Kiudainete nappus ähvardab sooleelustikku massväljasuremisega  

Escherichia coli. (Foto: Wikimedia Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
14.01.2016 17:07
Rubriik: Tervis

Kümneid aastaid tagasi märkis ühesilmaline aafriklaste eluolu edendav iiri kirurg Denis Burkitt, et erinevate rahvaste väljaheidete väiksuse ja haiglate suuruse vahel näib olevat selge seos. Burkitt kirjutas vahe söödavate kiudainete arvele. Kuigi nüüdseks on selge, et need ei kujuta kõiki maailma hädasid ravivat võluvitsa, võib nende nappus tulevikus siiski inimestele noa selga lüüa.

''Viimastel aastatel on olnud terve rida uurimusi, mille kohaselt on traditsioonilisema eluviisiga ehk kütt-korilaste ja põlluharijate kõhus elavate bakterite liigiline mitmekesisus suurem kui tüüpiliste läänemaailma inimeste oma. Suur küsimus on, kuidas me siia jõudsime ja ehk veelgi tähtsam, mida see meie tervisega teeb,'' mõtiskles Stanfordi ülikooli mikrobioloog Erica Sonnenburg, kes on viimasel kümnendil koos oma abikaasa Justin Sonnenburgiga keskendunud inimeste kõhubakterite ja nende olulisuse uurimisele.

Potentsiaalseid põhjuseid võib olla mitmeid, alates antibiootikumide laialdasest kasutamisest ja paranenud hügieenist, lõpetades keisrilõigete sagenemise ja toidusedeli üheülbalisemaks muutumisega. Täpsemalt huvitasid Sonnenburge kiudained. Taimesuhkrud, mida inimesed ise lagundada ei suuda. Küll teevad seda aga triljonid soolestikus elavad bakterid, kelle jaoks kujutavad need olulist toiduallikat. Seejuures võib märgata teatavat spetsialiseerumist. Mitte iga mikroorganism ei suuda lagundada igat kiudainet.

Kiudainevaene toit
''Arengumaades elavad inimesed söövad kiudaineid suurusjärgu võrra rohkem kui läänemaailmas,'' sõnas Sonnenburg. Keskmises WEIRD ehk rikkas haritud industrialiseeritud demokraatlikus riigis on näitaja 15–20 grammi ehk soovitatust poole ning keskmise aafriklase omast 6–20 korda väiksem.

Abielupaari poolt tehtud toidusedeli erinevuse mõju demonstreeriv katse oli olemuslikult lihtne. Laborihiirte soolestik pühiti bakteritest puhtaks, täiendati neid inimesi iseloomustava mikroobikooslusega ja pandi neist osa kiudainevaesele dieedile.

''Muutused olid päris radikaalsed. Juba paari nädalaga vähenes olematus koguses kiudaineid saanud loomade kõhus enam kui poolte bakteriliikide arvukus rohkem kui 75 protsenti. Mõningaid liike ei märganud me lõpuks enam üldse. Nende populatsioon ei taastunud isegi kiudainete rikka toidu mõjul,'' sõnas mikrobioloog. Tõenäoliselt jäid nad sedavõrd nälga, et ei suutnud enam teiste liikidega võistelda ja kadusid soolestikust sootuks.

Veelgi enam, töörühma tulemused viitavad, et liikide kaotus võib mikrobioomi osalise nn päritavuse tõttu järgnevates põlvkondades süveneda. ''Jätkasime eksperimenti nelja põlvkonna vältel. Igas põlvkonnas läks kiudainevaesel toidul elanud loomade soolestikus liike täiendavalt ja üha kiiremas tempos kaotsi,'' nentis J. Sonnenburg.

Seejuures muutus ka liigirikkuse taastamine üha raskemaks. Neljandaks põlvkonnaks ei suutnud seda teha enam enamik bakteriliike. Need olid täielikult kadunud. Abi oli vaid puutumatuks jäänud mikrobioomiga loomade väljaheidete manustamisest.

Hiirtest ja inimestest
Kuna hiired on hiired ja inimesed on inimesed, tekitab see aga küsimuse, kui palju hiirte puhul nähtust peab paika ka inimeste puhul. Eriti arvestades, et hiired elasid muust keskkonnast isoleeritud laboris. Sonnenburg möönab, et see jääb veel selge vastuseta. ''Ühelt poolt teame, et inimeste soolestikku võivad sattuda nii keskkonnas kui ka teistes inimestes elavad bakterid. Teisalt kasutame me laialdaselt mikroobivastaseid aineid,'' sõnas mikrobioloog.

Sellele vaatamata kahtlustab ta, et kehval või kiudainevaesel dieedil olnud emade liigivaene mikrobioom võib esile kanduda ka lastele. Kuigi protsessil puudub otsene geneetiline komponent, puutuvad lapsed tuppe läbides esimesena kokku just oma ema mikroorganismidega, mis jätab nende mikrobioomile jälje ka ülejäänud eluks.

''See on tõsine mure. Me peame mõistma, et lisaks meie oma geenidele on terve hulk bakterite geene, mida me kaudselt oma lastele edasi anname. On võimalik, et ühe põlvkonna poolt tehtud toiduvalikud võivad mõjutada seda, millised bakterite geenid järgmine põlvkond saab,'' spekuleeris E. Sonnenburg.

Selguse saabumiseni soovitab mikrobioloog kindluse mõttes valida inimkonda tuhandeid aastaid teeninud taimemassi rikas toidusedel. ''Teame ökoloogiast, et on äärmiselt vähe ökosüsteeme, kus madal liigiline mitmekesisus kasuks tuleb. Pole head põhjust, miks ei peaks see inimeste soolestiku puhul paika pidama,'' märkis teadlane.

Tervislik mikrobioom ja roojapillid
Kuid mida võiks siis päeva lõpuks pidada tervisele kasutoovaks mikrobioomiks või kas selline asi on üleüldse olemas? Lõppkokkuvõttes ei sure ju inimesed WEIRD riikides nagu kärbsed. ''Seniste uuringute põhjal teame, et mitmekesisuse kiire langus on halb. Näiteks antibiootikumide võtmine kasvatab hiljem haigustekitajate nagu C. difficile vohamise riski. Teiste sõnadega jätab see osa ökoloogilistest niššidest vabaks. Selliste puhkudel ongi kõige tõhusam ravi mitmekesisuse taastamine,'' leidis Sonnenburg.

Vähem on uuritud liigivaese mikrobioomi pikaajalist mõju. ''Ent kui vaatame ülekaaluliste inimeste, metaboolse sündroomi, ärritunud soolte sündroomi ja autoimmuunhaiguste all kannatavate patsientide soolestikus elavat mikroobide kooslust, siis on nende kõigi mikrobioom küllaltki liigivaene. Paraku ei saa me veel kindlalt öelda, mis on põhjus ja mis tagajärg,'' nentis mikrobioloog.

Igal juhul võib oletada, et kiudainete söömine ja mikroobidel kõhu täis hoidmine vähendab soolestiku põletikulisust. ''Osa mikroobidest pöörab näljasena tähelepanu maoseinu ääristavale limaskestale, mis koosneb sarnastest molekulidest. Sisuliselt hakkavad nad sööma meie enda eritisi. Kui see kiht liiga õhukeseks muutub, võivad bakterid kokku puutuda maoseinte endiga, mis toob kaasa teatava immuunvastuse ja võib tekitada kroonilise põletiku,'' sõnas J. Sonnenburg.

Samas väldib mikrobioloog veel väikese liigilise mitmekesisusega mikrobioomi kuradiks tembeldamist, mis võiks viia tulevikus lootuste purunemiseni. ''Paljud tundsid näiteks pärast Inimgenoomi Projekti, et selle alguses antud lubadused ei realiseerinud ja haiguste ravis ei toimunud suurejoonelist murrangut. Kuigi arvan, et inimese mikrobioom on sarnaselt meeliköitev teema, peame teadlastena hoiduma selle tähtsusega liialdamisest, nagu mõned seda teevad,'' arutles E. Sonnenburg. Samas usub ta, et mikrobioomi uurimisest võiks kasu lõigata tunduvalt kiiremini.

''(Inim)rooja siirdamisi on saatnud viimastel aastatel edu mitmeid kordi. Nii et näeme ilmselt juba lähiajal roojal või erinevatel bakterikokteilidel põhinevaid teraapiaid argipraktikas. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamine on pigem 5–10 aasta perspektiiv. Omaette küsimus on taoliste teraapiatega seonduv regulatoorne raamistik,'' leidis mikrobioloog. Lisaks ei pruugi tulemus olla alati ootuspärane. Näiteks eelmisel aastal muutus kõhna kehaehitusega naine pärast ülekaalulise tütre mikroobikokteili saamist ise ülekaaluliseks.

Triljon lemmiklooma
Kellel puudub tulevikus huvi ''kasulikuma'' mikrobioomi saamiseks tulevikus regulaarselt roojapille haugata, peaks Sonnenburgide sõnul sagedamini oma kõhus elavatele bakteritele mõtlema. ''Meie sisemuses elab kooslus, mis reageerib meie toiduvalikutele, antibiootikumide ja teiste ravimite võtmisele, antibakteriaalsete seepide kasutamisele jms. See ei tähenda muidugi, et peame antibiootikumidest või elementaarsest hügieenist loobuma, kuid peaksime tegema teadlikke otsuseid. Mõnes mõttes võib neid (kõhumikroobe) vaadata, kui meie sees elavaid lemmikloomi,'' mõtiskles E. Sonnenburg.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Puu- ja köögivilja tasub süüa kümme portsjonit päevas
    25.02

    Kui küsimus on selles, mida järgmiseks põske pista, siis tervislik valik oleks kindlasti puu- või köögivili. Nüüd tuleb välja, et seda valikut sobiks teha isegi kaks korda sagedamini, kui meist on mõned seni piisavaks pidanud.

  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    24.02

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.