, et hadza naiste ja meeste mikrobioom on erinevam kui juhusliku euroopa naise ja mehe oma. Näiteks leidus naiste soolestikus tunduvalt rohkem baktereid, mis aitavad kiudaineid lõhkuda. Töörühma hinnangul on see tingitud erinevat tüüpi toidu erineval määral söömisest. Kui mehed kävad peamiselt jahil ja koguvad mett, siis naised tegelevad juurikate otsimisega. Paratamatult söövad nad seeläbi oma kogutavat toitu vastassoost rohkem.
Laiemas plaanis leiab töörühm tulemuste põhjal, et tervisliku mikrobioomi määratlus tuleks ümber vaadata. Samuti annavad leiud mõista, et inimeste mikrobioom on mitmekesisem, kui seniste uurimuste põhjal arvata sai. Eelnevalt on järeldatud, et võrreldes teiste primaatidega suudavad inimeste soolestikku koloniseerida väiksem arv bakteriliike..
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa