Elektriallergia muudab tajumatu reaalsuseks

Video
Piret Järvis
18.05.2016 22:28
Rubriik: Tervis

Ärevus, peavalu, unehäired, uimasus – nn elektroülitundlikkuse sümptomite nimekiri võiks tehnoloogiast ja elektromagnetväljadest küllastunud maailmas jätkuda mitmel leheküljel. Kuigi kaebuste reaalsuses pole mõtet kahelda, napib teaduskirjanduses elektromagnetväljade ja halva enesetunde sidumiseks tõendeid. Kahtlustada võib tugevat notseeboefekti.

''Maailma tervishoiuorganisatsioon on seda küsimust põhjalikult uurinud. Seni ei ole suudetud tõestada, et selline nähtus üldse esineb. Seda on uuritud pimekatsetega. Näiteks tehakse seda selliselt, et inimene paigaldatakse teatud ruumi ja ta peab siis vajutama vajutama nupule, kuna on elektromagnetlained sisse lülitatud ja kuna välja lülitatud. [...] On selgunud, et ei ole ühtegi sellist inimest leitud, kes suudaks seda avastada või tunnetada,'' märkis terviseameti peaspetsialist Margus Mihkelsoo saates ''Pealtnägija''. Kui viimase väite paikapidavust pole võimalik täie kindlusega kontrollida, siis laiem pilt on järeldusega kooskõlas.

Tõendeid napib

Näiteks nenditi 2010. aastal ilmunud 46 pime- või topeltpimekatset ning 1175 elektroülitundlikkuse all kannatavat inimest haaranud ülevaateartiklis, et elektromagnetlainete idiopaatilise keskkonnatalumatusega sidumiseks puuduvad ühesed tõendid. Samas viitas osa analüüsi haaratud uuringutest, et akuutsete sümptomite tekitamises võib mängida rolli notseeboefekt. Nii pidasid autorid vähetõenäoliseks, et võimaliku bioelektromagnetilisele mehhanismi otsimisele keskendumine pakub nn elektriallergia sümptomite all kannatavatele patsientidele pikaajalist abi.

Sarnaselt on üritatud pime- või topeltpimekatsetega otsida elektromagnetväljade mõjul elektroülitundlikkuse all kurtvate inimeste füsioloogias nähtavaid muutusi. Aastal 2011 ilmunud ülevaateartiklis leiti teaduskirjandusest 29 tulemeid objektiivselt hinnanud tööd. Neist viies märgati, et elektromagnetväli vähendas näiteks südame löögisagedust ja vererõhku, parandas ruumimälu ja halvendas visuaalset tähelepanuvõimet. Enamikel juhtudel oli aga üksiktulemitega, mida ei õnnestunud teistes katsetes korrata.

Une ajal aju elektrilisi aktiivsuse mõõtmisel võrreldes kontrollrühmaga erisusi ei täheldatud. Teisisõnu viitavad tulemused autorite sõnul taas, et kehva tervise peapõhjuseks pole elektromagnetväljad.

Teisel pool rindejoont

Eestis on teemaga tegelenud teadlasi käputäis. Saate raames võttis ''Pealtnägija'' ühendust Tallinna tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi vanemteaduri Hiie Hinrikusega, kes on uurinud, millist mõju avaldab ajutegevusele mobiiltelefonide elektromagnetkiirgus.

Professori sõnul on mõju olemas ja ''tekitab alkoholi tarbimisega sarnase efekti'' -- täpsemalt tõusevad signaalis kõrgemad sagedused, nn beeta-lained. Selle ulatus on aga sedavõrd väike, et inimesed ise seda ei taju. ''Meil õnnestus see mõju kätte saada ja mitte ühel kahel inimesel, vaid tõesti mitmel grupil. Meil neid uuritavaid oli üle saja – pooleteise saja ringis. [...] Me tegime ka selgeks, et oluliselt mõjutatavad olid umbes kolmandik sellest kontingendist,'' selgitas emeriitprofessor.

Hinkrikus tõi välja, et kiirgus tungib laste ajju sügavamale kui täiskasvanu ajju. ''Pikaajalised mõjud ei ole tõestatud, nagu me rääkisime,'' lisas vanemteadur.

Maailmas leidub aga ka teadlasi, kes on potentsiaalsete kahjulike mõjude osas tunduvalt häälekamad, näiteks maineka Rootsi Karolinska instituudi neuroteadlane Olle Johansson. ''On õudne, et päris hästi kontrollitud mitu korda korratud eksperimentides näed sa meeste spermidele väga dramaatilist mõju. Kui nad on sunnitud näiteks mobiiltelefoni kasutama, siis väheneb nende kvaliteet, elujõulisus jne (sic!),'' sõnas ajuteadlane.

''Ent kõige õudsem asi on genotoksiline efekt. Need mikrolained ja magnetväljad kahjustavad su DNA molekule. Kui sellised kahjustused edasi antakse, võib see tähendada evolutsiooniliselt dramaatilisi muutusi. [...] Juba on hiirtega tehtud uuringuid, [...] milles on nähtud, et viiendaks põlvkonnaks on need hiired täiesti steriilsed,'' lisas Johansson. Inimeste puhul võib see tema hinnangul tähendada, et umbes 150 aasta pärast ei suuda praegu elavate inimeste järeltulijad enam lapsi saada.

Ametlik versioon

Möödunud aastal ilmunud Euroopa Komisjoni tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee raporti kohaselt pole aga pilt nii sünge. Ülevaates tuuakse küll viide 2009. aastal avaldatud tööle, milles täheldati Johanssoni viidatud spermide elujõulisuse ja kvaliteedi vähenemist, kuid uurimusse tuleb suhtuda ettevaatusega. Eksperimente tehti 16 tunni vältel katseklaasis ja erineelduvuskiirus (SAR) ulatus 0,4 W/kg'st kuni 27,5 W/kg'ni. Euroopas ei tohi erineelduvuskiirus näiteks mobiiltelefonide puhul ületada aga 10 grammis koes 2,0 vatti kilogrammi kohta.

Enamikes raadiosageduslike elektromagnetväljade mõju pärilikkusainele uurinud töödes pole aga mitte-soojuslike tasemete juures DNA kahjustumist täheldatud. DNA ahelate katkemist on märgatud harva.

Vaatamata teaduskomitee 2009. aastal ilmunud sarnastele järeldustele jõudnud raportile peegeldub Euroopa Liidu tava rakendada ettevaatusprintsiipi ka kõige kõrgemal tasemel.

2011. aastal avaldas Euroopa Parlament resolutsiooni, milles märgitakse muu hulgas, et ''ka äärmiselt madalad sagedused, mis tulenevad kõrgepingeliinidelt või teatud telekommunikatsiooni ja mobiilsidega seotud seadetelt näivad omavat rohkem või vähem potentsiaalselt kahjulikku efekti taimedel, putukatel, loomadel ja ka inimestel, isegi, kui kiirgusetase on allpool kehtestatud piirnorme''.

Terviseameti peaspetsialist Margus Mihkelsoo märkis, et Eestis on raske leida kohta, kus elektromagnetvälja tugevus isegi piirtasemele läheneks. ''Tavaliselt jäävad need tasemed 10 kuni 100 korda väiksemaks,'' sõnas peaspetsialist.
---
Kuigi elektroülitundlikkuse sümptomite ja elektromagnetväljade vahel puudub seega tänaseks ilmunud teaduskirjanduse põhjal selge seos, ei muuda see nende all kannatavate inimeste kaebusi vähem reaalseteks. Suhteliselt väikest katserühma hõlmanud uuring on viidanud, et nad kannatavad sagedamini näiteks ärevuse ja depressiooni all ning nende tervis on üldiselt kehvem. Paraku tähendab seose puudumine, et ka sümptomite leevendamine ei pruugi osutuda kõige lihtsamaks.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    Eile

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    Eile

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.