Tartu teadlaste avastus: antikehad võivad ennetada I tüüpi diabeedi tekkimist

Immuunvastus on keeruline protsesside jada, milles osalevad erinevat tüüpi rakud. (Foto: Wikimedia Commons)
Marju Himma
15.07.2016 10:43
Rubriik: Tervis

Tartu ülikooli teadlased uurisid haruldast autoimmuunhaigust ja avastasid midagi, mis seab kahtluse alla senise teadmise kuidas moodustavad autoantikehad ja milline on nende roll.

Selleks, et saada aru Tartu ülikooli immunoloogide värske uuringu olulisusest, tuleb alustada ühest harva esinevast haigusest, millest uuring lähtub.

APECED on haruldane autoimmuunhaigus, mille omapäraks on mutatsioon ühes ainsas geenis. Selle geeni on nimi on autoimmuunne regulaator ehk AIRE. Selle geeni üks avastajatest oli ka Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson aastal 1997. Kuigi mutatsioon on vaid ühes geenis, on seda geeni kandvatel inimestel hulgaliselt autoimmuunseid haigusi väga erinevates organites, mis muu hulgas avaldub kroonilise naha- ja limaskesta kandidoosina.

Praeguseks on seda haruldast haigust väga palju uuritud ning teada on, et AIRE geen mõjutab tüümust ja osaleb inimese T-rakkude väljaõpetamises. Autoimmuunhaiguste puhul ründavad T-rakud oma organeid, antigeene ja kudesid. Kui teada, kuidas tüümus T-rakke välja õpetab, siis võib võti autoimmuunhaiguste raviks peituda võimes mõjutada tüümust rakke õigesti õpetama.

APECEDi puhul tekib inimese suu limaskestale paks valge katt, mis võib üle kanduda ka mujale. See sarnaneb veidi selle valge katuga, mis tekib keelele kui inimene on külmetunud – seegi on märk immuunsüsteemi reaktsioonist haigustekitajale.

Foto: APECEDi põdev patsient, kellel on kandidoos suu limaskestadel ja näonahal.

APECEDi põdevatel patsientidel on see katt aga pidev, sellega kaasub limaskestade punetus ja kipitus ning põletav tunne suus. Kandidoos laieneb lisaks keelele ja suu limaskestale ka veel söögitorru, soolestikule ja küünevallidele. Erinevalt tavalisest külmetushaigusest ei allu seesugune kandidoos eriti hästi ravile.

„Iga uus teadmine avab uued uksed sellele, mida me ei tea,“ selgitab Kai Kisand, TÜ immunoloogia vanemteadur ja ajakirjas Cell ilmunud värske uuringu juhtivautor. „Tegelikult väga palju sellest uuringust tekitas uusi küsimusi,“ lisas ta.

Teadlased nägid, et autoantikehad, mis nendel patsientidel tekivad, on väga võimsad. Need autoantikehad neutraliseerivad oma märklaudu ehk tsütokiine. Tsütokiinid on raku valgulised signaalmolekulid, mis osalevad inimese immuunkaitses. Samas kui tsütokiinide ülemäärast tootmist seostatakse paljude põletikuliste haigustega.

Selles uuringus avastasid teadlased, et neil autoantikehadel on väga kõrge afiinsus ehk nad suudavad ebatavaliselt tugevasti seonduda oma märklauaga. Seda pole varem üheski teadusuuringus nõnda kirjeldatud.

Ründavad või kaitsevad?

Tartu immunoloogide artiklist tuleb välja sootuks uudne aspekt. Kui varem on autoantikehi peetud kas kahjustavateks või neutraalseteks, siis neil võib olla ka kolmas ehk kaitsev roll.

„Selline perspektiiv on suhteliselt uus. Varem on autoantikehi „süüdistatud“ patogeensuses ehk haiguse tekitamises, kuid nad on ka head markerid, mille järgi haigust ära tunda,“ märgib Kisand.

Tartu teadlaste uuring selgitab ka, kuidas autoantikehad tekivad. „Varem on arvatud, et autoantikehad tekivad infektsioonidega seoses: antikehade vastus võimendub ja selle kaudu hakkavad antikehad ründama inimese enda kudesid. Antud juhul tundub, et see nii ei ole,“ räägib Peterson.

Mingil teadmata põhjusel saavutavad autoantikehad kõrge afiinsuse juba moodustumise käigus. „Meie uuring näitab, et senine infektsioonide kaudu autoantikehade tekke teooria ei ole päris õige, midagi on teist moodi,“ märgib Peterson.

Kuigi uuring ei suuda veel seletada, miks tüümuses autoantikehi selliselt tootma hakatakse, tõestab see ära, et praegune arusaam autoantikehade moodustumisest ei pea päris paika.

Teadlased näitasid, et kui autoantikehad aitavad blokeerida 1. tüüpi interferoone (valke, mis takistavad näiteks viiruste levikut teistele rakkudele), on võimalik APECEDi patsientidel nii ära hoida I tüüpi diabeeti.

„Me usume, et antikehad, mis nendes patsientides tekivad, tegelikult kaitsevad neid suhkrutõve tekkimise vastu,“ oletab Peterson.

„See tähendab, et nendest patsientidest pärit antikehi saaks potentsiaalselt kasutada ka selle haiguse ravis või ärahoidmises,“ sedastab Kisand. See vajab veel lisauuringuid, kuid taoline võimalus paistab selle uuringu tulemustes ilmnevat. Selleks, et ühest antikehast saada reaalselt töötav ravim, läheb veel väga pikk tee, kuid Kai Kisand kinnitab, et see on võimalik.

Rakendusliku poole pealt töötab autoantikehadega edasi üks Saksa ravimifirma, mis püüab saadud teadmist ravimiarenduses katsetada. Võimalik, et need autoantikehad leiavad rakendust diabeediravis.

T-rakkude õige koolitamine

Lähme hetkeks tagasi artikli alguses mainitud T-rakkude koolitamise juurde.

„Meie töö näitab, et T-rakkude õige koolitamine tüümuses on hästi oluline. Kui see on puudulik või mingil moel häiritud, tekib šanss autoreaktiivsetel B-rakkudel aktiveeruda,“ seletab Kisand. Mida see tähendab?

Lihtsalt seletatult küpsevad T-rakud tüümuses ja neil on B-rakkude suhtes ülimuslik roll: T-rakud abistavad B-rakke ehk B-lümfotsüüte nende ülesannete täitmisel. B-rakud omakorda toodavad antikehi, mis võitlevad organismi sattunud haigustekitajaga. Arvatakse, et B-rakud ilma T-rakkude abita väga tõhusalt antikehi toota ei suuda või vähemalt ei ole need antikehad kõrge afiinsusega.

Autoimmuunse haiguse puhul on T-rakkude koolitamine puudulik ja autoreaktiivseid T-rakke on rohkem. See omakorda loob olukorra, kus luuakse ka rohkem autoreaktiivseid B-rakke. Just need B-rakud toodavadki organismi kahjustavaid autoantikehi.

„Praegu ei oska me veel T-rakkude koolitamist mõjutada, aga seda proovitakse mitmel pool üle maailma,“ mainib Kisand. Tervel inimesel ehk ei olegi tarvis T-rakkude treenimist mõjutada. Aga APECED haiguse uurimine annab teadlastele võimaluse mõista, millised protsessid tüümuses toimuvad, et seeläbi jõuda teadmiseni, kuidas vältida autoimmuunsete haiguste teket.

„APECED on nagu looduse eksperiment, mis õpetab meile küllaltki palju, kuidas tolerantsus oma kudede ja organite vastu tekib,“ selgitab Kisand.

Maailmas silmapaistev uuring Eesti teadlaste eestvedamisel

Cellis ilmunud artikkel ei olnud ainult Tartu ülikooli immunoloogide uuringu tulemus, ehkki uuringu idee ja suur osa teostusest on sündinud just TÜ laborites. Koostöös Šveitsi, Saksamaa, Soome, Norra ja Ühendkuningriigi teadlastega koguti ja analüüsiti 81 APECEDi patsiendi ning kontrollrühma andmeid. Enne seda uuringut ei olnud olemas nii ülevaatlikku andmestikku, milles oleks määratud autoreaktiivsust nii suure hulga valkude vastu..

Selleks oli aga enne tarvis analüüsida valgukiipe, mis välimuselt sarnanevad geenikiibiga, kuid valgukiibile on pandud 9000 valgumolekuli. Kui DNA on suhteliselt stabiilne molekul, siis valk on ebastabiilne, mistõttu on teda keeruline klaaskiibile panna ja uurida.

Selle kiibi pealt oli aga võimalik võrrelda patsientide autoantikehade seondumist suurele hulgale valkudele. Valgukiibi andmestiku analüüs on aga informaatikute pärusmaa.

Nii tulidki immunoloogidele appi ka bioinformaatikud TÜ arvutiteaduse instituudist Hedi Peterson ja Dmytro Fishman, kes töötasid analüüsi jaoks välja täiesti uue analüüsitarkvara. Seni oli olemas vaid kommertstarkvara, millega kogu kohorti analüüsida ei saanud. Dmytro Fishman oligi see, kes aitas mudelit välja töötada ja andmeid analüüsida.

Uuringu olulisusest Eesti teadusele annab aimu seegi, et artikli olulisimate ehk esimeste ja viimaste autorite hulka kuuluvad lisaks Kai Kisandile ja Pärt Petersonile ka doktorant Jaanika Kärner.

Artikkel "AIRE-Deficient Patients Harbor Unique High-Affinity Disease-Ameliorating Autoantibodies" ilmus ajakirjas Cell.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.