Kiudainete nappus ähvardab sooleelustikku massväljasuremisega  

Escherichia coli. (Foto: Wikimedia Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
14.01.2016 17:07
Rubriik: Tervis

Kümneid aastaid tagasi märkis ühesilmaline aafriklaste eluolu edendav iiri kirurg Denis Burkitt, et erinevate rahvaste väljaheidete väiksuse ja haiglate suuruse vahel näib olevat selge seos. Burkitt kirjutas vahe söödavate kiudainete arvele. Kuigi nüüdseks on selge, et need ei kujuta kõiki maailma hädasid ravivat võluvitsa, võib nende nappus tulevikus siiski inimestele noa selga lüüa.

''Viimastel aastatel on olnud terve rida uurimusi, mille kohaselt on traditsioonilisema eluviisiga ehk kütt-korilaste ja põlluharijate kõhus elavate bakterite liigiline mitmekesisus suurem kui tüüpiliste läänemaailma inimeste oma. Suur küsimus on, kuidas me siia jõudsime ja ehk veelgi tähtsam, mida see meie tervisega teeb,'' mõtiskles Stanfordi ülikooli mikrobioloog Erica Sonnenburg, kes on viimasel kümnendil koos oma abikaasa Justin Sonnenburgiga keskendunud inimeste kõhubakterite ja nende olulisuse uurimisele.

Potentsiaalseid põhjuseid võib olla mitmeid, alates antibiootikumide laialdasest kasutamisest ja paranenud hügieenist, lõpetades keisrilõigete sagenemise ja toidusedeli üheülbalisemaks muutumisega. Täpsemalt huvitasid Sonnenburge kiudained. Taimesuhkrud, mida inimesed ise lagundada ei suuda. Küll teevad seda aga triljonid soolestikus elavad bakterid, kelle jaoks kujutavad need olulist toiduallikat. Seejuures võib märgata teatavat spetsialiseerumist. Mitte iga mikroorganism ei suuda lagundada igat kiudainet.

Kiudainevaene toit
''Arengumaades elavad inimesed söövad kiudaineid suurusjärgu võrra rohkem kui läänemaailmas,'' sõnas Sonnenburg. Keskmises WEIRD ehk rikkas haritud industrialiseeritud demokraatlikus riigis on näitaja 15–20 grammi ehk soovitatust poole ning keskmise aafriklase omast 6–20 korda väiksem.

Abielupaari poolt tehtud toidusedeli erinevuse mõju demonstreeriv katse oli olemuslikult lihtne. Laborihiirte soolestik pühiti bakteritest puhtaks, täiendati neid inimesi iseloomustava mikroobikooslusega ja pandi neist osa kiudainevaesele dieedile.

''Muutused olid päris radikaalsed. Juba paari nädalaga vähenes olematus koguses kiudaineid saanud loomade kõhus enam kui poolte bakteriliikide arvukus rohkem kui 75 protsenti. Mõningaid liike ei märganud me lõpuks enam üldse. Nende populatsioon ei taastunud isegi kiudainete rikka toidu mõjul,'' sõnas mikrobioloog. Tõenäoliselt jäid nad sedavõrd nälga, et ei suutnud enam teiste liikidega võistelda ja kadusid soolestikust sootuks.

Veelgi enam, töörühma tulemused viitavad, et liikide kaotus võib mikrobioomi osalise nn päritavuse tõttu järgnevates põlvkondades süveneda. ''Jätkasime eksperimenti nelja põlvkonna vältel. Igas põlvkonnas läks kiudainevaesel toidul elanud loomade soolestikus liike täiendavalt ja üha kiiremas tempos kaotsi,'' nentis J. Sonnenburg.

Seejuures muutus ka liigirikkuse taastamine üha raskemaks. Neljandaks põlvkonnaks ei suutnud seda teha enam enamik bakteriliike. Need olid täielikult kadunud. Abi oli vaid puutumatuks jäänud mikrobioomiga loomade väljaheidete manustamisest.

Hiirtest ja inimestest
Kuna hiired on hiired ja inimesed on inimesed, tekitab see aga küsimuse, kui palju hiirte puhul nähtust peab paika ka inimeste puhul. Eriti arvestades, et hiired elasid muust keskkonnast isoleeritud laboris. Sonnenburg möönab, et see jääb veel selge vastuseta. ''Ühelt poolt teame, et inimeste soolestikku võivad sattuda nii keskkonnas kui ka teistes inimestes elavad bakterid. Teisalt kasutame me laialdaselt mikroobivastaseid aineid,'' sõnas mikrobioloog.

Sellele vaatamata kahtlustab ta, et kehval või kiudainevaesel dieedil olnud emade liigivaene mikrobioom võib esile kanduda ka lastele. Kuigi protsessil puudub otsene geneetiline komponent, puutuvad lapsed tuppe läbides esimesena kokku just oma ema mikroorganismidega, mis jätab nende mikrobioomile jälje ka ülejäänud eluks.

''See on tõsine mure. Me peame mõistma, et lisaks meie oma geenidele on terve hulk bakterite geene, mida me kaudselt oma lastele edasi anname. On võimalik, et ühe põlvkonna poolt tehtud toiduvalikud võivad mõjutada seda, millised bakterite geenid järgmine põlvkond saab,'' spekuleeris E. Sonnenburg.

Selguse saabumiseni soovitab mikrobioloog kindluse mõttes valida inimkonda tuhandeid aastaid teeninud taimemassi rikas toidusedel. ''Teame ökoloogiast, et on äärmiselt vähe ökosüsteeme, kus madal liigiline mitmekesisus kasuks tuleb. Pole head põhjust, miks ei peaks see inimeste soolestiku puhul paika pidama,'' märkis teadlane.

Tervislik mikrobioom ja roojapillid
Kuid mida võiks siis päeva lõpuks pidada tervisele kasutoovaks mikrobioomiks või kas selline asi on üleüldse olemas? Lõppkokkuvõttes ei sure ju inimesed WEIRD riikides nagu kärbsed. ''Seniste uuringute põhjal teame, et mitmekesisuse kiire langus on halb. Näiteks antibiootikumide võtmine kasvatab hiljem haigustekitajate nagu C. difficile vohamise riski. Teiste sõnadega jätab see osa ökoloogilistest niššidest vabaks. Selliste puhkudel ongi kõige tõhusam ravi mitmekesisuse taastamine,'' leidis Sonnenburg.

Vähem on uuritud liigivaese mikrobioomi pikaajalist mõju. ''Ent kui vaatame ülekaaluliste inimeste, metaboolse sündroomi, ärritunud soolte sündroomi ja autoimmuunhaiguste all kannatavate patsientide soolestikus elavat mikroobide kooslust, siis on nende kõigi mikrobioom küllaltki liigivaene. Paraku ei saa me veel kindlalt öelda, mis on põhjus ja mis tagajärg,'' nentis mikrobioloog.

Igal juhul võib oletada, et kiudainete söömine ja mikroobidel kõhu täis hoidmine vähendab soolestiku põletikulisust. ''Osa mikroobidest pöörab näljasena tähelepanu maoseinu ääristavale limaskestale, mis koosneb sarnastest molekulidest. Sisuliselt hakkavad nad sööma meie enda eritisi. Kui see kiht liiga õhukeseks muutub, võivad bakterid kokku puutuda maoseinte endiga, mis toob kaasa teatava immuunvastuse ja võib tekitada kroonilise põletiku,'' sõnas J. Sonnenburg.

Samas väldib mikrobioloog veel väikese liigilise mitmekesisusega mikrobioomi kuradiks tembeldamist, mis võiks viia tulevikus lootuste purunemiseni. ''Paljud tundsid näiteks pärast Inimgenoomi Projekti, et selle alguses antud lubadused ei realiseerinud ja haiguste ravis ei toimunud suurejoonelist murrangut. Kuigi arvan, et inimese mikrobioom on sarnaselt meeliköitev teema, peame teadlastena hoiduma selle tähtsusega liialdamisest, nagu mõned seda teevad,'' arutles E. Sonnenburg. Samas usub ta, et mikrobioomi uurimisest võiks kasu lõigata tunduvalt kiiremini.

''(Inim)rooja siirdamisi on saatnud viimastel aastatel edu mitmeid kordi. Nii et näeme ilmselt juba lähiajal roojal või erinevatel bakterikokteilidel põhinevaid teraapiaid argipraktikas. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamine on pigem 5–10 aasta perspektiiv. Omaette küsimus on taoliste teraapiatega seonduv regulatoorne raamistik,'' leidis mikrobioloog. Lisaks ei pruugi tulemus olla alati ootuspärane. Näiteks eelmisel aastal muutus kõhna kehaehitusega naine pärast ülekaalulise tütre mikroobikokteili saamist ise ülekaaluliseks.

Triljon lemmiklooma
Kellel puudub tulevikus huvi ''kasulikuma'' mikrobioomi saamiseks tulevikus regulaarselt roojapille haugata, peaks Sonnenburgide sõnul sagedamini oma kõhus elavatele bakteritele mõtlema. ''Meie sisemuses elab kooslus, mis reageerib meie toiduvalikutele, antibiootikumide ja teiste ravimite võtmisele, antibakteriaalsete seepide kasutamisele jms. See ei tähenda muidugi, et peame antibiootikumidest või elementaarsest hügieenist loobuma, kuid peaksime tegema teadlikke otsuseid. Mõnes mõttes võib neid (kõhumikroobe) vaadata, kui meie sees elavaid lemmikloomi,'' mõtiskles E. Sonnenburg.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    09:46

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    09:19

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.