Tartu teadlaste avastus: antikehad võivad ennetada I tüüpi diabeedi tekkimist

Immuunvastus on keeruline protsesside jada, milles osalevad erinevat tüüpi rakud. (Foto: Wikimedia Commons)
Marju Himma
15.07.2016 10:43
Rubriik: Tervis

Tartu ülikooli teadlased uurisid haruldast autoimmuunhaigust ja avastasid midagi, mis seab kahtluse alla senise teadmise kuidas moodustavad autoantikehad ja milline on nende roll.

Selleks, et saada aru Tartu ülikooli immunoloogide värske uuringu olulisusest, tuleb alustada ühest harva esinevast haigusest, millest uuring lähtub.

APECED on haruldane autoimmuunhaigus, mille omapäraks on mutatsioon ühes ainsas geenis. Selle geeni on nimi on autoimmuunne regulaator ehk AIRE. Selle geeni üks avastajatest oli ka Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson aastal 1997. Kuigi mutatsioon on vaid ühes geenis, on seda geeni kandvatel inimestel hulgaliselt autoimmuunseid haigusi väga erinevates organites, mis muu hulgas avaldub kroonilise naha- ja limaskesta kandidoosina.

Praeguseks on seda haruldast haigust väga palju uuritud ning teada on, et AIRE geen mõjutab tüümust ja osaleb inimese T-rakkude väljaõpetamises. Autoimmuunhaiguste puhul ründavad T-rakud oma organeid, antigeene ja kudesid. Kui teada, kuidas tüümus T-rakke välja õpetab, siis võib võti autoimmuunhaiguste raviks peituda võimes mõjutada tüümust rakke õigesti õpetama.

APECEDi puhul tekib inimese suu limaskestale paks valge katt, mis võib üle kanduda ka mujale. See sarnaneb veidi selle valge katuga, mis tekib keelele kui inimene on külmetunud – seegi on märk immuunsüsteemi reaktsioonist haigustekitajale.

Foto: APECEDi põdev patsient, kellel on kandidoos suu limaskestadel ja näonahal.

APECEDi põdevatel patsientidel on see katt aga pidev, sellega kaasub limaskestade punetus ja kipitus ning põletav tunne suus. Kandidoos laieneb lisaks keelele ja suu limaskestale ka veel söögitorru, soolestikule ja küünevallidele. Erinevalt tavalisest külmetushaigusest ei allu seesugune kandidoos eriti hästi ravile.

„Iga uus teadmine avab uued uksed sellele, mida me ei tea,“ selgitab Kai Kisand, TÜ immunoloogia vanemteadur ja ajakirjas Cell ilmunud värske uuringu juhtivautor. „Tegelikult väga palju sellest uuringust tekitas uusi küsimusi,“ lisas ta.

Teadlased nägid, et autoantikehad, mis nendel patsientidel tekivad, on väga võimsad. Need autoantikehad neutraliseerivad oma märklaudu ehk tsütokiine. Tsütokiinid on raku valgulised signaalmolekulid, mis osalevad inimese immuunkaitses. Samas kui tsütokiinide ülemäärast tootmist seostatakse paljude põletikuliste haigustega.

Selles uuringus avastasid teadlased, et neil autoantikehadel on väga kõrge afiinsus ehk nad suudavad ebatavaliselt tugevasti seonduda oma märklauaga. Seda pole varem üheski teadusuuringus nõnda kirjeldatud.

Ründavad või kaitsevad?

Tartu immunoloogide artiklist tuleb välja sootuks uudne aspekt. Kui varem on autoantikehi peetud kas kahjustavateks või neutraalseteks, siis neil võib olla ka kolmas ehk kaitsev roll.

„Selline perspektiiv on suhteliselt uus. Varem on autoantikehi „süüdistatud“ patogeensuses ehk haiguse tekitamises, kuid nad on ka head markerid, mille järgi haigust ära tunda,“ märgib Kisand.

Tartu teadlaste uuring selgitab ka, kuidas autoantikehad tekivad. „Varem on arvatud, et autoantikehad tekivad infektsioonidega seoses: antikehade vastus võimendub ja selle kaudu hakkavad antikehad ründama inimese enda kudesid. Antud juhul tundub, et see nii ei ole,“ räägib Peterson.

Mingil teadmata põhjusel saavutavad autoantikehad kõrge afiinsuse juba moodustumise käigus. „Meie uuring näitab, et senine infektsioonide kaudu autoantikehade tekke teooria ei ole päris õige, midagi on teist moodi,“ märgib Peterson.

Kuigi uuring ei suuda veel seletada, miks tüümuses autoantikehi selliselt tootma hakatakse, tõestab see ära, et praegune arusaam autoantikehade moodustumisest ei pea päris paika.

Teadlased näitasid, et kui autoantikehad aitavad blokeerida 1. tüüpi interferoone (valke, mis takistavad näiteks viiruste levikut teistele rakkudele), on võimalik APECEDi patsientidel nii ära hoida I tüüpi diabeeti.

„Me usume, et antikehad, mis nendes patsientides tekivad, tegelikult kaitsevad neid suhkrutõve tekkimise vastu,“ oletab Peterson.

„See tähendab, et nendest patsientidest pärit antikehi saaks potentsiaalselt kasutada ka selle haiguse ravis või ärahoidmises,“ sedastab Kisand. See vajab veel lisauuringuid, kuid taoline võimalus paistab selle uuringu tulemustes ilmnevat. Selleks, et ühest antikehast saada reaalselt töötav ravim, läheb veel väga pikk tee, kuid Kai Kisand kinnitab, et see on võimalik.

Rakendusliku poole pealt töötab autoantikehadega edasi üks Saksa ravimifirma, mis püüab saadud teadmist ravimiarenduses katsetada. Võimalik, et need autoantikehad leiavad rakendust diabeediravis.

T-rakkude õige koolitamine

Lähme hetkeks tagasi artikli alguses mainitud T-rakkude koolitamise juurde.

„Meie töö näitab, et T-rakkude õige koolitamine tüümuses on hästi oluline. Kui see on puudulik või mingil moel häiritud, tekib šanss autoreaktiivsetel B-rakkudel aktiveeruda,“ seletab Kisand. Mida see tähendab?

Lihtsalt seletatult küpsevad T-rakud tüümuses ja neil on B-rakkude suhtes ülimuslik roll: T-rakud abistavad B-rakke ehk B-lümfotsüüte nende ülesannete täitmisel. B-rakud omakorda toodavad antikehi, mis võitlevad organismi sattunud haigustekitajaga. Arvatakse, et B-rakud ilma T-rakkude abita väga tõhusalt antikehi toota ei suuda või vähemalt ei ole need antikehad kõrge afiinsusega.

Autoimmuunse haiguse puhul on T-rakkude koolitamine puudulik ja autoreaktiivseid T-rakke on rohkem. See omakorda loob olukorra, kus luuakse ka rohkem autoreaktiivseid B-rakke. Just need B-rakud toodavadki organismi kahjustavaid autoantikehi.

„Praegu ei oska me veel T-rakkude koolitamist mõjutada, aga seda proovitakse mitmel pool üle maailma,“ mainib Kisand. Tervel inimesel ehk ei olegi tarvis T-rakkude treenimist mõjutada. Aga APECED haiguse uurimine annab teadlastele võimaluse mõista, millised protsessid tüümuses toimuvad, et seeläbi jõuda teadmiseni, kuidas vältida autoimmuunsete haiguste teket.

„APECED on nagu looduse eksperiment, mis õpetab meile küllaltki palju, kuidas tolerantsus oma kudede ja organite vastu tekib,“ selgitab Kisand.

Maailmas silmapaistev uuring Eesti teadlaste eestvedamisel

Cellis ilmunud artikkel ei olnud ainult Tartu ülikooli immunoloogide uuringu tulemus, ehkki uuringu idee ja suur osa teostusest on sündinud just TÜ laborites. Koostöös Šveitsi, Saksamaa, Soome, Norra ja Ühendkuningriigi teadlastega koguti ja analüüsiti 81 APECEDi patsiendi ning kontrollrühma andmeid. Enne seda uuringut ei olnud olemas nii ülevaatlikku andmestikku, milles oleks määratud autoreaktiivsust nii suure hulga valkude vastu..

Selleks oli aga enne tarvis analüüsida valgukiipe, mis välimuselt sarnanevad geenikiibiga, kuid valgukiibile on pandud 9000 valgumolekuli. Kui DNA on suhteliselt stabiilne molekul, siis valk on ebastabiilne, mistõttu on teda keeruline klaaskiibile panna ja uurida.

Selle kiibi pealt oli aga võimalik võrrelda patsientide autoantikehade seondumist suurele hulgale valkudele. Valgukiibi andmestiku analüüs on aga informaatikute pärusmaa.

Nii tulidki immunoloogidele appi ka bioinformaatikud TÜ arvutiteaduse instituudist Hedi Peterson ja Dmytro Fishman, kes töötasid analüüsi jaoks välja täiesti uue analüüsitarkvara. Seni oli olemas vaid kommertstarkvara, millega kogu kohorti analüüsida ei saanud. Dmytro Fishman oligi see, kes aitas mudelit välja töötada ja andmeid analüüsida.

Uuringu olulisusest Eesti teadusele annab aimu seegi, et artikli olulisimate ehk esimeste ja viimaste autorite hulka kuuluvad lisaks Kai Kisandile ja Pärt Petersonile ka doktorant Jaanika Kärner.

Artikkel "AIRE-Deficient Patients Harbor Unique High-Affinity Disease-Ameliorating Autoantibodies" ilmus ajakirjas Cell.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Otse kell 14: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    Eile

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Korp! Sakala meeste tervise konverents otsib vastuseid ja täna kell 14 saab vaadata otseülekannet konverentsist ka ERR Novaatorist.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    Eile

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.

  • foto
    Ulatuslik meediakajastus pidurdab gripi levikut
    03.11

    Meedial on (vähemalt enda arvates) võimu muuta inimeste käitumist, kukutada valitsusi ja ennetada katastroofe. Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja gripipuhangute vahelist dünaamikat uurinud teadlased järeldavad, et kuigi meediakajastuse ning gripi leviku vahel on tõepoolest seos, on veel vara nimetada seda põhjuslikuks.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Tervislikuks liikumiseks linnas tuleb valida sobiv kiirus
    01.11

    Soovite tervise eest hoolitseda ja rohkem jala või jalgrattal ringi liikuda, kuid liikuda on seejuures vaja linnapiirkonnas, kus õhk on saastunud? Sellisel juhul hingate ju liikumist harrastades hoolega sisse ka kahjustavaid heitgaase. Kuid selliseski keerukas olukorras on võimalik valida optimaalne lahendus.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.