Kiudainete nappus ähvardab sooleelustikku massväljasuremisega  

Escherichia coli. (Foto: Wikimedia Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
14.01.2016 17:07
Rubriik: Tervis

Kümneid aastaid tagasi märkis ühesilmaline aafriklaste eluolu edendav iiri kirurg Denis Burkitt, et erinevate rahvaste väljaheidete väiksuse ja haiglate suuruse vahel näib olevat selge seos. Burkitt kirjutas vahe söödavate kiudainete arvele. Kuigi nüüdseks on selge, et need ei kujuta kõiki maailma hädasid ravivat võluvitsa, võib nende nappus tulevikus siiski inimestele noa selga lüüa.

''Viimastel aastatel on olnud terve rida uurimusi, mille kohaselt on traditsioonilisema eluviisiga ehk kütt-korilaste ja põlluharijate kõhus elavate bakterite liigiline mitmekesisus suurem kui tüüpiliste läänemaailma inimeste oma. Suur küsimus on, kuidas me siia jõudsime ja ehk veelgi tähtsam, mida see meie tervisega teeb,'' mõtiskles Stanfordi ülikooli mikrobioloog Erica Sonnenburg, kes on viimasel kümnendil koos oma abikaasa Justin Sonnenburgiga keskendunud inimeste kõhubakterite ja nende olulisuse uurimisele.

Potentsiaalseid põhjuseid võib olla mitmeid, alates antibiootikumide laialdasest kasutamisest ja paranenud hügieenist, lõpetades keisrilõigete sagenemise ja toidusedeli üheülbalisemaks muutumisega. Täpsemalt huvitasid Sonnenburge kiudained. Taimesuhkrud, mida inimesed ise lagundada ei suuda. Küll teevad seda aga triljonid soolestikus elavad bakterid, kelle jaoks kujutavad need olulist toiduallikat. Seejuures võib märgata teatavat spetsialiseerumist. Mitte iga mikroorganism ei suuda lagundada igat kiudainet.

Kiudainevaene toit
''Arengumaades elavad inimesed söövad kiudaineid suurusjärgu võrra rohkem kui läänemaailmas,'' sõnas Sonnenburg. Keskmises WEIRD ehk rikkas haritud industrialiseeritud demokraatlikus riigis on näitaja 15–20 grammi ehk soovitatust poole ning keskmise aafriklase omast 6–20 korda väiksem.

Abielupaari poolt tehtud toidusedeli erinevuse mõju demonstreeriv katse oli olemuslikult lihtne. Laborihiirte soolestik pühiti bakteritest puhtaks, täiendati neid inimesi iseloomustava mikroobikooslusega ja pandi neist osa kiudainevaesele dieedile.

''Muutused olid päris radikaalsed. Juba paari nädalaga vähenes olematus koguses kiudaineid saanud loomade kõhus enam kui poolte bakteriliikide arvukus rohkem kui 75 protsenti. Mõningaid liike ei märganud me lõpuks enam üldse. Nende populatsioon ei taastunud isegi kiudainete rikka toidu mõjul,'' sõnas mikrobioloog. Tõenäoliselt jäid nad sedavõrd nälga, et ei suutnud enam teiste liikidega võistelda ja kadusid soolestikust sootuks.

Veelgi enam, töörühma tulemused viitavad, et liikide kaotus võib mikrobioomi osalise nn päritavuse tõttu järgnevates põlvkondades süveneda. ''Jätkasime eksperimenti nelja põlvkonna vältel. Igas põlvkonnas läks kiudainevaesel toidul elanud loomade soolestikus liike täiendavalt ja üha kiiremas tempos kaotsi,'' nentis J. Sonnenburg.

Seejuures muutus ka liigirikkuse taastamine üha raskemaks. Neljandaks põlvkonnaks ei suutnud seda teha enam enamik bakteriliike. Need olid täielikult kadunud. Abi oli vaid puutumatuks jäänud mikrobioomiga loomade väljaheidete manustamisest.

Hiirtest ja inimestest
Kuna hiired on hiired ja inimesed on inimesed, tekitab see aga küsimuse, kui palju hiirte puhul nähtust peab paika ka inimeste puhul. Eriti arvestades, et hiired elasid muust keskkonnast isoleeritud laboris. Sonnenburg möönab, et see jääb veel selge vastuseta. ''Ühelt poolt teame, et inimeste soolestikku võivad sattuda nii keskkonnas kui ka teistes inimestes elavad bakterid. Teisalt kasutame me laialdaselt mikroobivastaseid aineid,'' sõnas mikrobioloog.

Sellele vaatamata kahtlustab ta, et kehval või kiudainevaesel dieedil olnud emade liigivaene mikrobioom võib esile kanduda ka lastele. Kuigi protsessil puudub otsene geneetiline komponent, puutuvad lapsed tuppe läbides esimesena kokku just oma ema mikroorganismidega, mis jätab nende mikrobioomile jälje ka ülejäänud eluks.

''See on tõsine mure. Me peame mõistma, et lisaks meie oma geenidele on terve hulk bakterite geene, mida me kaudselt oma lastele edasi anname. On võimalik, et ühe põlvkonna poolt tehtud toiduvalikud võivad mõjutada seda, millised bakterite geenid järgmine põlvkond saab,'' spekuleeris E. Sonnenburg.

Selguse saabumiseni soovitab mikrobioloog kindluse mõttes valida inimkonda tuhandeid aastaid teeninud taimemassi rikas toidusedel. ''Teame ökoloogiast, et on äärmiselt vähe ökosüsteeme, kus madal liigiline mitmekesisus kasuks tuleb. Pole head põhjust, miks ei peaks see inimeste soolestiku puhul paika pidama,'' märkis teadlane.

Tervislik mikrobioom ja roojapillid
Kuid mida võiks siis päeva lõpuks pidada tervisele kasutoovaks mikrobioomiks või kas selline asi on üleüldse olemas? Lõppkokkuvõttes ei sure ju inimesed WEIRD riikides nagu kärbsed. ''Seniste uuringute põhjal teame, et mitmekesisuse kiire langus on halb. Näiteks antibiootikumide võtmine kasvatab hiljem haigustekitajate nagu C. difficile vohamise riski. Teiste sõnadega jätab see osa ökoloogilistest niššidest vabaks. Selliste puhkudel ongi kõige tõhusam ravi mitmekesisuse taastamine,'' leidis Sonnenburg.

Vähem on uuritud liigivaese mikrobioomi pikaajalist mõju. ''Ent kui vaatame ülekaaluliste inimeste, metaboolse sündroomi, ärritunud soolte sündroomi ja autoimmuunhaiguste all kannatavate patsientide soolestikus elavat mikroobide kooslust, siis on nende kõigi mikrobioom küllaltki liigivaene. Paraku ei saa me veel kindlalt öelda, mis on põhjus ja mis tagajärg,'' nentis mikrobioloog.

Igal juhul võib oletada, et kiudainete söömine ja mikroobidel kõhu täis hoidmine vähendab soolestiku põletikulisust. ''Osa mikroobidest pöörab näljasena tähelepanu maoseinu ääristavale limaskestale, mis koosneb sarnastest molekulidest. Sisuliselt hakkavad nad sööma meie enda eritisi. Kui see kiht liiga õhukeseks muutub, võivad bakterid kokku puutuda maoseinte endiga, mis toob kaasa teatava immuunvastuse ja võib tekitada kroonilise põletiku,'' sõnas J. Sonnenburg.

Samas väldib mikrobioloog veel väikese liigilise mitmekesisusega mikrobioomi kuradiks tembeldamist, mis võiks viia tulevikus lootuste purunemiseni. ''Paljud tundsid näiteks pärast Inimgenoomi Projekti, et selle alguses antud lubadused ei realiseerinud ja haiguste ravis ei toimunud suurejoonelist murrangut. Kuigi arvan, et inimese mikrobioom on sarnaselt meeliköitev teema, peame teadlastena hoiduma selle tähtsusega liialdamisest, nagu mõned seda teevad,'' arutles E. Sonnenburg. Samas usub ta, et mikrobioomi uurimisest võiks kasu lõigata tunduvalt kiiremini.

''(Inim)rooja siirdamisi on saatnud viimastel aastatel edu mitmeid kordi. Nii et näeme ilmselt juba lähiajal roojal või erinevatel bakterikokteilidel põhinevaid teraapiaid argipraktikas. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamine on pigem 5–10 aasta perspektiiv. Omaette küsimus on taoliste teraapiatega seonduv regulatoorne raamistik,'' leidis mikrobioloog. Lisaks ei pruugi tulemus olla alati ootuspärane. Näiteks eelmisel aastal muutus kõhna kehaehitusega naine pärast ülekaalulise tütre mikroobikokteili saamist ise ülekaaluliseks.

Triljon lemmiklooma
Kellel puudub tulevikus huvi ''kasulikuma'' mikrobioomi saamiseks tulevikus regulaarselt roojapille haugata, peaks Sonnenburgide sõnul sagedamini oma kõhus elavatele bakteritele mõtlema. ''Meie sisemuses elab kooslus, mis reageerib meie toiduvalikutele, antibiootikumide ja teiste ravimite võtmisele, antibakteriaalsete seepide kasutamisele jms. See ei tähenda muidugi, et peame antibiootikumidest või elementaarsest hügieenist loobuma, kuid peaksime tegema teadlikke otsuseid. Mõnes mõttes võib neid (kõhumikroobe) vaadata, kui meie sees elavaid lemmikloomi,'' mõtiskles E. Sonnenburg.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.