Doktoritöö: kaks viljatusravis kasutatavat hormooni mõjuvad osale naistest viljakust pärssivalt

Raskema mehepoolse viljatuse puhul süstitakse üks seemnerakk otse munarakku (intracytoplasmic sperm injection ICSI) kasutades mikromanipulaatorit. (Foto: Wellcome Images/Creative commons)
Marju Himma
28.06.2016 14:48
Rubriik: Tervis

Kuigi algselt püstitasid teadlased hüpoteesi, et kaks viljatusravis kasutatavat naissuguhormooni mõjutavad naise keha viisil, mis soodustab siirdatava embrüo vastuvõtlikkust, siis uuringu tulemused osutasid sootuks teistsugustele tulemusele.

Ligikaudu viiendik Eesti paaridest on viljatud. 2014. aastal sai Ravimiameti andmetel viljatusravi 1 989 paari. Viljatusravi protseduure, koondnimetusega kunstlik viljastamine, tehakse aastas ligikaudu paartuhat. Neist vaid 30 protsenti õnnestub.

Üks põhjus, miks naine ei rasestu, peitub emaka limaskestas ehk endomeetriumis, mis mingil põhjusel ei võimalda embrüol kinnituda. Viljakusuurijad teavad, et endomeetrium on embrüo pesastumiseks vastuvõtlik vaid väga piiratud ajal kuust (2–4 päeva) ning seda nimetatakse implantatsiooni aknaks. Seega kunstliku viljastamise protseduuril saadud embrüod on vaja viia naise emakasse just selles ajavahemikus, kus emakas on kõige vastuvõtlikum nende pesastumiseks.

Emakasisese viljastamise ehk inseminatsiooni (IUI, intrauterine insemination) käigus viiakse mehe seemnerakud naise emakaõõnde ajal, mil toimub munaraku ovulatsioon. IUI protseduuridest õnnestub tavaliselt kuni 15 protsenti.

Kehaväline viljastamine ehk IVF (in vitro fertilization) tähendab, et naise ja mehe sugurakud viiakse kokku laboritingimustes. IVF abil on rasestumise võimalus kuni 30 protsenti. Hea kvaliteediga embrüod, mida peale IVF ja ICSI (intracytoplasmic sperm injection ehk seemneraku süstimine otse munarakku) protseduure emakasse ei siirdata, on võimalik külmutada ja säilitada vedela lämmastiku keskkonnas. Vajadusel saab külmutatud embrüo(d) uuesti üles sulatada ja kasutada külmutatud embrüo siirdamise protseduuris (FET frozen embrüo transfer). FET protseduuri järel rasestub tavaliselt 20-30 protsenti patsientidest.

Miks nende protseduuride õnnestumise tõenäosus nii madal on, uuris ERR Novaator embrüoloog Karin Rosensteinilt, kes hiljuti kaitses sel teemal Tallinna tehnikaülikoolis doktoritöö.

Kaks hormooni ja 3000 geeni

Ka loomulikul teel rasestumise tõenäosus ühes kuus on ligikaudu 30 protsenti. „On tarvis väga spetsiifilist „ajaakent“, mille jooksul emaka sisepind on vastuvõtlik,“ märgib Rosenstein. IVFi puhul see „ajaaken“ ajastatakse, kasutades selleks vajadusel vastavaid hormoonpreparaate.

Oma doktoritöös uuris Rosenstein neid naisi, kel oli ebaõnnestunud vähemalt kolm IVF protseduuri.

„Töötades embrüoloogina nägin, et teatud patsientidel arenesid laboris väga hea kvaliteediga embrüod, kuid peale embrüote siirdamist naise emakasse rasedust siiski ei tekkinud. Sealt tekkiski küsimus, miks emakas ei ole vastuvõtlik embrüo implantatsiooniks?“

Seda, millal endomeetrium on pesastumiseks valmis, kontrollivad munasarjade poolt toodetud kaks naissuguhormooni: östradiool ja progesteroon. Karin Rosenstein uuris oma doktoritöös, milliseid geene inimese endomeetriumis need kaks hormooni mõjutavad ja kuidas see omakorda mõjutab kehavälise viljastamise ehk IVF protseduuri õnnestumise tõenäosust.

Embrüo implantatsioon on keeruline protsess, mida ei reguleeri üksikud geenid ja valgud, vaid mida mõjutavad sadade või isegi tuhandete geenide (koos)aktiivsus. Emaka sisepinna rakkude ja koeproovide uuringud ülegenoomsete analüüsimeetoditega näitasid, et östradiool ja progesteroon mõjutavad enam kui 3000 geeni aktiivsust.

Tuvastatud geenid osalevad suure tõenäosusega endomeetriumi küpsemises ja embrüo implantatsiooni protsessides. Muutused östradiooli ja progesterooni reguleeritud geenide avaldumises võivad põhjustada viljatust ning samuti viia ka hormoon-sõltuvate kasvajate tekkeni.

Östradiool, bioloogiliselt tugevaima aktiivsusega naissuguhormoon, soodustab endomeetriumi rakkude jagunemist ja muudab endomeetriumi koe paksemaks.

Progesterooni mõjul muutub endomeetriumi rakkude kuju ning need hakkavad tootma valke ja kasvufaktoreid, mis loovad emakas embrüo pesastumiseks sobiva keskkonna. Lisaks surub progesteroon alla ema immuunsüsteemi ning koos östradiooliga teeb võimalikuks embrüo pesastumise ehk täpsemalt ei lase ema kehal embrüot ära tõugata.

Karin Rosenstein selgitab, et väga paljud kliinikud kasutavad neid kaht naissuguhormooni selleks, et ajastada naise tsüklit ja luua külmutatud embrüo(te) siirdamiseks soodsad tingimused, sest nagu mainitud, pesastub embrüo üksnes menstruaaltsükli nn viljakas ajaaknas (regulaarse 28 päevase tsükli puhul päevadel 20–23).

Hormoonide oodatust vastupidine mõju

Tema doktoritöö raames tehtud uuringud tõid aga välja tõsiasja, et kõikidele naistele paraku ei sobi taoline emaka ettevalmistus koos hormoonpreparaatidega. Just nende viljatute naiste puhul, kellel juba on mitmeid ebaõnnestunud IVF tsükleid, võivad need kaks hormooni, östradiool ja progesteroon, mõjutada emaka sisepinda nõnda, et see muutub embrüo pesastumisele vähem vastuvõtlikuks.

„Kuigi meie esialgsed ootused olid teistsugused, arvasime, et keeruliste patsientide puhul võiks hormoonidega ettevalmistus muuta emaka sisepinda kunstlikult embrüole vastuvõtlikumaks, siis töö tulemused näitasid, et naissuguhormoonid, sealhulgas peamiselt östradiool, võivad mõjutada oluliste endomeetriumi geenide avaldumist vastupidises suunas võrreldes viljakate kontrollidega.“

Nendel naistel, kelle endomeetrium arenes naise enda hormoonide baasil ehk naturaalse tsükli baasil, sarnanes endomeetriumi geeniekspressioon rohkem viljakate naiste omadega, kui nendel, kelle emakat valmistati ette östradiooli ja progesterooniga.

Edasised uuringud suurema hulga viljatute ja viljakate patsientide peal, avardaksid kindlasti teadmisi endomeetriumi vastuvõtlikkusest veelgi, leiab Rosenstein. „Praeguse töö põhjal saab vaid soovitada keerukamate patisentide puhul seda, et vaadataks üle ravimite doosid, kuna vahel võib olla vähem hormoone pigem rohkem abiks.“

Kuidas aga Karin Rosensteini doktoritöö tulemused igapäevaelus võiksid kasuks tulla? Toome näiteks kehavälise viljastamise protseduuri, mis keskmiselt maksab 1 300 eurot. Kuni 41-aastastele naistele maksab selle protseduuri kinni haigekassa ehk maksumaksja. Keskmiselt õnnestub iga kolmas protseduur. Seega keskmiselt maksab üks katseklaasibeebi maksumaksjale ligi 4 000 eurot.

Kui IVF protseduure teha teadus-arendustööga tõhusamaks, hoiab iga ebaõnnestunud protseduuri asemel õnnestunud protseduur kokku maksumaksja raha.

Fakte naiste viljatusest
Eestis on ligi 20 protsenti ehk ligikaudu 20 000 paari viljatud. Maailmas on 50–70 miljonit viljatut paari ja tegu on kasvava probleemiga eelkõige lääneühiskonnas, kus laste saamist lükatakse üha kõrgemasse vanusesse.
30 protsendil juhtudest on paari lastetus tingitud naise viljatusest, 30 protsendil mehe viljatusest. Ülejäänud 40 protsendi puhul on põhjused mõlemapoolsed või ei ole täpset põhjust teada.

Viljatuse levinuimad põhjused on:
Munarakkude küpsemise ja vabanemise häired. Kuna munarakkude küpsemist reguleerivad folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH ja luteiniseeriv hormoon LH, siis nende ala- või ületootmine ajuripatsis tekitabki häire.
Munajuhade või emaka limaskesta kahjustused. Need on Eestis lastetuse peamised põhjused. Kuna viljastunud munarakk liigub 7.–9. päeval pärast viljastumist, siis munajuhade läbimatus, mis on tekkinud näiteks põletiku tagajärjel, ei võimalda embrüol kinnituda.
Endometrioos. Ehk haigus, kus emaka limaskesta sarnane kude kasvab ja toimib väljaspool emakat. Selle haiguse tekkepõhjused pole üheselt selged. Seda esineb ligikaudu kümnendikul naistest.
Eluviis. Ülekaalulisus, rasvumine, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine või varajane menopaus vähendavad viljakust. See võib olla ka üks põhjus, miks üha rohkem nooremaid naisipöördub viljatusprobleemidega IVF ja embrüo siirdamise protseduuridele.

Fakte viljatusravist
Eestis on kunstlikult lubatud viljastada täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist. IVF-i ja embrüo siirdamisega seotud ravimite hüvitist saavad haigekassalt taotleda kuni 40-aastased (k.a) ravikindlustatud naised. Teenuse kulud hüvitatakse, kui patsiendil on meditsiiniline näidustus protseduuriks.
Ühe kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise protseduuri hind on keskmiselt 1 200 eurot. Keskmiselt õnnestub iga kolmas protseduur.
Maailma esimene IVF-laps sündis 1978. aastal, Eestis 1995. Kui 2006. aastal moodustasid IVF-lapsed 0,9% elussündidest, siis 2013. aastal juba 2,9%. Ehk, et igast sajast lapsest kolm olid n-ö katseklaasibeebid.

Karin Rosensteini doktoritööd „Östradiooli ja progesterooni reguleeritud geenid inimese endomeetriumis“ juhendasid Tartu ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets ja Tallinna ülikooli professor Madis Metsis ja Leuveni ülikooli järeldoktorant Jaak Simm.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    Eile

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    Eile

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.