Tartu teadlaste avastus: antikehad võivad ennetada I tüüpi diabeedi tekkimist

Immuunvastus on keeruline protsesside jada, milles osalevad erinevat tüüpi rakud. (Foto: Wikimedia Commons)
Marju Himma
15.07.2016 10:43
Rubriik: Tervis

Tartu ülikooli teadlased uurisid haruldast autoimmuunhaigust ja avastasid midagi, mis seab kahtluse alla senise teadmise kuidas moodustavad autoantikehad ja milline on nende roll.

Selleks, et saada aru Tartu ülikooli immunoloogide värske uuringu olulisusest, tuleb alustada ühest harva esinevast haigusest, millest uuring lähtub.

APECED on haruldane autoimmuunhaigus, mille omapäraks on mutatsioon ühes ainsas geenis. Selle geeni on nimi on autoimmuunne regulaator ehk AIRE. Selle geeni üks avastajatest oli ka Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson aastal 1997. Kuigi mutatsioon on vaid ühes geenis, on seda geeni kandvatel inimestel hulgaliselt autoimmuunseid haigusi väga erinevates organites, mis muu hulgas avaldub kroonilise naha- ja limaskesta kandidoosina.

Praeguseks on seda haruldast haigust väga palju uuritud ning teada on, et AIRE geen mõjutab tüümust ja osaleb inimese T-rakkude väljaõpetamises. Autoimmuunhaiguste puhul ründavad T-rakud oma organeid, antigeene ja kudesid. Kui teada, kuidas tüümus T-rakke välja õpetab, siis võib võti autoimmuunhaiguste raviks peituda võimes mõjutada tüümust rakke õigesti õpetama.

APECEDi puhul tekib inimese suu limaskestale paks valge katt, mis võib üle kanduda ka mujale. See sarnaneb veidi selle valge katuga, mis tekib keelele kui inimene on külmetunud – seegi on märk immuunsüsteemi reaktsioonist haigustekitajale.

Foto: APECEDi põdev patsient, kellel on kandidoos suu limaskestadel ja näonahal.

APECEDi põdevatel patsientidel on see katt aga pidev, sellega kaasub limaskestade punetus ja kipitus ning põletav tunne suus. Kandidoos laieneb lisaks keelele ja suu limaskestale ka veel söögitorru, soolestikule ja küünevallidele. Erinevalt tavalisest külmetushaigusest ei allu seesugune kandidoos eriti hästi ravile.

„Iga uus teadmine avab uued uksed sellele, mida me ei tea,“ selgitab Kai Kisand, TÜ immunoloogia vanemteadur ja ajakirjas Cell ilmunud värske uuringu juhtivautor. „Tegelikult väga palju sellest uuringust tekitas uusi küsimusi,“ lisas ta.

Teadlased nägid, et autoantikehad, mis nendel patsientidel tekivad, on väga võimsad. Need autoantikehad neutraliseerivad oma märklaudu ehk tsütokiine. Tsütokiinid on raku valgulised signaalmolekulid, mis osalevad inimese immuunkaitses. Samas kui tsütokiinide ülemäärast tootmist seostatakse paljude põletikuliste haigustega.

Selles uuringus avastasid teadlased, et neil autoantikehadel on väga kõrge afiinsus ehk nad suudavad ebatavaliselt tugevasti seonduda oma märklauaga. Seda pole varem üheski teadusuuringus nõnda kirjeldatud.

Ründavad või kaitsevad?

Tartu immunoloogide artiklist tuleb välja sootuks uudne aspekt. Kui varem on autoantikehi peetud kas kahjustavateks või neutraalseteks, siis neil võib olla ka kolmas ehk kaitsev roll.

„Selline perspektiiv on suhteliselt uus. Varem on autoantikehi „süüdistatud“ patogeensuses ehk haiguse tekitamises, kuid nad on ka head markerid, mille järgi haigust ära tunda,“ märgib Kisand.

Tartu teadlaste uuring selgitab ka, kuidas autoantikehad tekivad. „Varem on arvatud, et autoantikehad tekivad infektsioonidega seoses: antikehade vastus võimendub ja selle kaudu hakkavad antikehad ründama inimese enda kudesid. Antud juhul tundub, et see nii ei ole,“ räägib Peterson.

Mingil teadmata põhjusel saavutavad autoantikehad kõrge afiinsuse juba moodustumise käigus. „Meie uuring näitab, et senine infektsioonide kaudu autoantikehade tekke teooria ei ole päris õige, midagi on teist moodi,“ märgib Peterson.

Kuigi uuring ei suuda veel seletada, miks tüümuses autoantikehi selliselt tootma hakatakse, tõestab see ära, et praegune arusaam autoantikehade moodustumisest ei pea päris paika.

Teadlased näitasid, et kui autoantikehad aitavad blokeerida 1. tüüpi interferoone (valke, mis takistavad näiteks viiruste levikut teistele rakkudele), on võimalik APECEDi patsientidel nii ära hoida I tüüpi diabeeti.

„Me usume, et antikehad, mis nendes patsientides tekivad, tegelikult kaitsevad neid suhkrutõve tekkimise vastu,“ oletab Peterson.

„See tähendab, et nendest patsientidest pärit antikehi saaks potentsiaalselt kasutada ka selle haiguse ravis või ärahoidmises,“ sedastab Kisand. See vajab veel lisauuringuid, kuid taoline võimalus paistab selle uuringu tulemustes ilmnevat. Selleks, et ühest antikehast saada reaalselt töötav ravim, läheb veel väga pikk tee, kuid Kai Kisand kinnitab, et see on võimalik.

Rakendusliku poole pealt töötab autoantikehadega edasi üks Saksa ravimifirma, mis püüab saadud teadmist ravimiarenduses katsetada. Võimalik, et need autoantikehad leiavad rakendust diabeediravis.

T-rakkude õige koolitamine

Lähme hetkeks tagasi artikli alguses mainitud T-rakkude koolitamise juurde.

„Meie töö näitab, et T-rakkude õige koolitamine tüümuses on hästi oluline. Kui see on puudulik või mingil moel häiritud, tekib šanss autoreaktiivsetel B-rakkudel aktiveeruda,“ seletab Kisand. Mida see tähendab?

Lihtsalt seletatult küpsevad T-rakud tüümuses ja neil on B-rakkude suhtes ülimuslik roll: T-rakud abistavad B-rakke ehk B-lümfotsüüte nende ülesannete täitmisel. B-rakud omakorda toodavad antikehi, mis võitlevad organismi sattunud haigustekitajaga. Arvatakse, et B-rakud ilma T-rakkude abita väga tõhusalt antikehi toota ei suuda või vähemalt ei ole need antikehad kõrge afiinsusega.

Autoimmuunse haiguse puhul on T-rakkude koolitamine puudulik ja autoreaktiivseid T-rakke on rohkem. See omakorda loob olukorra, kus luuakse ka rohkem autoreaktiivseid B-rakke. Just need B-rakud toodavadki organismi kahjustavaid autoantikehi.

„Praegu ei oska me veel T-rakkude koolitamist mõjutada, aga seda proovitakse mitmel pool üle maailma,“ mainib Kisand. Tervel inimesel ehk ei olegi tarvis T-rakkude treenimist mõjutada. Aga APECED haiguse uurimine annab teadlastele võimaluse mõista, millised protsessid tüümuses toimuvad, et seeläbi jõuda teadmiseni, kuidas vältida autoimmuunsete haiguste teket.

„APECED on nagu looduse eksperiment, mis õpetab meile küllaltki palju, kuidas tolerantsus oma kudede ja organite vastu tekib,“ selgitab Kisand.

Maailmas silmapaistev uuring Eesti teadlaste eestvedamisel

Cellis ilmunud artikkel ei olnud ainult Tartu ülikooli immunoloogide uuringu tulemus, ehkki uuringu idee ja suur osa teostusest on sündinud just TÜ laborites. Koostöös Šveitsi, Saksamaa, Soome, Norra ja Ühendkuningriigi teadlastega koguti ja analüüsiti 81 APECEDi patsiendi ning kontrollrühma andmeid. Enne seda uuringut ei olnud olemas nii ülevaatlikku andmestikku, milles oleks määratud autoreaktiivsust nii suure hulga valkude vastu..

Selleks oli aga enne tarvis analüüsida valgukiipe, mis välimuselt sarnanevad geenikiibiga, kuid valgukiibile on pandud 9000 valgumolekuli. Kui DNA on suhteliselt stabiilne molekul, siis valk on ebastabiilne, mistõttu on teda keeruline klaaskiibile panna ja uurida.

Selle kiibi pealt oli aga võimalik võrrelda patsientide autoantikehade seondumist suurele hulgale valkudele. Valgukiibi andmestiku analüüs on aga informaatikute pärusmaa.

Nii tulidki immunoloogidele appi ka bioinformaatikud TÜ arvutiteaduse instituudist Hedi Peterson ja Dmytro Fishman, kes töötasid analüüsi jaoks välja täiesti uue analüüsitarkvara. Seni oli olemas vaid kommertstarkvara, millega kogu kohorti analüüsida ei saanud. Dmytro Fishman oligi see, kes aitas mudelit välja töötada ja andmeid analüüsida.

Uuringu olulisusest Eesti teadusele annab aimu seegi, et artikli olulisimate ehk esimeste ja viimaste autorite hulka kuuluvad lisaks Kai Kisandile ja Pärt Petersonile ka doktorant Jaanika Kärner.

Artikkel "AIRE-Deficient Patients Harbor Unique High-Affinity Disease-Ameliorating Autoantibodies" ilmus ajakirjas Cell.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.