Doktoritöö: kaks viljatusravis kasutatavat hormooni mõjuvad osale naistest viljakust pärssivalt

Raskema mehepoolse viljatuse puhul süstitakse üks seemnerakk otse munarakku (intracytoplasmic sperm injection ICSI) kasutades mikromanipulaatorit. (Foto: Wellcome Images/Creative commons)
Marju Himma
28.06.2016 14:48
Rubriik: Tervis

Kuigi algselt püstitasid teadlased hüpoteesi, et kaks viljatusravis kasutatavat naissuguhormooni mõjutavad naise keha viisil, mis soodustab siirdatava embrüo vastuvõtlikkust, siis uuringu tulemused osutasid sootuks teistsugustele tulemusele.

Ligikaudu viiendik Eesti paaridest on viljatud. 2014. aastal sai Ravimiameti andmetel viljatusravi 1 989 paari. Viljatusravi protseduure, koondnimetusega kunstlik viljastamine, tehakse aastas ligikaudu paartuhat. Neist vaid 30 protsenti õnnestub.

Üks põhjus, miks naine ei rasestu, peitub emaka limaskestas ehk endomeetriumis, mis mingil põhjusel ei võimalda embrüol kinnituda. Viljakusuurijad teavad, et endomeetrium on embrüo pesastumiseks vastuvõtlik vaid väga piiratud ajal kuust (2–4 päeva) ning seda nimetatakse implantatsiooni aknaks. Seega kunstliku viljastamise protseduuril saadud embrüod on vaja viia naise emakasse just selles ajavahemikus, kus emakas on kõige vastuvõtlikum nende pesastumiseks.

Emakasisese viljastamise ehk inseminatsiooni (IUI, intrauterine insemination) käigus viiakse mehe seemnerakud naise emakaõõnde ajal, mil toimub munaraku ovulatsioon. IUI protseduuridest õnnestub tavaliselt kuni 15 protsenti.

Kehaväline viljastamine ehk IVF (in vitro fertilization) tähendab, et naise ja mehe sugurakud viiakse kokku laboritingimustes. IVF abil on rasestumise võimalus kuni 30 protsenti. Hea kvaliteediga embrüod, mida peale IVF ja ICSI (intracytoplasmic sperm injection ehk seemneraku süstimine otse munarakku) protseduure emakasse ei siirdata, on võimalik külmutada ja säilitada vedela lämmastiku keskkonnas. Vajadusel saab külmutatud embrüo(d) uuesti üles sulatada ja kasutada külmutatud embrüo siirdamise protseduuris (FET frozen embrüo transfer). FET protseduuri järel rasestub tavaliselt 20-30 protsenti patsientidest.

Miks nende protseduuride õnnestumise tõenäosus nii madal on, uuris ERR Novaator embrüoloog Karin Rosensteinilt, kes hiljuti kaitses sel teemal Tallinna tehnikaülikoolis doktoritöö.

Kaks hormooni ja 3000 geeni

Ka loomulikul teel rasestumise tõenäosus ühes kuus on ligikaudu 30 protsenti. „On tarvis väga spetsiifilist „ajaakent“, mille jooksul emaka sisepind on vastuvõtlik,“ märgib Rosenstein. IVFi puhul see „ajaaken“ ajastatakse, kasutades selleks vajadusel vastavaid hormoonpreparaate.

Oma doktoritöös uuris Rosenstein neid naisi, kel oli ebaõnnestunud vähemalt kolm IVF protseduuri.

„Töötades embrüoloogina nägin, et teatud patsientidel arenesid laboris väga hea kvaliteediga embrüod, kuid peale embrüote siirdamist naise emakasse rasedust siiski ei tekkinud. Sealt tekkiski küsimus, miks emakas ei ole vastuvõtlik embrüo implantatsiooniks?“

Seda, millal endomeetrium on pesastumiseks valmis, kontrollivad munasarjade poolt toodetud kaks naissuguhormooni: östradiool ja progesteroon. Karin Rosenstein uuris oma doktoritöös, milliseid geene inimese endomeetriumis need kaks hormooni mõjutavad ja kuidas see omakorda mõjutab kehavälise viljastamise ehk IVF protseduuri õnnestumise tõenäosust.

Embrüo implantatsioon on keeruline protsess, mida ei reguleeri üksikud geenid ja valgud, vaid mida mõjutavad sadade või isegi tuhandete geenide (koos)aktiivsus. Emaka sisepinna rakkude ja koeproovide uuringud ülegenoomsete analüüsimeetoditega näitasid, et östradiool ja progesteroon mõjutavad enam kui 3000 geeni aktiivsust.

Tuvastatud geenid osalevad suure tõenäosusega endomeetriumi küpsemises ja embrüo implantatsiooni protsessides. Muutused östradiooli ja progesterooni reguleeritud geenide avaldumises võivad põhjustada viljatust ning samuti viia ka hormoon-sõltuvate kasvajate tekkeni.

Östradiool, bioloogiliselt tugevaima aktiivsusega naissuguhormoon, soodustab endomeetriumi rakkude jagunemist ja muudab endomeetriumi koe paksemaks.

Progesterooni mõjul muutub endomeetriumi rakkude kuju ning need hakkavad tootma valke ja kasvufaktoreid, mis loovad emakas embrüo pesastumiseks sobiva keskkonna. Lisaks surub progesteroon alla ema immuunsüsteemi ning koos östradiooliga teeb võimalikuks embrüo pesastumise ehk täpsemalt ei lase ema kehal embrüot ära tõugata.

Karin Rosenstein selgitab, et väga paljud kliinikud kasutavad neid kaht naissuguhormooni selleks, et ajastada naise tsüklit ja luua külmutatud embrüo(te) siirdamiseks soodsad tingimused, sest nagu mainitud, pesastub embrüo üksnes menstruaaltsükli nn viljakas ajaaknas (regulaarse 28 päevase tsükli puhul päevadel 20–23).

Hormoonide oodatust vastupidine mõju

Tema doktoritöö raames tehtud uuringud tõid aga välja tõsiasja, et kõikidele naistele paraku ei sobi taoline emaka ettevalmistus koos hormoonpreparaatidega. Just nende viljatute naiste puhul, kellel juba on mitmeid ebaõnnestunud IVF tsükleid, võivad need kaks hormooni, östradiool ja progesteroon, mõjutada emaka sisepinda nõnda, et see muutub embrüo pesastumisele vähem vastuvõtlikuks.

„Kuigi meie esialgsed ootused olid teistsugused, arvasime, et keeruliste patsientide puhul võiks hormoonidega ettevalmistus muuta emaka sisepinda kunstlikult embrüole vastuvõtlikumaks, siis töö tulemused näitasid, et naissuguhormoonid, sealhulgas peamiselt östradiool, võivad mõjutada oluliste endomeetriumi geenide avaldumist vastupidises suunas võrreldes viljakate kontrollidega.“

Nendel naistel, kelle endomeetrium arenes naise enda hormoonide baasil ehk naturaalse tsükli baasil, sarnanes endomeetriumi geeniekspressioon rohkem viljakate naiste omadega, kui nendel, kelle emakat valmistati ette östradiooli ja progesterooniga.

Edasised uuringud suurema hulga viljatute ja viljakate patsientide peal, avardaksid kindlasti teadmisi endomeetriumi vastuvõtlikkusest veelgi, leiab Rosenstein. „Praeguse töö põhjal saab vaid soovitada keerukamate patisentide puhul seda, et vaadataks üle ravimite doosid, kuna vahel võib olla vähem hormoone pigem rohkem abiks.“

Kuidas aga Karin Rosensteini doktoritöö tulemused igapäevaelus võiksid kasuks tulla? Toome näiteks kehavälise viljastamise protseduuri, mis keskmiselt maksab 1 300 eurot. Kuni 41-aastastele naistele maksab selle protseduuri kinni haigekassa ehk maksumaksja. Keskmiselt õnnestub iga kolmas protseduur. Seega keskmiselt maksab üks katseklaasibeebi maksumaksjale ligi 4 000 eurot.

Kui IVF protseduure teha teadus-arendustööga tõhusamaks, hoiab iga ebaõnnestunud protseduuri asemel õnnestunud protseduur kokku maksumaksja raha.

Fakte naiste viljatusest
Eestis on ligi 20 protsenti ehk ligikaudu 20 000 paari viljatud. Maailmas on 50–70 miljonit viljatut paari ja tegu on kasvava probleemiga eelkõige lääneühiskonnas, kus laste saamist lükatakse üha kõrgemasse vanusesse.
30 protsendil juhtudest on paari lastetus tingitud naise viljatusest, 30 protsendil mehe viljatusest. Ülejäänud 40 protsendi puhul on põhjused mõlemapoolsed või ei ole täpset põhjust teada.

Viljatuse levinuimad põhjused on:
Munarakkude küpsemise ja vabanemise häired. Kuna munarakkude küpsemist reguleerivad folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH ja luteiniseeriv hormoon LH, siis nende ala- või ületootmine ajuripatsis tekitabki häire.
Munajuhade või emaka limaskesta kahjustused. Need on Eestis lastetuse peamised põhjused. Kuna viljastunud munarakk liigub 7.–9. päeval pärast viljastumist, siis munajuhade läbimatus, mis on tekkinud näiteks põletiku tagajärjel, ei võimalda embrüol kinnituda.
Endometrioos. Ehk haigus, kus emaka limaskesta sarnane kude kasvab ja toimib väljaspool emakat. Selle haiguse tekkepõhjused pole üheselt selged. Seda esineb ligikaudu kümnendikul naistest.
Eluviis. Ülekaalulisus, rasvumine, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine või varajane menopaus vähendavad viljakust. See võib olla ka üks põhjus, miks üha rohkem nooremaid naisipöördub viljatusprobleemidega IVF ja embrüo siirdamise protseduuridele.

Fakte viljatusravist
Eestis on kunstlikult lubatud viljastada täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist. IVF-i ja embrüo siirdamisega seotud ravimite hüvitist saavad haigekassalt taotleda kuni 40-aastased (k.a) ravikindlustatud naised. Teenuse kulud hüvitatakse, kui patsiendil on meditsiiniline näidustus protseduuriks.
Ühe kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise protseduuri hind on keskmiselt 1 200 eurot. Keskmiselt õnnestub iga kolmas protseduur.
Maailma esimene IVF-laps sündis 1978. aastal, Eestis 1995. Kui 2006. aastal moodustasid IVF-lapsed 0,9% elussündidest, siis 2013. aastal juba 2,9%. Ehk, et igast sajast lapsest kolm olid n-ö katseklaasibeebid.

Karin Rosensteini doktoritööd „Östradiooli ja progesterooni reguleeritud geenid inimese endomeetriumis“ juhendasid Tartu ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets ja Tallinna ülikooli professor Madis Metsis ja Leuveni ülikooli järeldoktorant Jaak Simm.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    Eile

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    20.12

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    20.12

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    2016

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?