Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele

(Foto: uacescomm/Creative Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
16.01.2017 12:03
Rubriik: Tervis

Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

"Allergiad ja toiduallergiad sagenevad meil kiiremini kui mujal, sest nende üldine esinemissagedus on olnud meil suhteliselt madal. Kuigi oleme Euroopa Liidus oldud ajaga kõvasti järele võtnud, esineb meil rasket pähkliallergiat siiski suhteliselt vähe. Rohkem on see seotud õietolmu ja ristallergiaga. Need pole ohtlikud reaktsioonid ja neid ei peaks väga kartma," märkis Julge.

Eesti vs maailm
Samas on pähklid Eestis siiski üheks juhtivaks raskete allergiliste reaktsiooni põhjustajaks. Näiteks aastatel 2011 – 2015 Tallinna lastehaiglas analüüsitud 55 anafülaksia juhtumist olid pähklid põhjuseks 17 juhul. Tartu lastehaiglas aastatel 2005 – 2014 analüüsitud 93 juhtumist võis nende arvele kanda 13. "Pähkel on üks tegija," kinnitas allergoloog.

Täpse esinemissageduse kohta napib andmeid. Julge toob esile oma doktorandi Maie Jürissoni tööd, kes uuris nahatorketestidega sensibiliseerumist ehk ülitundlikkust 258 Tallinna imikul. Ühe aasta vanustest lastest reageeris pähklile vaid üks, kaheaastastest aga mitte ükski. Oma igapäevatöös puutub Julge pähkliallergiaga kokku seevastu küllaltki sageli. Pähklite suhtes tekib lastel tundlikkus tavaliselt hiljem.

Igal juhul on USA-s on probleem märksa sügavam. Kui aastal 1999 esines pähkliallergiat hinnanguliselt 0,4 protsendil lastest, siis aastaks 2010 oli tõusnud näitaja kahe protsendini. Seda vaatamata lastearstide soovitusele vältida riskirühma kuuluvatele lastele tõsise allergia tekkimiseks pähklite andmist kolmanda eluaastani. Riskirühma arvati imikud, kellel esines ekseemi või munaallergiat.

Erinevalt mitmetest teistest toiduallergiatest kasvatakse pähkliallergiast välja suhteliselt harva. USA-s tehtud uuringute kohaselt vaid igal viiendal juhul. Kuigi pähklitest tingitu mitme elundi haaratusega allergiline reaktsioon ehk anafülaksiae ei päädi surmaga väga sageli, peavad inimesed seetõttu omaenda heaolu huvides vältima pähkleid tihti terve oma ülejäänud elu.

Paradigma nihe
Pähkliallergia leviku laienemine sundis käsikäes uute teadusuuringutega USA riiklikku allergia ja nakkushaiguste instituuti oma eelmist seisukohta seetõttu ümber hindama. Pöördelise tähtsusega töö avaldati möödunud aastal. Enam kui 600 ekseemi ja/või munaallergiaga imikut hõlmanud uuring näitas, et kokkupuude pähklitega esimesel eluaastal vähendab märkimisväärselt võimalust hilisema pähkliallergia tekkeks.

Kui algselt pähklite suhtes sensibiliseerumata ja neid hiljem mitte söönud 530st lapsest kujunes viiendaks eluaastaks pähkliallergia välja 13,7 protsendil, siis pähklitega kokku puutunud lastest tekkis see vaid 1,9 protsendil. Pähkleid vältinud ja nende suhtes tundlikest imikutest tekkis pähkliallergia 35,3 protsendil. Nendega väikeses koguses tutvust teinud lastest aga kolm korda harvem.

Nõnda soovitab instituut segada raske ekseemiga imikute toidu sisse alates 4 – 6 kuu vanusest nädalas kolmel söögikorral kokku 5 – 7 grammi jagu purustatud pähkleid. Kergekujulise või mõõduka ekseemi korral alates poole aasta vanusest. Imikud, kes riskirühma ei kuulu ja kellel puuduvad teised toiduallergiad, võiksid hakata sööma pähkleid sõltuvalt sellest, kuidas nende vanemad heaks arvavad.

Hiljuti USA-s toimunud kannapööret kommenteerides märkis Julge, et Eesti arstid on kursis nii Ameerika kui ka Euroopa juhenditega. Rohkem lähtutakse Euroopast, sest need keskenduvad piirkondlikele iseärasustele. Euroopa allergia ja kliinilise immunoloogia akadeemia järeldas aga 2014. aastal ilmunud ülevaates, et napib tõendeid nii imikueas allergeenidega kokkupuutumise kasulikkuse kui ka nendest hoidumise kohta napib tõendeid. Seetõttu organisatsioon üht või teist soovitada ei saa.

Üks suurus kõigile ei sobi
Universaalsete soovituste puudumisele viitas ka Julge. Kuna siiani pole päris selge, kellel või mis tingimustel allergia tekib, täpseid ettekirjutusi ei tehta. Pähklite osas võib tuua samas mõningaid paralleele teiste toidurühmadega, mille suhtes on paradigma nihe juba toimunud.

"Näiteks õpetati minu tütrele, et ära anna nisu-otra-rukist-kaera enne kaheksandat elukuud. Ma ei võtnud seda seisukohta omaks. Nüüd on suhtumine taas muutunud, sest gluteeni sisaldavate teraviljade menüüsse lülitamine ei hoidnud ära tsöliaakia ega allergia teket. Samamoodi ei ole piima andmise edasilükkamine hoidnud ära piimaallergia leviku laienemist," sõnas Julge.

Nii on toitumisjuhistes nüüd kirjas, et gluteeni sisaldavat teravilja ei tohiks imikutele anda enne nelja kuu vanust, kuid mitte hiljem kui pooleaastaselt. Muna ja pähkli andmisega peaks viivitama vastavalt kaheksa kuu vanuseni ja esimese eluaasta täitumiseni. "Uute uuringute valguses on ilmselt meil vaja toitumisjuhendeid ümber teha ja ka muna ettepoole tuua," leidis allergoloog. Lastearstide ja Ämmaemandate Seltsi vahel võib tema sõnul näha ses osas teatavat lõhet. Viimase seisukoha järgi ei tohiks anda imikutele näiteks esimesel kuuel kuul midagi peale rinnapiima.

Testide probleem
USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudi soovituses on ka kirjas, et munaallergia ja tõsise ekseemi korral tasuks enne pähklite manustamist teha allergiatest. Laiemat ja testide igaks juhuks tegemist Julge nende eripärade tõttu ei poolda. Positiivne testi tulemus ei pruugi öelda, millise pähkliallergeeni suhtes laps tundlik on ja mida täpselt karta tuleks.

Praeguseks teadaolevatest maapähkli 13 allergeenist on kliinilise tähendusega viis ning säilitusvalgud Ara h 1, Ara h 2 ja Ara h 3 on seotud esmase allergiavastane immuunreaktsiooniga. Ara h 8 aga ristallergiaga, seda enamasti õietolmu suhtes. Samuti on nahatorketesti tegemisel oluline roll, kuidas seda tehakse. Sama oluline roll on tulemuse tõlgendamisel. Näiteks sõltub nahatesti tulemus veidi ka naha reaktiivsusest ja ka mitmetest teistest teguritest. Perearstidel ja -õdedel võib mõlemas osas kogemustest puudu jääda.

Teatav prognostiline väärtus testidel siiski on. "Kui muna suhtes on test väikesena positiivne, siis tekib aeroallergeenidele neist kolmel neljandikul ja laps hakkab reageerima kas kassile, koerale või tolmulestadele. Ma ei tea, mis vanuses täpsemalt, aga ta hakkab," laiendas Julge. Teisisõnu, test näitab vaid hetkeseisu, mitte aasta või kahe pärast nähtavat olukorda. Rohkem infot laste allergiariski kohta võiksid tema hinnangul anda tulevikus geneetilised uuringud.

Muutuv maailm
Julge nentis, et ühest selget põhjuste allergiate leviku laienemisel pole. Kuna geenid nii lühikese aja vältel muutunud pole, võib kahtlustada keskkonnamõju ja ka muutusi toidusedelis. Isiklikult usub ta "vanade sõprade teooriasse". Julge tsiteeris ka Soome allergoloogi Tari Haahtela nn asfalti indeksi teooriat – astma ja allergiad on sagenenud koos asfalteeritud pinna suurenemisega st kontakt pinnase ja selle elurikkusega on vähenenud.

 

"Soolestiku mikrofloora on olnud varasematel aegadel palju mitmekesisem. Kuid see on Euroopa Liidus viibimisega oluliselt muutunud ja liigivaesemaks jäänud," nentis allergoloog. Kui 1990. aastate alguses oli Eesti ja Rootsi laste soolestiku mikroflooras oluline erinevus, siis Tiia Voori doktoritöö raames kümnendi lõpus Rootsis elavatelt ja Eestis elavatelt lastelt kogutud rooja proove "pimedalt" analüüsides tundsid mikrobioloogid huvi, millal jõuab kord Eestist kogutud proovide kätte. Erinevus oli praktiliselt kadunud.

"Minu isiklik seisukoht on, et peaksid sööma erinevaid toiduaineid, et saaks tekkida taluvus nende suhtes. Vähetähtis ei ole ka see, et oleme loodusest ära lõigatud ja ei puutu enam nii palju kokku seente, viiruste ja bakteritega, millega aastate vältel ära harjunud oleme. Me ei söö neid toiduga nii palju ka sisse, kuna toit on steriilsemaks muutunud ja tapame lisaainetega ka juba seal olevaid mikroobe," mõtiskles Julge.

Samuti ei pea ta õigeks näiteks paaniliselt gluteeni ja laktoosi vältimist. Teatud toidurühmade selge põhjuseta menüüst välja lülitamine ei ole tervisliku toitumise seisukohalt kuidagi põhjendatud. "Ent muidugi, kui ma teaksin täpselt, mis allergiate levikut nii märkimisväärselt kasvatanud on, oleks mul juba Nobeli preemia," nentis allergoloog.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.