Lastekirurg: lastekirurgile tehakse ikkagi massiliselt ka asjatuid visiite
Eriarstile määramisega vähendab perearst koormust ja hajutab vastutust ning sageli meeldib see ka patsientidele, kuid ühtlasi kaasneb eriarstile, näiteks lastekirurgile suunamisega, palju asjatuid visiite, leiab Tallinna lastehaigla kirurgiakliiniku juhataja Matis Märtson.
„Kuigi olukord on paranenud, tehakse lastekirurgile ikkagi massiliselt ka asjatuid visiite. Võimalik, et see on ka teistel erialadel nii,“ märgib ta portaalile Med24 antud intervjuus.
Situatsioon, kus perearst annab kergekäeliselt saatelehe eriarstile võib küll vähendada perearsti koormust ning see võib ka rahuldada patsiendi soovi, kuid maksumaksja ja eriala töö korraldajana näeb Märtson selles tarbetut kulu, mis eriarstile toob topeltkoormuse ja lahustab eriarsti erialaseid oskusi.
„Kirurgias on need oskused peamiselt käeline tegevus, mida kuidagi ei korva konsultatiivses polikliinikus võimalikku kirurgilist ravi vajavate haiguste diagnoosihüpoteeside ümberlükkamine.“
Märtsoni hinnangul peaks lastekirurgia konsultatiivses polikliinikus käima patsiendid, kellel on näidustatud kirurgiline ravi, kelle haiguse üks ravivõimalustest on kirurgia või on põhjendatud kahtlus sellise haiguse esinemisele, mis võiks vajada kirurgilist ravi.
Näiteks ei tarvitseks Märtsoni hinnangul lastekirurgile üldse suunata sissekasvanud küüntega lapsi, keda perearst saaks hoopis tõhusamalt aidata. „Valdav enamus neist saaks kohese konservatiivse raviga probleemist priiks.“
Sissekasvanud varbaküüne puhul on kirurgiline ravi näidustatud vaid vanematel patsientidel ja selle edukus sõltub eelnevast põletiku väljaravimisest ning kordumist saab vältida elukorralduslike tõekspidamiste juurutamisega.
„Selleks ei ole kindlasti koht eriarsti vastuvõtul ega ka lastehaigla EMO-s. Telefoni teel selliste haigete suunamine eriarstile ei ole minu arvates kuidagi õigustatud.“
Pikemat artiklit Matis Märtsoniga soovitame lugeda portaalist Med24.
Toimetaja: Marju Himma