Vähk vaevas juba inimeste eellasi
Enam kui miljoni aasta vanused säilmed näitlikustavad, et vähktõbi on vaevanud inimesi ja tema eellasi juba miljoneid aastaid ning tegu pole kaasaegse haigusega.
Teadlaste hinnangul põdes hinnanguliselt 1,7 miljoni aasta eest Lõuna-Aafrikas Swartkransi koopas või selle lähistel hukkunud inimlane osteosarkoomi – agressiivset vähivormi, millesse haigestuvad tänapäeval valdavalt nooremapoolsed nüüdisinimesed. Antud juhul hakkas luukasvaja vohama jalaluus.
Paraku pole luu säilinud piisavalt hästi, et Edward Odesil ja tema kolleegidel oleks võimaldanud öelda, milline kahel jalal liikuv inimliik või selle lähisugulane jalaluud enda omaks pidada võis. Samuti ei kätke see endas piisavat infot, et öelda midagi inimalase vanuse või selle kohta, kas vähktõbi talle ka saatuslikuks.
Ajakirja South African Journal of Science samas numbris esitletakse aga ka iidse inimlase selgroolüli, milles peituvat kasvajat võib pidada vanimaks teadaolevaks hominiidi vähki haigestumise juhtumiks üldse. Suhteliselt noor Australopithecus sediba suri pea kahe miljoni aasta eest. Eelmist rekordit hoidnud neandertallane elas ligikaudu 120 000 aastat tagasi.
A. sediba kasvaja pakub huvi aga ka teisel põhjusel. Lisaks sellele, et tegu on nüüdisinimeste äärmiselt haruldase vähivormiga, polnud seni teada ühtegi noorukit, keda vähk selgroos vaevanud oleks. Laiemas plaanis pakuvad leiud aga taas tõestust, et vähktõbi on kimbutanud inimesi ja tema eellasi juba sadu tuhandeid aastaid.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa