Doktoritöö: kaks viljatusravis kasutatavat hormooni mõjuvad osale naistest viljakust pärssivalt

Raskema mehepoolse viljatuse puhul süstitakse üks seemnerakk otse munarakku (intracytoplasmic sperm injection ICSI) kasutades mikromanipulaatorit. (Foto: Wellcome Images/Creative commons)
Marju Himma
28.06.2016 14:48
Rubriik: Tervis

Kuigi algselt püstitasid teadlased hüpoteesi, et kaks viljatusravis kasutatavat naissuguhormooni mõjutavad naise keha viisil, mis soodustab siirdatava embrüo vastuvõtlikkust, siis uuringu tulemused osutasid sootuks teistsugustele tulemusele.

Ligikaudu viiendik Eesti paaridest on viljatud. 2014. aastal sai Ravimiameti andmetel viljatusravi 1 989 paari. Viljatusravi protseduure, koondnimetusega kunstlik viljastamine, tehakse aastas ligikaudu paartuhat. Neist vaid 30 protsenti õnnestub.

Üks põhjus, miks naine ei rasestu, peitub emaka limaskestas ehk endomeetriumis, mis mingil põhjusel ei võimalda embrüol kinnituda. Viljakusuurijad teavad, et endomeetrium on embrüo pesastumiseks vastuvõtlik vaid väga piiratud ajal kuust (2–4 päeva) ning seda nimetatakse implantatsiooni aknaks. Seega kunstliku viljastamise protseduuril saadud embrüod on vaja viia naise emakasse just selles ajavahemikus, kus emakas on kõige vastuvõtlikum nende pesastumiseks.

Emakasisese viljastamise ehk inseminatsiooni (IUI, intrauterine insemination) käigus viiakse mehe seemnerakud naise emakaõõnde ajal, mil toimub munaraku ovulatsioon. IUI protseduuridest õnnestub tavaliselt kuni 15 protsenti.

Kehaväline viljastamine ehk IVF (in vitro fertilization) tähendab, et naise ja mehe sugurakud viiakse kokku laboritingimustes. IVF abil on rasestumise võimalus kuni 30 protsenti. Hea kvaliteediga embrüod, mida peale IVF ja ICSI (intracytoplasmic sperm injection ehk seemneraku süstimine otse munarakku) protseduure emakasse ei siirdata, on võimalik külmutada ja säilitada vedela lämmastiku keskkonnas. Vajadusel saab külmutatud embrüo(d) uuesti üles sulatada ja kasutada külmutatud embrüo siirdamise protseduuris (FET frozen embrüo transfer). FET protseduuri järel rasestub tavaliselt 20-30 protsenti patsientidest.

Miks nende protseduuride õnnestumise tõenäosus nii madal on, uuris ERR Novaator embrüoloog Karin Rosensteinilt, kes hiljuti kaitses sel teemal Tallinna tehnikaülikoolis doktoritöö.

Kaks hormooni ja 3000 geeni

Ka loomulikul teel rasestumise tõenäosus ühes kuus on ligikaudu 30 protsenti. „On tarvis väga spetsiifilist „ajaakent“, mille jooksul emaka sisepind on vastuvõtlik,“ märgib Rosenstein. IVFi puhul see „ajaaken“ ajastatakse, kasutades selleks vajadusel vastavaid hormoonpreparaate.

Oma doktoritöös uuris Rosenstein neid naisi, kel oli ebaõnnestunud vähemalt kolm IVF protseduuri.

„Töötades embrüoloogina nägin, et teatud patsientidel arenesid laboris väga hea kvaliteediga embrüod, kuid peale embrüote siirdamist naise emakasse rasedust siiski ei tekkinud. Sealt tekkiski küsimus, miks emakas ei ole vastuvõtlik embrüo implantatsiooniks?“

Seda, millal endomeetrium on pesastumiseks valmis, kontrollivad munasarjade poolt toodetud kaks naissuguhormooni: östradiool ja progesteroon. Karin Rosenstein uuris oma doktoritöös, milliseid geene inimese endomeetriumis need kaks hormooni mõjutavad ja kuidas see omakorda mõjutab kehavälise viljastamise ehk IVF protseduuri õnnestumise tõenäosust.

Embrüo implantatsioon on keeruline protsess, mida ei reguleeri üksikud geenid ja valgud, vaid mida mõjutavad sadade või isegi tuhandete geenide (koos)aktiivsus. Emaka sisepinna rakkude ja koeproovide uuringud ülegenoomsete analüüsimeetoditega näitasid, et östradiool ja progesteroon mõjutavad enam kui 3000 geeni aktiivsust.

Tuvastatud geenid osalevad suure tõenäosusega endomeetriumi küpsemises ja embrüo implantatsiooni protsessides. Muutused östradiooli ja progesterooni reguleeritud geenide avaldumises võivad põhjustada viljatust ning samuti viia ka hormoon-sõltuvate kasvajate tekkeni.

Östradiool, bioloogiliselt tugevaima aktiivsusega naissuguhormoon, soodustab endomeetriumi rakkude jagunemist ja muudab endomeetriumi koe paksemaks.

Progesterooni mõjul muutub endomeetriumi rakkude kuju ning need hakkavad tootma valke ja kasvufaktoreid, mis loovad emakas embrüo pesastumiseks sobiva keskkonna. Lisaks surub progesteroon alla ema immuunsüsteemi ning koos östradiooliga teeb võimalikuks embrüo pesastumise ehk täpsemalt ei lase ema kehal embrüot ära tõugata.

Karin Rosenstein selgitab, et väga paljud kliinikud kasutavad neid kaht naissuguhormooni selleks, et ajastada naise tsüklit ja luua külmutatud embrüo(te) siirdamiseks soodsad tingimused, sest nagu mainitud, pesastub embrüo üksnes menstruaaltsükli nn viljakas ajaaknas (regulaarse 28 päevase tsükli puhul päevadel 20–23).

Hormoonide oodatust vastupidine mõju

Tema doktoritöö raames tehtud uuringud tõid aga välja tõsiasja, et kõikidele naistele paraku ei sobi taoline emaka ettevalmistus koos hormoonpreparaatidega. Just nende viljatute naiste puhul, kellel juba on mitmeid ebaõnnestunud IVF tsükleid, võivad need kaks hormooni, östradiool ja progesteroon, mõjutada emaka sisepinda nõnda, et see muutub embrüo pesastumisele vähem vastuvõtlikuks.

„Kuigi meie esialgsed ootused olid teistsugused, arvasime, et keeruliste patsientide puhul võiks hormoonidega ettevalmistus muuta emaka sisepinda kunstlikult embrüole vastuvõtlikumaks, siis töö tulemused näitasid, et naissuguhormoonid, sealhulgas peamiselt östradiool, võivad mõjutada oluliste endomeetriumi geenide avaldumist vastupidises suunas võrreldes viljakate kontrollidega.“

Nendel naistel, kelle endomeetrium arenes naise enda hormoonide baasil ehk naturaalse tsükli baasil, sarnanes endomeetriumi geeniekspressioon rohkem viljakate naiste omadega, kui nendel, kelle emakat valmistati ette östradiooli ja progesterooniga.

Edasised uuringud suurema hulga viljatute ja viljakate patsientide peal, avardaksid kindlasti teadmisi endomeetriumi vastuvõtlikkusest veelgi, leiab Rosenstein. „Praeguse töö põhjal saab vaid soovitada keerukamate patisentide puhul seda, et vaadataks üle ravimite doosid, kuna vahel võib olla vähem hormoone pigem rohkem abiks.“

Kuidas aga Karin Rosensteini doktoritöö tulemused igapäevaelus võiksid kasuks tulla? Toome näiteks kehavälise viljastamise protseduuri, mis keskmiselt maksab 1 300 eurot. Kuni 41-aastastele naistele maksab selle protseduuri kinni haigekassa ehk maksumaksja. Keskmiselt õnnestub iga kolmas protseduur. Seega keskmiselt maksab üks katseklaasibeebi maksumaksjale ligi 4 000 eurot.

Kui IVF protseduure teha teadus-arendustööga tõhusamaks, hoiab iga ebaõnnestunud protseduuri asemel õnnestunud protseduur kokku maksumaksja raha.

Fakte naiste viljatusest
Eestis on ligi 20 protsenti ehk ligikaudu 20 000 paari viljatud. Maailmas on 50–70 miljonit viljatut paari ja tegu on kasvava probleemiga eelkõige lääneühiskonnas, kus laste saamist lükatakse üha kõrgemasse vanusesse.
30 protsendil juhtudest on paari lastetus tingitud naise viljatusest, 30 protsendil mehe viljatusest. Ülejäänud 40 protsendi puhul on põhjused mõlemapoolsed või ei ole täpset põhjust teada.

Viljatuse levinuimad põhjused on:
Munarakkude küpsemise ja vabanemise häired. Kuna munarakkude küpsemist reguleerivad folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH ja luteiniseeriv hormoon LH, siis nende ala- või ületootmine ajuripatsis tekitabki häire.
Munajuhade või emaka limaskesta kahjustused. Need on Eestis lastetuse peamised põhjused. Kuna viljastunud munarakk liigub 7.–9. päeval pärast viljastumist, siis munajuhade läbimatus, mis on tekkinud näiteks põletiku tagajärjel, ei võimalda embrüol kinnituda.
Endometrioos. Ehk haigus, kus emaka limaskesta sarnane kude kasvab ja toimib väljaspool emakat. Selle haiguse tekkepõhjused pole üheselt selged. Seda esineb ligikaudu kümnendikul naistest.
Eluviis. Ülekaalulisus, rasvumine, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine või varajane menopaus vähendavad viljakust. See võib olla ka üks põhjus, miks üha rohkem nooremaid naisipöördub viljatusprobleemidega IVF ja embrüo siirdamise protseduuridele.

Fakte viljatusravist
Eestis on kunstlikult lubatud viljastada täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist. IVF-i ja embrüo siirdamisega seotud ravimite hüvitist saavad haigekassalt taotleda kuni 40-aastased (k.a) ravikindlustatud naised. Teenuse kulud hüvitatakse, kui patsiendil on meditsiiniline näidustus protseduuriks.
Ühe kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise protseduuri hind on keskmiselt 1 200 eurot. Keskmiselt õnnestub iga kolmas protseduur.
Maailma esimene IVF-laps sündis 1978. aastal, Eestis 1995. Kui 2006. aastal moodustasid IVF-lapsed 0,9% elussündidest, siis 2013. aastal juba 2,9%. Ehk, et igast sajast lapsest kolm olid n-ö katseklaasibeebid.

Karin Rosensteini doktoritööd „Östradiooli ja progesterooni reguleeritud geenid inimese endomeetriumis“ juhendasid Tartu ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets ja Tallinna ülikooli professor Madis Metsis ja Leuveni ülikooli järeldoktorant Jaak Simm.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    Eile

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    Eile

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.