Elektriallergia muudab tajumatu reaalsuseks

Video
Piret Järvis
18.05.2016 22:28
Rubriik: Tervis

Ärevus, peavalu, unehäired, uimasus – nn elektroülitundlikkuse sümptomite nimekiri võiks tehnoloogiast ja elektromagnetväljadest küllastunud maailmas jätkuda mitmel leheküljel. Kuigi kaebuste reaalsuses pole mõtet kahelda, napib teaduskirjanduses elektromagnetväljade ja halva enesetunde sidumiseks tõendeid. Kahtlustada võib tugevat notseeboefekti.

''Maailma tervishoiuorganisatsioon on seda küsimust põhjalikult uurinud. Seni ei ole suudetud tõestada, et selline nähtus üldse esineb. Seda on uuritud pimekatsetega. Näiteks tehakse seda selliselt, et inimene paigaldatakse teatud ruumi ja ta peab siis vajutama vajutama nupule, kuna on elektromagnetlained sisse lülitatud ja kuna välja lülitatud. [...] On selgunud, et ei ole ühtegi sellist inimest leitud, kes suudaks seda avastada või tunnetada,'' märkis terviseameti peaspetsialist Margus Mihkelsoo saates ''Pealtnägija''. Kui viimase väite paikapidavust pole võimalik täie kindlusega kontrollida, siis laiem pilt on järeldusega kooskõlas.

Tõendeid napib

Näiteks nenditi 2010. aastal ilmunud 46 pime- või topeltpimekatset ning 1175 elektroülitundlikkuse all kannatavat inimest haaranud ülevaateartiklis, et elektromagnetlainete idiopaatilise keskkonnatalumatusega sidumiseks puuduvad ühesed tõendid. Samas viitas osa analüüsi haaratud uuringutest, et akuutsete sümptomite tekitamises võib mängida rolli notseeboefekt. Nii pidasid autorid vähetõenäoliseks, et võimaliku bioelektromagnetilisele mehhanismi otsimisele keskendumine pakub nn elektriallergia sümptomite all kannatavatele patsientidele pikaajalist abi.

Sarnaselt on üritatud pime- või topeltpimekatsetega otsida elektromagnetväljade mõjul elektroülitundlikkuse all kurtvate inimeste füsioloogias nähtavaid muutusi. Aastal 2011 ilmunud ülevaateartiklis leiti teaduskirjandusest 29 tulemeid objektiivselt hinnanud tööd. Neist viies märgati, et elektromagnetväli vähendas näiteks südame löögisagedust ja vererõhku, parandas ruumimälu ja halvendas visuaalset tähelepanuvõimet. Enamikel juhtudel oli aga üksiktulemitega, mida ei õnnestunud teistes katsetes korrata.

Une ajal aju elektrilisi aktiivsuse mõõtmisel võrreldes kontrollrühmaga erisusi ei täheldatud. Teisisõnu viitavad tulemused autorite sõnul taas, et kehva tervise peapõhjuseks pole elektromagnetväljad.

Teisel pool rindejoont

Eestis on teemaga tegelenud teadlasi käputäis. Saate raames võttis ''Pealtnägija'' ühendust Tallinna tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi vanemteaduri Hiie Hinrikusega, kes on uurinud, millist mõju avaldab ajutegevusele mobiiltelefonide elektromagnetkiirgus.

Professori sõnul on mõju olemas ja ''tekitab alkoholi tarbimisega sarnase efekti'' -- täpsemalt tõusevad signaalis kõrgemad sagedused, nn beeta-lained. Selle ulatus on aga sedavõrd väike, et inimesed ise seda ei taju. ''Meil õnnestus see mõju kätte saada ja mitte ühel kahel inimesel, vaid tõesti mitmel grupil. Meil neid uuritavaid oli üle saja – pooleteise saja ringis. [...] Me tegime ka selgeks, et oluliselt mõjutatavad olid umbes kolmandik sellest kontingendist,'' selgitas emeriitprofessor.

Hinkrikus tõi välja, et kiirgus tungib laste ajju sügavamale kui täiskasvanu ajju. ''Pikaajalised mõjud ei ole tõestatud, nagu me rääkisime,'' lisas vanemteadur.

Maailmas leidub aga ka teadlasi, kes on potentsiaalsete kahjulike mõjude osas tunduvalt häälekamad, näiteks maineka Rootsi Karolinska instituudi neuroteadlane Olle Johansson. ''On õudne, et päris hästi kontrollitud mitu korda korratud eksperimentides näed sa meeste spermidele väga dramaatilist mõju. Kui nad on sunnitud näiteks mobiiltelefoni kasutama, siis väheneb nende kvaliteet, elujõulisus jne (sic!),'' sõnas ajuteadlane.

''Ent kõige õudsem asi on genotoksiline efekt. Need mikrolained ja magnetväljad kahjustavad su DNA molekule. Kui sellised kahjustused edasi antakse, võib see tähendada evolutsiooniliselt dramaatilisi muutusi. [...] Juba on hiirtega tehtud uuringuid, [...] milles on nähtud, et viiendaks põlvkonnaks on need hiired täiesti steriilsed,'' lisas Johansson. Inimeste puhul võib see tema hinnangul tähendada, et umbes 150 aasta pärast ei suuda praegu elavate inimeste järeltulijad enam lapsi saada.

Ametlik versioon

Möödunud aastal ilmunud Euroopa Komisjoni tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee raporti kohaselt pole aga pilt nii sünge. Ülevaates tuuakse küll viide 2009. aastal avaldatud tööle, milles täheldati Johanssoni viidatud spermide elujõulisuse ja kvaliteedi vähenemist, kuid uurimusse tuleb suhtuda ettevaatusega. Eksperimente tehti 16 tunni vältel katseklaasis ja erineelduvuskiirus (SAR) ulatus 0,4 W/kg'st kuni 27,5 W/kg'ni. Euroopas ei tohi erineelduvuskiirus näiteks mobiiltelefonide puhul ületada aga 10 grammis koes 2,0 vatti kilogrammi kohta.

Enamikes raadiosageduslike elektromagnetväljade mõju pärilikkusainele uurinud töödes pole aga mitte-soojuslike tasemete juures DNA kahjustumist täheldatud. DNA ahelate katkemist on märgatud harva.

Vaatamata teaduskomitee 2009. aastal ilmunud sarnastele järeldustele jõudnud raportile peegeldub Euroopa Liidu tava rakendada ettevaatusprintsiipi ka kõige kõrgemal tasemel.

2011. aastal avaldas Euroopa Parlament resolutsiooni, milles märgitakse muu hulgas, et ''ka äärmiselt madalad sagedused, mis tulenevad kõrgepingeliinidelt või teatud telekommunikatsiooni ja mobiilsidega seotud seadetelt näivad omavat rohkem või vähem potentsiaalselt kahjulikku efekti taimedel, putukatel, loomadel ja ka inimestel, isegi, kui kiirgusetase on allpool kehtestatud piirnorme''.

Terviseameti peaspetsialist Margus Mihkelsoo märkis, et Eestis on raske leida kohta, kus elektromagnetvälja tugevus isegi piirtasemele läheneks. ''Tavaliselt jäävad need tasemed 10 kuni 100 korda väiksemaks,'' sõnas peaspetsialist.
---
Kuigi elektroülitundlikkuse sümptomite ja elektromagnetväljade vahel puudub seega tänaseks ilmunud teaduskirjanduse põhjal selge seos, ei muuda see nende all kannatavate inimeste kaebusi vähem reaalseteks. Suhteliselt väikest katserühma hõlmanud uuring on viidanud, et nad kannatavad sagedamini näiteks ärevuse ja depressiooni all ning nende tervis on üldiselt kehvem. Paraku tähendab seose puudumine, et ka sümptomite leevendamine ei pruugi osutuda kõige lihtsamaks.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    Eile

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    Eile

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.