Ebola turjal ratsutavad leetrid, läkaköha ja meningiit
Ebola epideemia on Lääne-Aafrikas vaibumas või vähemalt kontrolli all. Teine tervisekriis on aga alles saabumas. Guinea, Libeeria ja Sierra Leone tervishoiusüsteem on endiselt põlvili. Laste vaktsineerimine välditavate nakkushaiguste vastu on oluliselt vähenenud. Halvenev olukord sillutab epidemioloogide sõnul teed leetrite, lastehalvatuse, läkaköha ja meningiidi puhanguteni.
Nähtamatu oht
„Eelmise aasta sügisel Libeeriast, Guineast ja Sierra Leonest saabuvad raportid viitasid, et Ebola ei nõua vaid inimelusid, vaid paiskab tõsiselt segi ka epideemiast mõjutatud riikide tervishoiusüsteemi. Paljud tervishoiuasutused suleti, avatuks jäänud kliinikutest hoidis inimesi eemal hirm Ebola ees,“ märkis John Hopkinsi Bloombergi rahvatervise kooli epidemioloog Justin Lessler. Teated süvendasid arstide kartust, et sageneb nakatumine juba sajandeid inimkonna kaaslasteks olnud haigustesse nagu leetrid ja malaaria.
Probleemi algeid võis märgata juba ammu enne Ebola viiruse puhangut. Demograafia- ja terviseuuringute programmi (DHS) kogutud andmete kohaselt vaktsineeriti 2012-2013. aastal kolmes riigis näiteks leetrite vastu ühekordselt vaid 62-79 protsenti lastest. Viiruse kõrge nakatuvuse tõttu peaks puhangute juba eos peatamiseks olema kaks korda vaktsineeritud vähemalt 90-95 protsenti kõigist piirkonnas elavatest inimestest. „Lääne-Aafrika vaktsineerimisprogrammide lünklikkust arvestades oleks leetripuhang alanud niigi varem või hiljem, ent selle mastaap oleks olnud märgatavalt väiksem,“ nentis Matthew Ferrari, Pennsylvania osariigiülikooli epidemioloog.
„Kuigi leetritesse nakatumine on Aafrika riikides võrreldes varasemate kümnenditega oluliselt vähenenud, ei pruugi see tähendada, et praegustest vaktsineerimisprogrammidest piisab haigusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks,“ lisas Ferrari. Epidemioloog toob näidetena 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis alanud leetripuhangu, mis levis peagi Malawisse ja Kongo Demokraatlikusse Vabariiki, kus kasvas nakatunute hulk pea 300 000-ni. Nakatanutest pidi toona haigusele kinnitatult alla vanduma umbes 5045.
Puhangu ulatus
Lessler, Ferrari ja nende kolleegid üritasid ajakirjas Science ilmunud töös leetrite näitel hinnata, kui suur oht Ebolast puudutatud riike välditavate nakkushaiguste näol ähvardab. „Meie mõnevõrra pessimistliku analüüsi kohaselt langes Ebola tõttu vaktsineeritavate laste arv kolmes riigis 75 protsenti, mis kasvatas nende koguarvu umbes 400 000 võrra. Leetripuhangu ilmnemisel viiks see umbes 100 000 täiendava nakatunu ja 2000-16 000 surmani,“ sõnas Lessler.
Enne Ebola epideemiat oli riikides hinnanguliselt vaktsineerimata 750 000 last. Nii võib isegi optimistlikum 25-protsendiline langus vaktsiiniga hõlmatuses tähendada laialdasema leetripuhangu ilmnemisel 18 kuud pärast Ebola epideemia algust kümneid tuhandeid nakatunuid ja umbes 500-4000 täiendavat surma. Süngeima stsenaariumi tõeks saamine tähendaks, et juba ainuüksi leetrite läbi kaotaks elu rohkem inimesi kui Ebola viiruse tõttu.
Kui tahad rahu, valmistu...
Sarnaste poliitilisest ebastabiilsusest, relvastatud konfliktidest ja looduskatastroofidest tingitud stsenaariumite realiseerumist on nähtud viimastel kümnenditel korduvalt. Olgu näideteks Pinatubo vulkaanipurse 1991. aastal, Haiti riigipööre ja käimasolev Süüria kodusõda. Ferrari leiab, et haiguspuhangute vältimine nõuab täiendavaid jõupingutusi rahulikumatel aegadel. „Probleem on aga selles, et me ei muretse taoliste haiguste pärast enne, kui need end laialdaselt ilmutavad. Kuid just muretumatel aegadel käiku lastud ennetusmeetmed loevad,“ märkis epidemioloog.
Kuid Ferrari ei peatu seal. „Viimastel kümnenditel kasutatud leetrivaktsiini efektiivsus muudab leetrid haiguseks, mille võiks teoreetiliselt planeedilt pühkida. Rahvusvahelisel tasandil tehtavaid koordineeritud jõupingutusi võiks saata sarnane edu, kui rõugete elimineerimine. See maksaks tulevikus dividende – me ei peaks enam selle haigustekitaja pärast muret tundma,“ mõtiskles mees. Probleemiks on vajadus hoida vaktsiini enne immuniseerimist külmutatud olekus, kuna see kaotab toatemperatuuril oma mõju suhteliselt kiiresti.
Laialdasem mõju
Töörühm keskendus uurimuses leetritele, kuna haiguse kulg on võrreldes mitmete teistega suhteliselt äge, mistõttu on mõneti kergem ennustada ka tuleviku puhangute ilmnemist. Üldised trendid peaksid Lessleri ja tema kolleegide hinnangul paika pidama aga ka teisi eelkõige lapsi puudutavate nakkushaiguste puhul, mida on võimalik vaktsiinidega ennetada. „Mõned näited on läkaköha, punetised ja lastehalvatus. Ent levima võivad hakata ka viimasel kümnendil kontrolli alla saadud episoodilisemad haigused nagu meningiit ja hepatiit B,“ märkis Ferrari.
Omaette probleemiks on avalikkuse usalduse kaotus tervishoiuasutuste suhtes. Keskusi nähakse endiselt paikadena, kus valitseb kõrgem risk Ebolasse nakatuda. Viimane raskendab näiteks malaaria diagnoosimist ja ravi ning krooniliste haigustesse nagu HIVi ja tuberkuloosi nakatanud inimeste eest hoolt kandmist. Eriti teravaks probleemiks on värskelt emaks saanute tervis.
Sünnitusega seonduvad kehavedelikud muudavad nad potentsiaalselt eriti nakkusohtlikuks, mistõttu keelduvad mitmed kohalikud arstid nendega endiselt üleüldse tegelemast. Hiljutise UNFPA uuringu kohaselt kasvas elusa lapse ilmale toonud emade suremus näiteks Sierra Leones Ebola epideemia esimesel kuuel kuul 20 protsenti. Guineas ja Libeerias saab tänaseks sünnitamine saatuslikuks ühele naisele sajast, Sierra Leones aga ühele 50st. Viimati oli olukord riigis niivõrd tõsine kodusõja ajal.
Mudelid ja reaalsus
Süngemate epidemioloogide stsenaariumite kohaselt oleks võinud selle aasta jaanuariks haigestuda Ebolasse enam kui pool miljonit inimest. Kinnitatud nakkusjuhtumeid on aga tänaseks registreeritud vaid umbes 24 350. Suurusjärguni ulatuv vahe ennustuse ja reaalsuse vahel tõstatab seeläbi paratamatult küsimusi, kui palju mudeleid sh leetrite leviku hindamiseks loodut üleüldse usaldada saab.
„Nii meie kui eelnevate mudeli ennustused on ja olid põhjendatult kõrged. Julgen arvata, et mudeldajate lootused olid, et neid ei saa eales tõeks. Need rajanesid eeldusel, et riigid ei tee Ebola viiruse tõrjumiseks midagi enamat. Hästi töötav mudel annab sulle motivatsiooni ja ajendi epideemia või haiguspuhangu kontrollimiseks midagi ära teha, et ennustus eales tõeks ei saaks,“ sõnas Ferrari. Toona tehtud ennustustele tagantjärele hinnangu andmisel pole epidemioloogi sõnul seetõttu head põhjendust. Mudelite koostamine muutis inimeste käitumist ja seeläbi ka reaalsust.
Samuti pakuvad need Ferrari võrdlusmomenti, mille alusel hinnata erinevatest haigustekitajatest lähtuvat riski ja sellest lähtuvalt keskenduda ühe või teise probleemi lahendamisele ning erinevate sekkumiste tõhusust. „Neid ei tohiks käsitleda kui ennustust tuleviku kohta. Mudeldajad ei näe seda paremini kui keegi teine. Ent me saame pakkuda teatavat informatsiooni selle kohta, mis võiks juhtuda, kui reaalsus hakkab kulgema mööda ühte või teist rada,“ lisas epidemioloog. Uurimuses kasutatud lähenemisviis annab näiteks abiorganisatsioonidele aimu, kas keskenduda eeskätt teatud piirkondades elavate vaktsineerimisele või läheneda regioonile holistlikumalt.
Tuleviku vältimine
Töörühm märgib uurimuses, et kõiki kolme riike hõlmav vaktsineerimiskampaania peaks algama niivõrd kiiresti kui võimalik. Lisaks otseselt Ebola epideemia tõttu vaktsineerimata jäänud lastele peaks see sihikule võtma ka eelnevatel aastatel tähelepanuta jäänuid. Hiljuti ajakirjas Médecins Sans Frontiéres ilmunud töös nenditakse, et väikseimaid leetripuhanguid on täheldatud juba kolmes Libeeria maakonnas. Ent võrreldes Guinea ja Sierra Leonega on riigil võimalik juba fookus Ebolalt teistele haigustele suunata. Viimase Ebola patsiendi tervenemisest teatati eelmisel nädalal. Leetrite vastane vaktsineerimiskampaania algab kavakohaselt selle aasta mais.
Mida võiks aga Lääne-Aafrikat tabanud Ebola epideemiast ja silmapiiril terendavast leetriohust läänemaailm? „Ebola viirus näitas avalikkusele kätte, et nakkushaigused ei austa riigipiire. Ent kõike seda, mida saab öelda Ebola kohta, võib öelda ka meile ammu tuntud nakkushaiguste sh leetrite kohta, mida suudame suhteliselt hästi kontrollida. On küllaltki kummaline, et leetrid on hetkel mitmel pool läänemaailmas probleemiks, kuigi vaktsiin muudaks teistkordse vaktsineerimise järel nakatumise äärmiselt vähetõenäoliseks,“ märkis Ferrari.